ühiskondlikest konfliktidest kõrvale. 19saj. võtavad kunstnikud otseselt osa oma loomingu kaudu ka revolutsioonilisest võitlusest. Pariisi ülestõus 1839 . H. Berlioz läks barrikaadidele võitlema. R. Wagner 1849 Dresdenis oli ülestõus, ta ühines nendega. Ungaris võttis vabadus võitlusest osa Fr. Liszt. Fr .Chopin.. poolakas J. Sibelius soomlane, astus välja venestamispoliitika vastu Itaallane G. Verdi , esimesed ooperid olid kõik revolutsioonilistest ideedest. Vabadus võitlus hoogustas rahvusliku kunsti arengut. Tekkis palju uusi koolkondi: poola, norra, soome, tsehhi. 19. saj lõpul tekkis ka Eestis professionaalne muusika. Uued suunad mis 19.saj ilmusid olid kriitiline realism ja romantism. Kriitiline realism püüdis elu kainelt analüüsida ja juhtida tähelepanu elu väärnähtustele. Avaldus peamiselt kirjanduses ja kujutavas kunstis. Muusikas valitseb 19.saj aga romantism.
tegevusse, streikide miitingutele, põrandaalustesse kohtumistesse jne kuni Indrek hakkas asjast huvituma ning nendest põhimõtetest huvituma. Indrek töötas Rahva Sõbra toimetuses, käid proua Kuusiku kohvikus lõunati, kirjutas kirju ja luuletusi, luges palju. Indrek päästis ka Kristi, kes sai ühel miitingul haavata. Noormehe ema Mari haigestus raskelt, Indrek plaanis teda vaatama minna. Enne aga otsustas ta võtta osa revolutsioonilistest toimingutest: mõisatest raha ja relvade röövimisega. See läks aga üle piiri, Indrek pettus revolutsioonis ning sõitis koju. Nähes haiget ema, läks noormees linna ravimite järele. Linnas oli Kristi otsustanud lõpuks Ameerika sõita, kuid hüppas aga laevalt vette ja suri- enesetapp. Indrek kolis Lohkude juurest ära, revolutsionärid oli tapetud või vangistatud. Poiss sai ravimid ja läks koju, kust
kultuuri elule kuid mõjutand poliitilist tegevust olles maailmavaatepoolelt alusalaks mitmele riigile. Marksism hõlmab ühiskonna teadusliku uuringut ajaloofilosoofiat, majandusliku tegevuse ajalugu eriti kapitalistliku süsteemi nii poliitilise mõjuvõimu konseptsiooni. Filosoofiliselt koosneb marksism heegelsusest ehk heegeli põhimõtetest, positivismist ja materjalismist, poliitiliselt on see maailmavaade saanud alguse 19-nda sajandi prantsuse revolutsioonilistest liikumistest. Eetiliselt on see valgustus ajastu vaimu järeltulja, kuid marksism pole vaid teoreetiline struktuur, see on ka üleskutse tegudele.See on revolutsiooniline appikarje, et muuta majandluslike ja sotsiaalsete majandusolusid. Marksistid väidavad,et teooria ja praktiline tegevus on omavahel lahutamatud. Väide ,et marksism on teaduslik oli marksismi populaarsuse üks tähtsamaid komponente kuni 20.nda sajandi lõpuni.
