vajalikuks leida endale uusi liitlasi. Nii palutigi kuningat astuda eestlaste ja venelaste vastu sõtta, lubades vastutasuks Eestimaa ja võib-olla ka Liivimaa tema võimu alla anda. Valdemar lubaski järgmisel aastal Eestimaale minna. Peagi sai ta Paavstilt loa liita paganatelt vallutatavad alad Taani riigi ja selle kirikutega. Randunud vägi hõivas vastupanuta Lindanise linnuse, lammutas selle ja asus uut ehitama. Miks revalased vana linnust ei kaitsnud või oli see mingil põhjusel maha jäetud, pole selge. Küll asusid revalased ja harjulased Henriku Liivimaa kroonika järgi kohe sõjaks valmistuma ja väge koguma, samal ajal väliselt sõbralikkust näidates ja vanemaid Taani kuninga juurde rahu tegema saates. Kuningas olevat neid uskuma jäänud, vanematele kingitusi jaganud ja nad ristida lasknud. Teisalt on arvatud, et rahu sõlminud ja sõda eelistanud revalased polnud üks ja sama sama seltskond. Marika
objektiivne/erapooletu)- oli usaldusväärne ja erapoolik. Vastandas kristlasi ja paganaid ning Riia kiriku, Taani kuninga meeste ja venelaste tegusid. 3. Kuidas olid muistse vabadusvõitlusega seotud järgmised paigad: mis sündmused neis aset leidsid, millised olid osapooled ja tagajärjed. Ümera 1210- Ümera lahing. Orduvendade, latgalite, liivlaste kristlaste väe ja paganlike eestlaste väe vahel. Eestlased võitsid. Revala sh Lindanise/Tallinn 1219- Lindanise lahing. Revalased ja harjulased ründasid Taani väge. Taani väed võitsid lahingu. Läänemaa sh Lihula 1220-Lihula lahing. Läänemaale tungis Rootsi kuningas vägedega. Saarlaste malev kihutas nad minema. Saaremaa 1222- Saaremaa lahing taanlaste ja saarlaste ning läänemaalaste vahel. Valjala 1227- Muhu lahing. Sakslased liikusid saartele. Saarlased alistusid ja lasid end ristida. Eesti lõplik alistamine. 4. Kes olid ning kuidas olid muistse vabadusvõitlusega seotud järgmised isikud:
ümberpiiramisele. Selleks tuli kõigepealt purustada vastase tiivad, mille vasakul moodustasid lätlased, paremal liivlased. Eesti maleva tsentrumi ülesandeks jäi seega sakslaste survele seni vastu panna, kuni lätlased ja liivlased on purustatud ning sakslased eestlaste poolt täielikult ümber piiratud. Lahinguplaani õnnestumise pidi tagama eestlaste arvuline ülekaal, mistõttu keskele paigutati eesti maleva arvukaim osa, mille moodustasid arvatavasti revalased, virulased, järvalased ja harjulased. Lahing võis alata keskpäeva paiku. Eestlased olid suutnud lahingukoha valida neile sobivalt ja saavutanud ka teatud ootamatuse. Ristisõdijad olid eestlaste lähedusest teadlikud ja liikusid juba teist päeva edasi ettevaatlikult ning lahinguvalmina. Kolonnid seati käigult ümber võitlusrindeks. Lahinguvälja idapoolses osas olid eestlased algul edukad. Siin said läänemaalased kasutada
rahvaid. Ümera lahing- Liivimaa ristisõja, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste vahel. Toimus 1210.a. Madisepäeva lahing- Sakala vanema Lembitu eestvõttel Eestimaa põhimaakondadest kokku kogutud suur malev kohtus ristisõdijate eliitväega. Lahing lõppes eestlaste kaotusega 1217.a. Lindanise lahing- 1219. aasta juunis Liivimaa ristisõja lahing, kus revalased ja harjulased ründasid Tallinas Taani kuninga väge. Pärast eestlaste edukat algust nad põgenesid Taani väe ülekaalu tõttu. Vana-Liivimaa- 13-16. saj Eesti ja Läti alad. kümnis- Ehk kirikukümnis, kogu Euroopas kirikule korjatud maks. Umbes üks kümnendik saagist. hinnus- Kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis. adramaa- Talumaa, mida jõuti üles harida ühe adraga. 12-13.saj
sõjakäigu Soontaganasse, läänlased vastasid kohe retkega Metsepolesse (liivi - Mõtsa Pūol, Edela-Eestis) liivlaste vastu. Kevadtalvel piirasid sissetungijad kuus päeva Viljandi linnust. Vallutada seda ei suudetud, kuid lõpuks olid sunnitud sakalased laskma linnusesse preestrid ja andma pantvange. Eestlased vastasid mitmete edukate rüüsteretkedega latgalite ja liivlaste vastu. Suvel võtsid saarlased ridalased ja revalased (kuni 4000 meest) ette suure sõjakäigu Turaidasse. Sealseid liivlasi üritati sundida kaasa tulema Riiat ründama, kuid abivägede saabumisel Riiast jäid eestlased kahe vaenlase vahele ning pikalt kestnud lahing lõppes verise lüüasaamisega. Selles lahingus said hukka Saaremaa ja Läänemaa tähtsamad kuningad ehk nagu ütleb Henriku kroonika: „langes Eestimaa pea”. Latgalite ning sakslaste sõjaretked ulatusid nüüd juba läbi Sakala ja Ugandi
Sõlmiti rahu liivlaste-latgalite ja eestlaste vahel. 1212 kevadel jõudsid omavahel ka kokkuleppele eestlased ja sakslased. Toreida vaherahu kehtivusajaks pidi olema 3 a. 24. Toreida vaherahu Aastal 1211 toimunud suurele Viljandi linnuse piiramisele vastasid eestlased omapoolse rünnakuga. 1212. aastal toimus eesti hõimude ühine suuroperatsioon - Toreida piiramine. Väga verine lahing, kus osales eestlasi kõigist maakondadest. Nagu ütleb kroonik Henrik: "Vahepeal kutsuvad saarlased ja revalased ja ridalased kokku suure ja tugeva sõjaväe kõigist ümberkaudsetest Mereäärsetest provintsidest, ja nendega olid kaasas kõik vanemad Saaremaalt ja Ridalast ja kogu Eestimaalt, kel oli palju tuhandeid ratsamehi ja veel enam tuhandeid laevadega tulijaid." Kirjelduste järgi võib oletada, et tegemist oli suurejoonelise lahinguga, milles nähtavasti ei saavutanud edu kumbki pool. Kuna see suur lahing ja sellele eelnenud kümned rüüsteretked ning sõja käigus levima
annaabi.ee 
