Suhkruroog 1.Kagu-Aasia. 2.Suhkruroog vajab kuuma ja niisket kliimat ning toitaineterohket mulda. Sobivaim kasvutemperatuur on 25-28 kraadi. 3. 4.Brasiilias, Dhakas, Mauritiuses, Reunionis, Inglismaal, Hawaii saarel, Venezuelas. 5.Varre sees olevas mahl on 14-20% sahharoosi. Varres olevast mahlast tehakse suhkrut, suhkru tootmisjääkidest aga rummi. Lehti söödetakse koduloomadele, ning toodetakse ka paberit, riiet, kiudplaate ja kemikaale. Neid kasutatakse ka kütteks. Suhkrupeet 1. Egiptus. 2. Mõõdukas kliima. 3. 4.Euroopa Liit, USA ja Venemaa on maailma kolm suurimat suhkrupeedi tootjat. 5. Suhkrut.
kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2] Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2] Riik Nicolas Sarkozy Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy. Haldusasutused · Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium. Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines)
[2] Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Maakasutus Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2. Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis. Lennundus Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud hoovõturadadega. Suuremaid lennujaamu, mille hoovõturada on pikem kui 3 047 m, on 14. Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat . Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on Air France, mis on ühtlasi üks maailma suurimaid. Raudteed
Maakasutus Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2. Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid , tormid, põuad , metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis. Haldusasutused Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium. Sümbolid · Prantsusmaa riiklikud sümbolid : Riigilipp, hümn, deviis. · Rahvuslikud sümbolid : Marianne, Gallia kukk · Tähis: vapp Haldusjaotus Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) (22 tk) 1. Alsace 2. Akvitaania 3. Auvergne 4
päevakivi, puit ja kala.[2] Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi[2]. Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2.[2] Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2] Muusika Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui imelikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulud. Prantsumaa oli 11,sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid Põhja-Prantsusmaalt Bretagne`ist sai alguse trubatuuride muusikakultuur Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised. Rüütlilaulikud
See mõõdeti 21. juulil 1983. aastal "Vostok" polaarjaamas, Antarktises. Aasta kõrgeim keskmine õhutemperatuur on 34,4 kraadi. See mõõdeti 1960.-66. aastal Dallalis, Etioopias. Aasta madalaim keskmine õhutemperatuur on -57,8 kraadi. See mõõdeti 1578. aastal Ligipääsmatuse poolusel, Antarktises. Kõige rohkem sademeid minutis on sadanud 31,2 mm 4. juulil 1956. aastal Unionvilles, USA-s. Kõige rohkem sademeid ööpäevas on sadanud 1870 mm 15.-16. märtsil 1952. aastal Cilaos, Reunionis. Kõige rohkem sademeid kuus on sadanud 9299 mm juulis 1861. aastal Cherrapunjis, Indias. Kõige rohkem sademeid aastas on sadanud 26461 mm augustis 1860. -juulis 1861. aastal Cherrapunjis, Indias. Kõrgeim õhurõhk on olnud 1083,3 mm Hg. See mõõdeti 31. detsembril 1968. aastal Agatas, Krasnojarski krais, NSV liidus. Madalaim õhurõhk on olnud 870 mm Hg. See mõõdeti 12. oktoobril 1979. aastal taifuunis "Tip" Guami saare lähedal. Suurim tuule kiirus puhangus on olnud 104 m/s
Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult loodusvarasid, eriti kivisüsi, rauamaaki, boksiiti, tsinki, uraani, antimoni, arseeni, kaaliumkarbonaati, päevakivi, puitu ja kala. Leidub ka kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Looduslikud ohud Nendeks on üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis. -5- Prantsusmaa Kristel Tilk Transport Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud hoovõturadadega. Suuremaid lennujaamu on 14. Suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 58 miljonit reisijat. See lennujaam on maailmas teisel kohal.
annaabi.ee 
