K, Na, Ca, Mg. Raskmetallid erikaalu ja tiheduse järgi. Kasulikud Fe, Mn, Cu, Zn, koobalt, molübteen. Kahjulikud plii, tina, elavhõbe. 3. Põletamise eraldumise alusel: Lenduvad C, O, H, N, S. Tuhaelemendid P, K, Ca, Mg jt. Fosfor ja kaalium ainukesena oksiididena. 4. Taimedes ümberpaigutamise alusel: Kergesti reutiliseeruvad N, P, K, Mg jt. Raskesti reutiliseeruvad Ca, Fe, S jt. Elemendid paiknevad ümber, kui taimed on defitsiit. Vanematest lehtedest kergesti reutiliseeruvad ained noortesse lehtedesse. Taimede järgi väetise määramine N-puuduse määramiseks vaadata vanu lehti. Väljaleostumise ohtlikkuse alusel: Ülisuur NO3, N, Cl.
K, Na, Ca, Mg. Raskmetallid erikaalu ja tiheduse järgi. Kasulikud Fe, Mn, Cu, Zn, koobalt, molübteen. Kahjulikud plii, tina, elavhõbe. 3. Põletamise eraldumise alusel: Lenduvad C, O, H, N, S. Tuhaelemendid P, K, Ca, Mg jt. Fosfor ja kaalium ainukesena oksiididena. 4. Taimedes ümberpaigutamise alusel: Kergesti reutiliseeruvad N, P, K, Mg jt. Raskesti reutiliseeruvad Ca, Fe, S jt. Elemendid paiknevad ümber, kui taimed on defitsiit. Vanematest lehtedest kergesti reutiliseeruvad ained noortesse lehtedesse. Taimede järgi väetise määramine N-puuduse määramiseks vaadata vanu lehti. 5. Väljaleostumise ohtlikkuse alusel: Ülisuur NO3, N, Cl.
teise keelmilise elemendiga. Näiteks: C, O, H, N, P, Mg, B, Cu, Na, Ca, Zn jne. 7. Taimetoiteelementide jaotamine lähtuvalt taimede kvantitatiivsest vajadusest. Too näiteid. a) Makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S; b) Poolmikroelemendid- Fe, Mn, (Si, Al); c) Mikroelemendid B, Cu, Mo, Zn, Co (Na, Cl); d) Ultraelemendid Sr, Cd, Cs, Rb. 8. Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimedes ümberpaiknemise alusel. Too näiteid. a) Kergesti ümberpaiknevad ehk kergesti reutiliseeruvad N, P, K, Mg, millised suure puudused korrad rändavad vanematest kudedest noorematesse. b) Raskesti ümberpaiknevad ehk raskesti reutiliseeruvad Ca, Fe, S, mis on taimes raskesti ümberpaigutatavad elemendid. 9. Mis on taimetoitaine? Too näiteid. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on peamiselt ioonidena. Positiivselt laetud ioone nimetatakse katioonideks, negatiivselt -- anioonideks. Näiteks: CO2 , H2O, O2 , 10
, mis vastupidiselt leelismetallidele on org ühenditega väga tugevasti seotud. Siia kuuluvad kõik metallid tihedusega üle 6 g/cm3. omakorda jaotatakse raskemetalle kasulikeks(Fe; Mn; Cu; Zn; Co; Mo jt) ja ohtlikeks(Cd; Pb; Sn; Hg jt). Jagada võib veel ka põletamisel eraldumise järgi lenduvateks elementideks (C; O; H; N; S jt) ning tuhaelementideks( P; K; Ca; Mg; Fe jt. Ka taimedes ümberpaiknemise võime järgi jaotatakse toiteelemendid kaheks: kergesti reutiliseeruvad N; P; K; Mg jmt, mida taim võib ise nälja korral üle viia vanematest kudedest ümber uutesse ja raskesti reutiliseeruvad nagu Ca; Fe; S jt, mis on taimes raskesti ümberpaigutuvad. *Toitaine – molekulid(CO2, O2, H2O) või elektriliselt laetud ühendid(anioonid, katioonid), millena elemendid taimedesse sisenevad. *Toiteelement – keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvuks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimelik
lenduvad C, O, H, N, S. (95% taimemassist). tuhaelemendid P, K Ca, Mg jt (5% taimemassist). 4. Taimede ümberpaiknemise võime alusel: 3 reutiliseerumisvõime võime elemendi defitsiidi korral siis on kergesti reutiliseerunud elemendid võimelised liikuma vanematest noorematesse lehtedesse. Oksiididena ainult pärast põletamist tuhas. kergesti reutiliseeruvad N, P, K, Mg jne (puudus avaldub vanematel lehtedel). raskesti reutiliseeruvad Ca, Fe, S jt ( jäävad sinna kus on, avaldub noortel lehtedel kui puudus). 5. Väljaleostumise ohtlikkuse alusel. ülisuur: NO3-N (nitraatlämmastik, anda kui taim peal), Cl (anda kui taime pole). suur: B, S, Ca, Mg, Na. Uhutakse kergesti välja, seega põhjus miks mullad happelised. tagasihoidlik: NH4-N (ammooniumlämmastik), K. väike: P, Mn, Cu
on org ühenditega väga tugevasti seotud. Siia kuuluvad kõik metallid tihedusega üle 6 g/cm3. omakorda jaotatakse raskemetalle kasulikeks(Fe; Mn; Cu; Zn; Co; Mo jt) ja ohtlikeks(Cd; Pb; Sn; Hg jt) Jagada võib veel ka põletamisel eraldumise järgi lenduvateks elementideks (C; O; H; N; S jt) ning tuhaelementideks( P; K; Ca; Mg; Fe jt. Ka taimedes ümberpaiknemise võime järgi jaotatakse toiteelemendid kaheks: kergesti reutiliseeruvad N; P; K; Mg jmt, mida taim võib ise nälja korral üle viia vanematest kudedest ümber uutesse ja raskesti reutiliseeruvad nagu Ca; Fe; S jt, mis on taimes raskesti ümberpaigutuvad. 11. Väetisekoguse ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid tavaliseim viis on füüsilistes kogus väljendada(massiühikutes), tavaliselt tonnides, ka tsentrites või kg-des. Mineraalväetiste erinev toiteelementide sisaldus tingis aga väljendamise tingväetistena
• Raskmetallid – Fe, Mn, Cu, Zn, Mo jt. – orgaanilise ainega väga tugevasti seotud tihedus üle 6 g/cm3 • Kasulikud raskmetallid – Fe, Mn, Cu, Zn, Co jt • Ohtlikud raskmetallid – Cd, Pb, Sn, Hg jt Taime põletamisel: • Lenduvad elemendid – C, O, H, N, S – süsihappegaas, veeaur jmt. gaasilised ühendid • Tuhaelemendid – P, K, Ca, Mg, Fe jt. – oksiididena tuha koostises. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel: • Kergesti reutiliseeruvad – N, P, K, Mg jmt., mida taim on nälja korral võimeline üle viima vanematest kudedest noorematesse • Raskesti reutiliseeruvad – Ca, Fe, S jt., mis on taimedes raskesti ümberpaigutatavad Leostumise ohtlikkuse alusel: • Ülisuur – NO3--N, Cl • Suur – B, S, Ca, Mg, Na • Tagasihoidlik – NH4+-N, K • Väike – P, Mn, Cu Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad
annaabi.ee 
