kui inimene ei kuule helisid, mille tugevus on alla 30 dB. Kuuldeaparaadid võivad olla kõrvasisesed, kõrvatagused või kehal kantavad. Kahepoolse kuulmislanguse korral oleks hea kasutada kahte kuuldeaparaati, kuid alati pole selleks võimalusi. (http://kuulmislangus.weebly.com/kuuldeaparaat.html) Veel on kuulmislangusega inimesele võimalik paigaldada sisekõrvaimplantaat. Tegu on kirurgiliselt paigaldatava proteesiga, mis kompenseerib teo retseptoorse talitluse häireid. Vajadus sisekõrva implantaadi järele tekib tavaliselt siis, kui inimene ei kuule helisid tugevusega 85 dB ning ka kuuldeaparaatidest pole kasu, sest heli ei jõua sisekõrva teo häirete tõttu kuulmisnärvini. Implantaadi süsteemi moodustavad kehasisene vastuvõtja ning mikrofon ja saatjarõngaga kehaväline kõneprotsessor, mis võib olla kehal kantav või kõrvatagune. (http://kuulmislangus.weebly.com/sisekotildervaimplantaat.html)
neuronid - Golgi II tüüp Närviraku jätked · Dendriidid - rakukeha laiendid · Aksonid aksolemm ja aksoplasma valgusüntees praktiliselt puudub aksonaalne transport · aeglane anterograadne vool - 1-3 mm ööpäevas · kiire anterograadne vool - 100 mm ööpäevas · retrograadne vool Sünapsid · Spetsialiseeritud membraanide kontaktala kahe neuroni või neuroni ja lõpporgani (retseptoorse raku, efektori) vahel · Kontakteeruva raku aksolemm - presünaptiline osa. Kontakteeritava raku plasmalemm - postsünaptiline osa. Nende kahe vahel - sünaptiline pilu · Keemilised sünapsid juhivad impulssi ainult ühes suunas - aksonilt kontakteeritavale rakule Sünaptiliste põiekeste ringlus Neurotransmitterid · Neurotransmitterid e. mediaatorid - keemilised ained erutuse ülekandeks, mis põhjustavad postsünaptilise raku membraani de- või
30 dB. Kuuldeaparaadid võivad olla kõrvasisesed, kõrvatagused või kehal kantavad. Kahepoolse kuulmislanguse korral oleks mõistlik kasutada kahte kuuldeaparaati, kuid alati ei ole selleks võimalusi. Siis võib ainult ühte kõrva paigaldatud abivahend olla inimese jaoks heli lokaliseerimisel ja kõne mõistmisel mürarikkas suhtlussituatsioonis häiriv, mistõttu ta väsib tavapärasest palju kiiremini. 6.2 Sisekõrvaimplantaat. Sisekõrvaimplantaat on retseptoorse talitluse häireid kompenseeriv kirurgiliselt paigaldatav protees. Vajadus sisekõrva implantaadi järele tekib enamasti siis, kui inimene ei kuule helisid tugevusega 85 dB ning kuuldeaparaatidest pole kasu, sest heli ei jõua sisekõrva teo häirete tõttu kuulmisnärvini. Implantaadi süsteem koosneb kehasisesest vastuvõtjast ning mikrofoni ja saatjarõngaga kehavälisest kõneprotsessorist, mis võib olla kehal kantav või kõrvatagune. 21
· Broca keskus vas frontaalsagaras- motorne kõnekeskus · Wernicke kõnek- sensoorne kõnek, kõnest arusaamine · Parem temporaalsagar- emotsionaalne kõnek Sensoorne süsteem · kemoretseptorid reageerivad keemilistele ainetele · mehanoretseptorid reageerivad mehaanilistele stiimulitele · termoretseptorid reageerivad temperatuurile · fotoretseptorid reageerivad valgusele · notsitseptorid reageerivad koekahjustusele Retseptorpotentsiaal (retseptoorse raku membraanipotentsiaali muutus) kutsub esile edasiste ioonkanalite avanemise /sulgumise: - Na-kanali avanemine aktsioonipotentsiaali teke - Ca-kanali avanemine transmitterainete vabanemine, signaali ülekanne sensoorsele neuronile Ruumiosa, millest sensoorne üksus infot kogub, nimetatakse retseptoorseks väljaks. Mittespetsiifilised juhteteed edastavad infot, mis pärineb eri tüüpi retseptoritelt. Nad
