2. Selgita Prantsuse revolutsiooni põhjused: majanduslikud põhjused – riigi finantskriis, suured võlad ühiskondlikud – ühiskondlikud pinged olid nii sügavalt juurdunud, et reformikatsed viisid lõpuks hoopis plahvatuseni, ükski ühiskonnakiht ei olnud valitsuse poliitikaga rahul kuningavõimuga seotud põhjused – kuningavõim oli teoreetiliselt küll absoluutne, kuid tegelikult vajas valitsus reformide elluviimiseks laiema eliidi toetust. 3. Revolutsioonieelne Prantsusmaa oli absolutistlik kuningriik, mida see tähendab? See tähendab seda, et kuninga võim on piiramatu. See oli iseloomulik Prantsusmaale 4. Võrdle kahte Prantsuse kuningat: Louis XIV ja Louis XVI. Mida sarnast, mida erinevat? XIV oli teistele valitsejatele eeskujuks, rahvas armastas teda. Kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72.a.) XVI rahvas vihkas teda, sest ta ei suutnud riigi ees seisvate probleemidega toime tulla. Ta oli
Uueks riigi finantside juhiks sai piiskop Etienne Charles Loménie de Brienne, kes püüdis nüüd omakorda reforme läbi suruda, samuti tõsta makse. Notaablid olid nendele ikka vastu, kuid lahenduse pakkus välja markii La Fayette, kes pakkus, et uute muudatuste ja maksude kinnitamiseks tuleks kokku kutsuda generaalstaadid, kes polnud koos käinud alates 1614. aastast. Revolutsiooni põhjustest võiks veel ära märkida järgmised: viimane Prantsuse revolutsioonieelne absolutistlik valitseja oli nõrk, mis põhjustab Ancien regime lagunemise, Louis XVI ei suuda valitsejana riigi ees olevate probleemidega toime tulla. Kuningavõim on kaotanud oma autoriteedi ja prestiizi. Iganenud feodaalkord äratab rahuloelmatust kõikides seisustes ja ka sotsiaalseid pingeid. Kõrgemad ametikohad ja ohvitserikohad on reserveeritud kõrgaadlile, nende õukonnas pidamine nõuab suuri kulutusi. Seisustesse kuuluvate isikute ja neile võimaldatud õigused ei
„Tõde ja õigus“ on kujunemisromaan „Tõde ja õigus“ käsitleb Eesti ühiskonnaarengut 19.saj lõpul ja 20.saj alguses. „Tõde ja õigus“ I osa 1926, kirjutatud 6 kuuga Tegevus 19. Sajandi lõpul Vargamäel Andres, Krõõt ja naabrid Võitlus maaga ja Oru Pearuga Andresel ja Krõõdal on poeg Indrek (Indreku kooliaastad teose II osas) Oluline sulase Jussi ja tüdruku Mari suhe II osa- Indreku õpingud Mauruse koolis, revolutsioonieelne aeg III osa- revolutsiooniaeg (1905) IV osa- Eesti Vabariigi algusaastad (1918), Indreku ja Karini abielukriis V osa- Indreku naasmine koju August Gailit (1891-1960) Siuru, Vanemuise direktor, Tallinna Kirjanike Ühingu liige, ajakirjandus Tekstid erootilised, romantilised ja realistlikud „Karge meri“, „Ekke Moor“, „Leegitsev Süda“, „Toomas Nipernaadi“ Kodumaa kaotamise traagika „Üle rahutu vee“
Prantsusmaa suutis saavutada enda kohtlemise kongressil suurriigile kohase austusega tänu Talleyrandile, legendaarseima karjääriga riigimehele diplomaatia ajaloos (oli enne revolutsiooni Autuni piiskop, terrori ajal põgenes USA-sse, Direktooriumi ajal tuli tagasi ja sai välisministriks, oli ka Napoleoni välisminister kuni 1807 ning restauratsiooni ajal Louis XVIII välisminister) II 2. Süsteemi põhimõtted ja Euroopa uus poliitiline kaart Kongressi keskseks eesmärgiks oli taastada revolutsioonieelne Euroopa – restauratsioon, kusjuures lähtuti kolmest peamisest põhimõttest: II 2.1. Legitiimsuspõhimõte - valitsenud dünastiate võim tuli taastada (restitutsioon). Bourbonid restauratsioon Prantsusmaal, Hispaanias ja Napoli kuningriigis. Legitiimsusprintsiibi erandid: - Rootsi troonile jäeti Bernadotte’ide suguvõsa (Bernadotte oli endine Napoleoni marssal, kes oli valitud Rootsi kroonprintsiks ja osales N.-vastases sõjategevuses).
Sest nad olid suuriigid ja nende panus Napoleoniaegse Prantsusmaa purustamisel võeti arvesse. Kongressi võõrustajaks oli Austra kantsler peaminister Metternich. Ta tegutses selle nimel, et vabameelsed ja rahvuslikud taotlused jääksid kõrvale. Viinis kujundati süsteem, mis kannab nimetust Viini kongressi süsteem e Metternichi süsteem. Kongressi keskeks eesmärgiks oli taastada revolutsioonieelne Euroopa. Rakendatud põhimõtted: 1) legitiimsuse põhimõte taastati enne revolutsiooni valitsenud dünastiate võim. Prantsusmaa jaoks tähendas see Bourbonide dünastia taastamist. Hispaanias taastati ka Bourbonide dünastia. Erand tehti Saksamaal väikeriigis olid Napoleoni ajal seal ühendatud, kuid Viini kongress ei otsustanud Saksa killustatust taastada jäeti alles ühendatud väikeriigid (39).
ealisele vastuvõtuvõimele. esimest revolutsioonijärgset kümndendti iseloomustavad pingsad otsingud leidmaks uusi võimalusi lastekirjanduse arenguks. Raamatu kui lapse ideoloogilise mõjutaja suurt tähtsust mõistes pööras Nõukogude valitsus oma olemasolu esimestest päevadest peale erilist tähelepanu lastekirjandusele. kohustati looma sisult uut kirjandust, mis kujutaks ühiskonnas toimunud muudatusi. revolutsioonieelne lastekirjandus sai karmi kriitika osaliseks ning väikekodanliku mentaliteedi kandjaiks kuulutatud teosed kõrvaldati raamatukogudest, lülitati välja lastelektüürist. 20-30ndatel a-tel toimunud teravates vaidlustes jäi peale arusaam, et lastekirjandus peab loobuma meelelahutuslikkest ning muutuma realistlikuks, asjalikuks ja informatiivseks. Eriti kahjulikuks kuulutati muinasjutufantaasia, mis mõjuvat laostavalt lapse realistlikule maailmatunnetusele. Samas peab
annaabi.ee 
