süva- ja pindstruktuuri eristamine; keeleõppimise võime on kaasa sündinud Valentsiteooria e. sõltumatusgrammatika Konstruktsioonigrammatika on kognitiivse keeleteaduse haru. Konstruktsioonigrammatika peamiseks uurimisobjektiks on lihtlausete konstruktsioonid, eeskätt sellised, kus lause tähendus ei tulene vahetult tegusõna tähendusest. Konstruktsioonigrammatika käsitleb lause ülesehitust omaette keeleüksusena. (Wiki) Näiteks resultatiivkonstruktsioon Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG) 9. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika: Mida tähendab X? Tähendus: abstraktne, süsteemi tähendus kontekstiline (kõneleja tähendus; kuulaja tähendus) Põhiküsimus: Millised on sõna tähendused ja miks? Polüseemia- mitmetähenduslikkus Homonüümia- homonüümsus, sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus
lugema“ 2) Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika. Verb + aktandid e kohustuslikud laiendid- lauseosad mis peavad olemas olema (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid - määrused, vabatahtlikud(aeg, koht, viis) 3) Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995)- tähendust omavad sõnadevahelised kombinatsioonid. Süntaks kui kogum valmis lausemustreid – lõpliku tähenduse saavad üksused mis töötavad koos, ühekaupa ei saa lõplikku tähendust. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon „Ta pühkis laua puhtaks“<-keegi teeb midagi et miski juhtuks. 4)Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG – Eesti keele grammatika) GS – grammatiline subjekt (alus). Alus (nim, os) grammatikareeglitele vastav. TS – tegevussubjekt – kes tegelikult teeb. PS – pragmaatiline subjekt – lause alguses olev lauseliige. 1) Normaallaused –Suhjekt ehk alus on esimesel kohal. GS=TS=PS „Ta jookseb“
... asjaolud 1) aeg 2) koht 3) viis 3. Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995). Konstruktsioon on mitmest morfeemist koosnev tähendusega terviklik üksus. - mis sa tast kiusad? keele moodi; sisu on "ära kiusa", aga eitust pole väljendatud; "kiusab temast" muidu pole võimalik seestütlev laiend. Tähendus on tervikkonstruktsioonil, mitte ühel sõnal. Resultatiivkonstruktsioon iga elemendi tähendus tuuakse välja kahe üksuse kaudu, nt ta pühkis laua puhtaks, määrus on saavas käändes. Tegusõna näitab mingit muutust. Tähendus tekib täiskonstruktsiooni tähendusest. 4. Lausetüüpide käsitlus: eesti lausete põhitüübid (EKG). GS grammatiline subjekt (alus); TS tegija, see, kes teeb; tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt, lause alguses olev nimisõnaline üksus. Vastavalt subjekti omadusele on kolme liiki lauseid: 1
Patsient allub tegevusele ,,Ma olen haige", ,,Mul on raamat" Kogeja (experiencer) ,,Mul on külm" Benefaktiiv kasusaaja Instrument mille abil midagi tehakse ,,Valgustas küünlaga käiku" Komitatiiv kellega koos midagi tehakse ,,Lähen oma sõbraga" Lokatiiv kohaga seonduv, kus? Põhjus Allikas (source) lähtepunkt, kust? Temporaal Jne 5) Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Süntaks kui kogum valmis lausemustreid. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon ,,Ta pühkis laua puhtaks", ,,Mis sa tast kiusad?" 6) Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG Eesti keele grammatika) GS grammatiline subjekt (alus). Alus (nim, os) grammatikareeglitele vastav. TS tegevussubjekt kes tegelikult teeb. PS pragmaatiline subjekt lause alguses olev lauseliige. 1) Normaallaused GS=TS=PS ,,Ta jookseb" (intransitiivne), ,,Ta ehitab maja" (transitiivne), ,,Ta on haige"
Kogeja (experiencer) ,,Mul on külm" Benefaktiiv kasusaaja Instrument mille abil midagi tehakse ,,Valgustas küünlaga käiku" Komitatiiv kellega koos midagi tehakse ,,Lähen oma sõbraga" Lokatiiv kohaga seonduv, kus? Põhjus Allikas (source) lähtepunkt, kust? Temporaal Jne 5) Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Süntaks kui kogum valmis lausemustreid. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon ,,Ta pühkis laua puhtaks", ,,Mis sa tast kiusad?" 6) Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG Eesti keele grammatika) GS grammatiline subjekt (alus). Alus (nim, os) grammatikareeglitele vastav. TS tegevussubjekt kes tegelikult teeb. PS pragmaatiline subjekt lause alguses olev lauseliige. 1) Normaallaused GS=TS=PS ,,Ta jookseb" (intransitiivne), ,,Ta ehitab maja" (transitiivne), ,,Ta on haige"
Konstruktsioonigrammatika kujutab kogu keelelist teadmist väga erineva üldistusastmega sümboolsete üksuste ehk konstruktsioonide kogumina. Mingit süntaktilist malli võib pidada omaette konstruktsiooniks, kui selle tähendus ei tulene kompositsiooniliselt selle osade tähendusest või kui selle vorm ei tulene muudest keeles postuleeritud konstruktsioonidest. ' Ta aevastas taskureti laualt maha. ' 'ta magas kaineks' Näiteks possessiivse perfekti konstruktsioon. [NP ade olema (P) PPP] Nt. Resultatiivkonstruktsioon. Eesti lausete põhitüübid: GS -grammatiline subjekt; TS- tegevussubjekt; PS- pragmaatiline subjekt. Normaallaused GS =TS =PS Ta jookseb Kogeja omalaused GS=/ TS=PS Tal on häbi Eksisteniaallause GS= TS=/ PS peenral kasvavad lilled. Üldkeeleteadused 10.11.10 Semantika ehk tähenduse õpetus Tähistaja/häälikuline vorm/keel---Tähistatu/mõiste/meel---referent/entiteet/maailm Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul nn ''sõnakest'' häälikulise vormi kirjakuju.KURSIIV
annaabi.ee 