Peristaltika kiirenemist põhjustavad: 1. Limaskesta põletikud 2. Halvasti peenestatud ja seedimata jäänud toiduosade poolt tekitatud mehaaniline ärritus 3. Keemilised ärritused, mida tekitavad käärimisel ja roiskumisel tekivad gaasid, happed, alused ja toksilised ained. 4. Nakkushaiguste tekitajad, eksogeense päritoluga mürgid ja ravimid. Peristaltika nõrgenemise põhjused: 1. Mehaaniliste ja keemiliste ärritajate puudumine 2. Neurogeensed häired (kroonilised soolepõletikud retseptoorse aparaadi erutatavus langeb). Peristaltika nõrgenemisel tekib kõhukinnisus e. obstipatsioon (obstipatio). Olulisem jämesoole motoorika muutus nagu diarröa puhulgi. Jämesooles toimub vee tagasiimendumine ja roojapallide formeerumine. Kõhukinnisuse korral intensiivistuvad roiskumine ja käärimine. Loomadel kaob isu, muutuvad loiuks ja sooltes esineb meteorismi. Obstipatsioonid tekitavad sooleseina veresoontes staasi, laienenud veresooned võivad lõhkeda. AUTOINTOKSIKATSIOON
http://www.teraapia.com/?topic=57&info=1 6 3 AKUPUNKTUUR Akupunktuur (nõelravi) see on ravisüsteem, mille aluseks on filo- ja ontogeneesi protsessi käigus moodustatud reflektoorsed seosed. Ravisüsteemi mõju avaldub kesknärvisüsteemi kaudu. Organismi funktsionaalsüsteemide mõjutamise eesmärgil kasutatakse naha retseptoorse aparaadi limaskestade ja aluskudede leebeid ärritusefekte. Akupunktuuri iidsete traditsioonide aluseks on idamaiste meedikute ravipraktika, mille võtted ja peensused kujunesid välja aastatuhandete vältel. Nende põhiliseks eripäraks on organismi enda ressursside mobiliseerimine, patsiendi aktiivne kaasamine raviprotsessi, medikamentide minimaalne kasutamine. Medikamentide minimaalne kasutamine on väga oluline, kuna
ja külma. Notsitseptsioon, mis signaliseerib informatsiooni koekahjustusest või keemilisest ärritusest. 1. neuroni keha paikneb sensoorses ganglionis. Kogu somatosensoorses süsteemis on neuraalse ahela esimeseks neuroniks spinaalganglioni või trigeminaalganglioni neuron. Nende neuronite aksonitel on kaks haru, millest läheb perifeeriasse ning teine kesknärvisüsteemi. Perifeerse haru terminalid võivad olla katteta (vabad närvilõpmed) või ümbritsetud teatud retseptoorse aparaadiga (nt Merkeli kettad või Vater-Pacini kehakesed) ning nendes toimub sensoorne transduktsioon ja edasine infolevik KNS suunas (vt retseptorite iseloomustust). Tsentraalne haru siseneb KNSi ning ühendub sõltuvalt meelest teatud neuronitega. 2. neuroni paigutuse alusel eristatakse dorsaalväädi ja antero(ventro)lateraalteed. Dorsaalväädisüsteem vahendab mehanoretseptoritelt lähtuvat informatsiooni. Mõnikord kutsutakse seda ka lemniskisüsteemiks
annaabi.ee 
