"cultura", mis tähendab harimist, arendamist. Selle all mõistetakse ajalooliselt loodud vaimsete asjade kogumit. Kitsamalt tähendab vaimset elu. Tsivilisatsioon tuleb ladina keelsest sõnast "civilis", mis tähendab üldkasulik, kodanikusse puutuv. Nähakse materiaalse ja vaimse kultuuri ühtsust ja selle teatud taset ajaloo perioodil. Kultuur rõhutab rohkem ajaloolist protsessi ja selle resultaati, tsivilisatsioon aga kultuuri taset võrreldes teiste resultaatidega. Tsivilisatsioon on võõrkeelte valdamine, kultuur aga emakeele sügav tundmine. Kultuuri puhul räägime ühe rahva saavutustest, tsivilisatsiooni mõistame laiemalt. Jaapani kultuuri ajalugu hakati tänapäevases plaanis uurima pärast aastat 1868. Hiina konfutsianistlik variant lükati kõrvale, seda asendasid rahvuslikud tendentsid, oma mõju ka lääne saavutustel. 1880ndatel ilmusid esimesed Jaapani tsivilisatsiooni ajalugu käsitlevad uurimused, nendes
Heaks hüpoteesiks tuleb pidada sellist, mis aitab astuda teaduses sammu edasi. Õigesti seatud hüpoteesi põhitunnused: 1) Hüpotees peab olema vastavuses faktiga, mille alusel ta sõnastati ning mille selgituseks koostati. 2) Hüpotees peab arvestama varem avastatud seaduspärasusi, ta peab küll avama uued rajad teaduses, kuid ei tohi olla vastuolus varem teaduslikul teel saadud resultaatidega. 3) Hüpotees peab olema kontrollitav. 10. Maailma tunnetuse kolm võimalust (kaemuslik, empiiriline, teaduslik) olemus, kuidas infot, fakte hangitakse, erinevused, näited. Objektiivsuse ja subjektiivsuse mõiste. 1) Kaemuslik tunnetus põhineb meeleorganitega vahetult vastuvõetud informatsioonil. Me kuuleme, näeme, haistame, maitseme, kompame, orienteerume, hoiame tasakaalu ning meil on intuitsioon meelte kaudu
sellekohasest arenguvajadusest ◦ Aastaringsest juhendamist – juhipoolne huvitumine töötaja käekäigust, regulaarne tagasiside tulemuste, edusammude ja vajadusel ka probleemide kohta ◦ Tulemuste ülevaadet – ametlik tulemuste fikseerimine, võrdlemine ja analüüs 4. Mida tuleb arvestada mõõdikute seadmisel avalikus sektoris? • Tulemusmõõdikud peavad olema seotud tegelike resultaatidega. St, et valitud tulemusmõõdik peab väljendama võimalikult objektiivselt, kas soovitud eesmärk sisuliselt on saavutatud või mitte. • Oluline on jälgida, et tulemusmõõdik oleks rollikandja vahetu kontrolli all • Ehk siis tulemusmõõdikud peaksid olema võimalikud objektiivsed ja järgitavad. • Informatsioon tulemusmõõdikute kohta peaks olema võimalikult kättesaadav Teema 5: Strateegiline planeerimine ja juhtimine 1
tööülesandeid, mis tulemuskokkuleppes ei ole määratletud või muid subjektiivseid asjaolusid. Tulemuslikkuse hindamise tulemused on hea kokku võtta tulemusvestluse formaadis juhi ja alluva või tippjuhi ja allüksuse juhi vahel. 4. Mida tuleb arvestada mõõdikute seadmisel avalikus sektoris? Tulemusmõõdikute seadmisel peab silmas pidama mitmeid olulisi asjaolusid: Tulemusmõõdikud peavad olema seotud tegelike resultaatidega. See tähendab, et valitud tulemusmõõdik peab väljendama võimalikult objektiivselt, kas soovitud eesmärk sisuliselt on saavutatud või mitte. Oluline on jälgida, et tulemusmõõdik oleks rollikandja (oleneb, mis tasandil tulemuslikkust mõõdetakse, see võib olla nii üksikisik, töötaja kui üksus, organisatsioon) vahetu kontrolli all. Ei ole võimalik hinnata kellegi tulemuslikkust kui tulemusmõõdik, mida kontrollitakse ei ole tema töötulemustega seotud või on
Tulemuslikkuse mõõtmisel on eesmärgi seadmise ja hindamise viisi kõrval olulisel kohal eesmärgile ja hindamisviisile sobivate mõõdikute (sama kui indikaator) e tulemusmõõdikute valik. Need näitajad, mille kaudu on võimalik hinnata, mil määral soovitud tulemuslikkuseni on jõutud. Tulemusmõõdikute seadmisel peab silmas pidama mitmeid olulisi asjaolusid: y Tulemusmõõdikud peavad olema seotud tegelike resultaatidega. See tähendab, et valitud tulemusmõõdik peab väljendama võimalikult objektiivselt, kas soovitud eesmärk sisuliselt on saavutatud või mitte. y Oluline on jälgida, et tulemusmõõdik oleks rollikandja (oleneb, mis tasandil tulemuslikkust mõõdetakse, see võib olla nii üksikisik, töötaja kui üksus, organisatsioon) vahetu kontrolli all. Ei ole võimalik hinnata kellegi tulemuslikkust kui tulemusmõõdik, mida kontrollitakse ei ole tema töötulemustega seotud või on
Tulemuslikkuse mõõtmisel on eesmärgi seadmise ja hindamise viisi kõrval olulisel kohal eesmärgile ja hindamisviisile sobivate mõõdikute (sama kui indikaator) e tulemusmõõdikute valik. Need näitajad, mille kaudu on võimalik hinnata, mil määral soovitud tulemuslikkuseni on jõutud. Tulemusmõõdikute seadmisel peab silmas pidama mitmeid olulisi asjaolusid: y Tulemusmõõdikud peavad olema seotud tegelike resultaatidega. See tähendab, et valitud tulemusmõõdik peab väljendama võimalikult objektiivselt, kas soovitud eesmärk sisuliselt on saavutatud või mitte. y Oluline on jälgida, et tulemusmõõdik oleks rollikandja (oleneb, mis tasandil tulemuslikkust mõõdetakse, see võib olla nii üksikisik, töötaja kui üksus, organisatsioon) vahetu kontrolli all. Ei ole võimalik hinnata kellegi tulemuslikkust kui tulemusmõõdik, mida kontrollitakse ei ole tema töötulemustega seotud või on