infovahetus raku ja väkiskeskonna vahel. · Ainete liikumiseks eristatakse aktiivset - selleks kulutab rakk energiat ja passiivset - energiat pole vaja transporti. · Aktiivseteks on transportvalgud. Need valgud ei juhi läbi membraani mistahes aineid vaid kindlaid ühendeid. Selleks kulub energiat, mida saadakse energiarikastest ühenditest - ATP molekulidest. · Lisaks transportvalkudele on rakumebraani ehituses retseptorvalke. Nende üleasnne on osaleda infovahetuses raku ja väliskeskkonna vahel. Retseptorvalgud (nt: hormoonid ) seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseid biokeemilisi reaktsioone. Selle tulemusena muutub raku sisetalitus vastavalt väliskeskkonna muutustele. · Passiivseks transpordiks: osmoos ja difusioon. · Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani kaudu,
homoloogilised) Rakumembraan · Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel · Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest · Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole · Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis · Lisaks tsansportvalkudele esineb rakumembraani ehituses mõningaid retseptorvalke · Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Raku sisetalitlus muutub vastavalt väliskeskkonna muutustele Rakuorganellid · Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku(sileda- ja karedapinnaline) · Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine · Lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega
molekulid. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis. Need valgud ei juhi läbi membraani mistahes aineid, vaid üksnes kindlaid ühendeid. Osa loomarakke on fagotsütoosivõimelised. Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid,mis lagundavad fagotsüteeritud ained. Lisaks transportvalkudele on ka retseptorvalke. Need osalevad raku infivahetuses väliskeskonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel mitmesuguseid biokeemilisi reaktsioone. Kõige selle tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavlt väliskeskonna muutustele. RAKUORGANELLID Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine
Need valgud juhivad vaid kindlaid aineid. Täiendavat energiat saadakse energiarikastest ühenditest. Suurem makroelemendid läivad rakumembraani fagotsütoosi teel. Membraanile jõudes sopistub ainosake sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Siis lisanduvad põikesse ensüümid, mis lagundavad fagotsüteeritud ained. Sel moel toituvad näiteks mõned üherakulised organismid. Lisaks transportvalkudele esineb membraanis ka retseptorvalke. Need osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone. Selle tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavalt väliskeskkonna muutustele. 3.5 Rakuorganellid Tsütoplasmavõrgustiku moodustab kanalite ja tisternikeste süsteem. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine.
Inimese süljes olev amülaas lagundab tärklise glükoosimolekulideks b. ehitus - valgulise ehitusega on lindude ja loomade suled, vill, sõrad, kabjad, küünised, inimese juuksed c. transport - rakumembraani koostisesse kuuluvate valkude vahendusel toimub ainete spetsiifiline transport rakku ja rakust välja d. retseptorid - rakumembraanis esineb lisaks transpordivalkudele ka retseptorvalke, mis vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel e. kaitse - kaitseks võõraste orgaaniliste ühendite vastu moodustavad veres kaitsevalgud f. organismi regulaatorid - osa hormoonidest on valgud, nagu näiteks kasvuhormoon, mida toodab ajuripats, ja insuliin g. liikumine - lihasrakud on valdavalt täidetud lihasvalkudega, millel on kokkutõmbumise- ehk kontraktsioonivõime h
ei näe. 2. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Fosfolipiidid moodustavad kakas kihti. Valgu molekulid paiknevad hajusalt nende peal või vahel. 3. Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anorgaanilised ja orgaanilised ained. 4. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transporids. Need juhivad läbi membraani üksnes kindlaid ühendeid. Lisaks leidub retseptorvalke, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone. 5. Passiivse transpordi puhul ei ole energiat vaja. Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel. 6. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. 7. Inimese veres leiduvad õgirakud on fagotsütoosivõimelised