1917. aastal mängisid suurt osa poliitika toomisel külaellu just sõdurid, kes naasid rindelt. Samuti mängisid selles osas suurt rolli Nõukogude ja töölisorganisatsioonide poolt saadetud agitaatorid. Näiteks saatis Petrogradi Tööliste Nõukogu üksi kuskil 3000 agitaatorit maale, kaasas vastav provokatiivne kirjandus, mida kokku tehti 65 000 rubla eest. Haritud rahvas rääkis küll talupoegade poliitilisest teadmatusest, kuid talurahvas hoidis kinni revolutsioonilistest ideedest, näiteks enese isevalitsemine, kodanlus ja sotsialism, ja tõlgendas neid omal moel.31 Esimene suur küsimus, mis tekitas talurahva ja valitsuse vahel pingeid, oli riigi monopol vilja üle. Sõda oli niigi kaasa toonud vilja kasvatamise vähenemise, aga sellest suurem probleem oli just müügiks mineva vilja vähenemine. Kui 1913. aastal oli see neljandik saagist siis 1917. aastaks oli see vähenenud kuuendikuni. Talurahval oli tänu suurele inflatsioonile ja ka
Sankülotid. Prantsuse revolutsiooni ajal kõige radikaalsemaid vabariigi pooldajaid. Olles lihtrahva hulgast pärit, kandsid nad pikki pükse, samas kui jõukamad mehed tavatsesid käia kitsaste põlvpükstega. Giljotiin ja revolutsioon muutub veriseks (Lavoisier). 1792 hakkas vihisema ka giljotiin. Esimene poliitiline ohver oli sõjaväelane, kes kutsus üles kun.kaitsma. Antoine Lavoisier oli üks kuulsamaid, kes saadeti giljotiini alla- kuulus keemik, võttis osa revolutsioonilistest sündmustest, jäi kuni surmani truuks teadusele. Rahvuskonvent ja vabariigi väljakuulutamine. 22.sep kuulutas Rahvuskonvent välja Prantsusmaa Vabariigi. Euroopa reaktsioonid Louis XVI hukkamisele 21.jaan 1973 raiuti kun.pea maha, 16.okt Marie Antoinette hukati. Paljud kun.kojad hakkasid kartma, et rev.ideed võivad levida ka nende maale. revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793 (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Austria ründas Pr
Sonjal õnnestub R viia nii kaugele, et ta tunnistab üles à sunnitööle. Raskol ei saa aru, et ta on selle karistuse ära teeninud. Sonja läheb kaasa, tema armastus viib selleni, et Raskol mõistab oma süd. Tuleb lunastus, taas hea inimene. 1868. ,,Idioot" annaks kõikdele pildi täiuslikust inimesest. Uue inimese põhimõtetest, kokkupõrge Vene eluga. Romaanis väidab, et lapsed on kõige vähem rikutud, samas käituvad julmalt. 1871-72 ,,Sortsid" esitleb vaadet revolutsioonilistest mõtetest. 1879-80 ,,Vennad Karamazovid", valmib vaid I osa sellest. Arutleb, mlline peaks olema inimene ja kuidas muuta elu elamisväärseks (Venemaal). Dostojevski ei võta omaks 19. saj üldist põhimõtet ,,Inimene on oma loomult hea.", vaid väidab, et inimese hing ja loomus on v v keeruline. Pilet III · Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika Lüürika e luule üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Lüürika on poeedi elamuste
Saint- Simoni ümber koondunud poliitikategelastest ja tema õpilastest moodustus saint-simonistlik koolkond, kelle mõju Prantsusmaa teaduse ja poliitilise mõtte arengule on väga suur. Charles Fourier (1772-1837) oli sünnilt kaupmeeskonna esindaja, kelle haridustee jäi väga napiks ja kes püüdis nimetatud puudujääki korvata iseõppimisega. 1793. a. Lyoni ülestõusu järel kaotas päranduseks saadud koloniaalkaupluse ning pidi asuma palgatöötajana riigiteenistusse. Revolutsioonilistest sündmustest Fourier vahetult osa ei võtnud. Tema hinnangul ei saavutanud revolutsioon püstitatud eesmärke ning ta arvas, et paremaid tulemusi võinuks hoopiski saavutada rahulikul teel. Oma süsteemi hakkas Fourier välja töötama 1799. aastal kui esitas idee faalanksite (assotsiatsioonide) moodustamiseks. 1832. aastal organiseeris koos pooldajatega aktsiaseltsi printsiipidel esimese faalanksi (ühiskondlikul mehhanismil baseeruva tööstusassotsiatsiooni)
kellel on üldjuhul suur mõju oma grupis. 19.11. Milliseid ühiskonlike muutuste agente võib ühiskonnas tuvastada? Muutuseid toetavad või neile on vastu inimesed, kellel on sotsiaalsetes süsteemides teatud staatused. Mõned staatused on mõjukamad kui teised ja need inimesed on tõenäolisemalt muutuste agendid - suguharu peaalik, samaan, meedia, arstid, jms isiklikud mõjutajad. 19.12. Kuidas eristub järk-järgulised muutused revolutsioonilistest? Järk-järgulised võivad jääda kauaks märkamatuks, kuni toimub mõni suurem ümberkorraldus. Revolutsiooniline muutus tähendab ühiskonna poliitilise ja sotsiomajandusliku struktuuri järsku ja põhjalikku ümberkorraldust. 19.13. Mida nimetab Wallerstein oma teoorias maailmasüsteemiks? Maailmasüsteem väljendab majanduslikke ja poliitilisi suhteid ühiskondade, eriti industriaalriikide ja vähem arenenud maade vahel. 19.14