kaldtasapinnas A0/sin; · eeldatakse, et kõik pinged lõiketasapinna põikjõud Q1 = A0 ; laotuvad lõigatud väändetasapinna põikjõud Q2 = A0 cot pingeelemendi tahkudel kaldtasapinnas: ühtlaselt sisejõudude resultandid saab avaldada, [N]: normaaljõud N = A0 / sin ; põikjõud Q = A0 / sin Puhta nihke pingeelement Lõigatud pingeelement B F
on lõikepinnast välja on lõikepinna sisse 2.3.2. Lõikemeetod Lõikemeetod = meetod sisejõudude määramiseks tugevusõpetuses (käsitleb sisejõudusid mõtteliste välisjõududena) Eelnevast: Keha on tasakaalus = temale mõjuvate kõikide välisjõudude resultandid ja pöördemomentide resultandid on nullid Sisejõudude analüüsi metoodika (Joon. 2.5) poolitab varda (konstruktsiooni) mõtteliselt: · analüüsitav varras on tasakaalus (varras BC); · varras lõigatakse mõttes pooleks (lõikega telje punktis D) ja analüüsitakse alumise osa tasakaalu (analüüsoda võib ka ülemist osa tulemus tuleb sama); · alumine osa tuleb tasakaalustada lõikepinna sisejõududega jõud F tirib seda
Ülekandeaineks on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Südamelihases innerveerib müokardi autonoomne NS. Müokard kontraheerub automaatselt, impulss algab stimulaatorrakkudest. Impulss levib ilma ülekandeaineta ühest rakust teise. Repolarisatsiooniaeg on pikk. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid. Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või ka mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid. Nende koosseisus on harilikult mitmed komponendid ehk teisiti oeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. Inimese organismis on umbes 60% vett. Jaotuvad: 2/3 intratsellulaarne vedelik ja 1/3 ekstratsellulaarne vedelik. Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana. Tsütosooli keemiline koostis on
koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma • Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, 18 silmakambrite vedelik, sünoviaalvedelik, peritoneaalvedelik, perikardiaalvedelik jt. Transtsellulaarset vedelikku on kokku 1-2 liitrit. Kehavedelikud: Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või ka mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid • Nende koosseisus on harilikult mitmed komponendid ehk teisiti öeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. • Täidavad mitmekesiseid ülesandeid sõltuvalt kehavedeliku komponentidest. Tsirkulatsioon ehk liikumine: Vedelikuruumide sees difusioon • Vedelikuruumide vahel: Ekstratsellulaarne vedelik – rakud: osmoos (rakumembraan hästi läbitav veele) Vereplasma – interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon (onkootne ja hüdrostaatiline rõhk)
Skeletilihase kontraktsiooni vallandavaks faktoriks on motoorse närvi kaudu leviva aktsioonipotensiaali jõudmine närv-lihas sünapsini. Presünapsi vesiikulitest vabaneb atsetüülkoliin seondub postsünapsi membraani N-kolienergiliste retseptoritega, mille tagajärjel aktiveeruvad Na kanalid. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. · Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või ka mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid · Nende koosseisus harilikult mitmed komponendid ehk teisiti öeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. · Täidavad mitmekesiseid ülesandeid sõltuvalt kehavedeliku komponentidest. Vesi organismis · Täiskasvanul 60 % kehamassist, so 70 kg inimesel 42 l · Sellest 2/3 (~28 l) moodustab intratsellulaarne vedelik ja 1/3 (~14 l ) ekstratsellulaarne
teine tuletab loomade kaudu: kas inimene on vaimne olend või loom. Kaasaegses filosoofias on inimene vaimne olevus, jumalanäolisus – vaimus, oleme vaimsed olendid, jumala järgi loodud. Vastand on teadlik käsitlus, et inimene on loom, mitte vaimne olend. Evolutsioon on protsess, mis läheb koguaeg edasi. Haige on see, kes irdub oma loomasusest? Pole ka vaba tahet? – Ma olen selle teoga vaba tahte autor – see on enesepettus, kus on tegemist erinevate mõjude resultandid. Liigutakse sest erinevad mõjud annavad selleks hoogu – inimese mehaanika ja subjektiivse enesepettuse kaudu arvab, et tegemist on vaba tahtega. Kunstnikumudel – tolleaegne romantistika aeg, eeldame, et loomingulise teoseid luuakse spontaanselt, siis kunstnik ei oska seletada, miks on loodud; ta tunneb vajadust luua ja loob. Selline loov inimene on Nietzsche keskne – ta lihtsalt loob, mitte ei selekteeri ?. Ptk 15
annaabi.ee 
