lugupeetud naisi. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmises. Hiljem hakati suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Kõige rikkamates peredes kasutati selleks sageli kreeka päritoluga koduõpetaja orja või vabakslastu teeneid, teised saatsid oma pojad ja vahel tütredki 7- aastaselt kooli. Roomas oli kolm koolide astet: algkool, grammatiku kool ja retoorikakool. Algkooli mindi 7- aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama. Harjutused muutusid järjest keerulisemaks, lõpuks jõuti etteütlusteni ja õpiti grammatikat. Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud. Seetõttu peeti algkooli õpetajaid inimesteks, kes millegi muuga hakkama ei saa.
AURELIUS AUGUSTINUS ELULUGU • 13. november 354 a. • Alžeeria, Põhja- Aafrika • Vanemad Püha Monica ja Fabricius HARIDUS • Kartaago – juura ja retoorika • 374 a. Kartaagos retoorikakool • Filosoofia • Milano- kõnekunst RISTIMINE • Piiskop Ambrosius • Uusplatonism • Aafrikas 396 a. Hippo piiskop AUGUSTINUSE SURM • Järglane piiskop Eraclius • 28. august 430 a. • Põrm Pavias TEOSED • Ristiusu põhitõed • “Pihtimused” 397 a. • “Jumalariigist” • 400-417 a. traktaati ’’Kolmainsusest’’ • 418 a. "Kristuse armust ja pärispatust„
SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,, Kasvatus ja kool Vana-Roomas", ning valisin selle teema sellepärast, et mulle endale meeldib väga ajalugu, ja see pakkus mulle huvi, et kuidas kasvatati ja koolitati lapsi vanasti. Roomas oli kolm koolide astet: algkool, grammatiku kool ja retoorikakool. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama. Kõigepealt õpiti tähti, siis õpiti neid lugema ja alles siis hakati kirjutama. Harjutused muutusid järjest keerulisemaks, lõpuks jõuti etteütlusteni ja õpiti grammatikat. Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud. Seetõttu peeti algkooli õpetajaid inimesteks, kes millegi muuga hakkama ei saa
harilikult aristokraatide pojad. Grammatnikud õpetasid noormehi õigesti kõnelema ja kirjutama, loeti klassikalist kirjandust, kirjutati kirjandeid ja kommenteeriti ning analüüsiti loetut. Grammatiku koolis õpiti üks või kaks aastat ja sealt lahkuti 13-14-aastaselt. Retoorika e. kõnekunsti tõid Roomasse kreeklased ja ka nemad hakkasid seda õpetama. Retoorikakooli ei pääsenud igaüks, kes soovis, sest pidi kõnelema kreeka keelt. Selline kool oli ka väga kallis. Mõnes mõttes oli retoorikakool erialakool, mis koolitas välja kõnemehi ja advokaate. Retoorikakool sarnanes natuke grammatiku kooliga, kuid oli raskemal tasemel. Õpilased pidid kirjutama etteantud teemadel, nad pidid kas ümber lükkama või kinnitama mõnda sündmust. Koolis korraldati väitlusi ja arutlusi. Koostati endale tekst, õpiti see pähe ja esitati avalikult klassile ja vanematele. Retoorikakool lõpetati 15-16 aastaselt. Mõlemas riigis oli perepeaks meesoost isik
juurde olid naised meestega koos. Roomlannadel ei olnud aga kodanikeõigusi, nad ei pääsenud kunagi riigi etteotsa. Varasemalt oli laste kasvatamine ja õpetamine pereisa õlgadel, rikkamates, kultuursemates peredes olid ka koduõpetajad levinud. Kooli mindi aga 7-aastaselt ning seal õpiti kirjutamist. Küll aga peredes, kus pojast pidi saama avaliku elu tegelane, jätkati õpinguid veel mitu aastat. Roomas oli kolm koolide astet: algkool, grammatiku kool ja retoorikakool. Roomlaste riietus oli üsna sarnane kreeklaste riietusega. Kõige all kanti alusriiet ehk tuunikat, see oli varrukateta särk, mis tõmmati keskelt vööga kokku. Tuunika ulatus põlvini. Tuunikat kandsid nii naised kui ka mehed, avalikes kohtades kandsid naised lisaks ilmekat mantlit stola´t, mis kattis kogu nende keha. Ametlik riietusese oli tooga. See on poolringikujuline tükk rasket valget villast riiet. Tooga mässiti ümber keha nii, et parem käsi ja õlg jäid vabaks
ATEENA 6-5 saj. eKr tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk: KALOKAGATHIA (kr.k. kalon ilu, agathon headus) Kooliharidus vaid vabadele kodanikele ja ainult poistele Koolid õpetaja eraalgatusel tegutsevad ja õppemaksuga Koolihariduse sisu: lugemine, kirjutamine, arvutamine, muusika ja võimlemine KOOLISÜSTEEM VANA-KREEKAS JA ROOMAS 18-20 EFEEBITEENISTUS 16-19 RETOORIKAKOOL 18-20 EFEEBI -TEENISTUS 16-18 GÜMNASION 12-16 GRAMMATIKAKOOL 7-18 RIIKLIKUD KASVATUSASUTUSED 7-16 MUUSADE KOOL/ PALESTRA 7-12 ELEMENTAARKOOL 1-7 KODUNE KASVATUS SPARTA ATEENA ROOMA: Muusade kool LUGEMINE, KIRJUTAMINE õpetas kirjatark e. grammatist MUUSIKAÕPINGUD õpetas kitarrist flööti, lüürat ja viimase saatel laulma VÕIMLEMINE PALESTRAS õpetas paidotribes elegantset kehahoidu ja kõnnakut, tantsimist, ujumist, kreeka viievõistlust. Muusade kool. Tüdrukute õpetamine.
Xenophoni ,,Hellenika" annab hea, ehkki Thukydidese tööst lihsakoelisema ülevaate Kreeka ajaloost 4. sajandi esimesel poolel eKr, olles meie peamine allikas selle ajajärgu kohta. Xenophon oli väga viljakas ja mitmekälgne kirjamees, kes kirjutas idealiseerivalt nii oma õpetajast Sokratesest, Pärsia riigi rajajast Kyrosest, Sparta kuningast Agesilaosest kui ka Sparta riigi korraldusest, ja käsitles sellele lisaks ka majandust ning sõjandust. ISOKRATES: Isokratese (436 - 338 eKr) retoorikakool Ateenas tõmbas ligi õpilasi kogu Kreekast. Isokrates uskus, et retoorika on kasvatuse ja eetika alus, sest aitab sõnastada rahvale arusaadaval moel üldkasulikke eesmärke. Ta koostas nii poliitilisi tellimustöid (sageli silmapaistvatele võimukandjatele väljapool Ateenat) kui ka enese vaateid avavaid poliitilisi programmkõnesid, mida ta nõrga hääle ja kartliku loomu tõttu küll ise ette ei kandnud. Viimastes
annaabi.ee 