valgud) Ainete transport läbi rakumembraani ° Passiivne transport ei kuluta energiat > Ioonkanalid poorid ained sisse ja välja ilma lisaenergiata ° Aktiivne transport kulutab energiat > Toimub läbi rakumembraani > Osalevad transportvalgud ° Fagotsütoos rakumembraan sopistub ümber transporditava aine > Amööbid ja makrofaagid toituvad selle abil ° Pinotsütoos rakk omastab vedelikes lahustunud aineid Esineb retseptorvalke osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga ° seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel rakusiseseid keemilisi reaktsioone 3.5 Rakuorganellid Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIKU E. ENDOPLASMAATILISE retiikulumi (ER) ° mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ° on seotud ka mitmete ainevahetuslike protsessidega
· Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. · Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis · Fagotsütoos: transpordiliik, mille abil viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makroelemendid. · Rakumembraan sopistub ümber molekuli, aine satub põiekesse, amööbid ja makrofaagid toituvad fagotsütoosi teel. · Esineb ka retseptorvalke, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. · Kolesterool: kristalnestruktuur(saame), peenestruktuur(toodame) · Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Ei näe, sest rakumembraani paksus on keskmiselt liiga väike, et seda näha. · Kirjeldage rakumembraani ehitus. Koosneb põhiliselt fosfolopiididest(kaks kihti) ja valkudest. Loomarakud sisaldavad ka kolesterooli. · Mis funktsioone täidab rakumembraan
Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel (vesi, gaasid, etanool ja teised väiksemad molekulid). Difusioon ja osmoos ongi passiivse transpordi peam. võimalused. Osa rakumembraani koostisesse kuuluvatest valkudest on varust. kanalikestega, mille kaudu toim. väiksemate molekulide liikumine rakku ja sealt välja. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis. Lisaks transportvalkudele esineb rakumembraani ehituses mõningaid retseptorvalke need osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga, seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (nt hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid keem. reaktsioone. 1.5. RAKUORGANELLID Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisterinikeste süsteem, mis moodust. tsütoplastavõrgustiku. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine. Lisaks transpordile on võrgustik seot. mitmete ainevahetuslike protsessidega.
Viroidid meenutavad RNA-viiruseid, kuid neil puudub kapsiid ja ümbris. Viroidid on RNa- rõngasmolekulid, mis paljunevad ainult koos mõne teise viirusega. Viiruste paljunemine DNA-viiruste paljunemine: Raku nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Seejärel lagundavad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse viiruse DNA, mille tulemusena sünteesitakse viirusele vajalikke valke. Seejärel sünteesitakse vajalikke retseptorvalke, mis pidurdavad transkriptsiooni, kuna see pole paljunemiseks vajalik, (muudavad ainevahetust). Siis toimub viiruse genoomi kordub replikatsioon ja samuti kapsiidi. Moodustuvad uues viirusosakesed, lagundatakse bakterrakku membraan ja minnakse keskkonda. Viirusosakese vabanemisega hävib ka peremeesrakk, see on viiruse lüütiline tsükkel. Mõnikord lülitub aga viirus peremeesraku kromosoomi, koos peremeesraku
rakke, mida kutsutakse NK- rakkudeks. (NK- natural killer) . Need osalevad kasvajarakkude hävitamises ning ka viiruste poolt nakatatud rakkude hävitamises. NK rakkude in vitro uurimine on näidanud, et kui nad on aktiveeritud, siis nad on võimelised tapma kõikvõimalikke rakke. Organismis käituvad nad aga väga selektiivselt, tappes ainult võõraid ja nakatatud rakke, kuid mitte normaalseid rakke. Aastatel (1994-1996) isoleeriti mitmeid geene, mis kodeerivad NK-rakkude retseptorvalke. Tuntakse nii positiivseid retseptoreid (mis vastava ligandiga seostumisel käivitab NK-rakus sihtrakku surmava aktiivsuse), kui ka negatiivseid retseptoreid (mis ei lase NK-rakul sihtrakku tappa).. Üheks ligandiks, mis seostub nn. negatiivse retseptoriga ja mis seega pidurdab sihtraku tapmise NK-raku poolt, on suure koesobivuskompleksi klass I antigeenid (MHC klass I). Need valgud on olemas enamikes normaalsetes kudedes kuid tihti on
annaabi.ee 
