sobivad mõõdikud, lähtudes strateegilistest eesmärkidest ja kriitilistest edufaktoritest. Nendele mõõdikutele lisatakse konkreetsed sihtväärtused, mille abil mõõdetakse vastutuskeskuse tulemusi. Mõõdikud koos sihtväärtustega on eelarvestamise käigus kontrollarvudeks, millest lähtutakse. Tulemuslikkuse mõõtmiseks on soovitav välja tuua alljärgnev info: 1. Vaatluse all olevate allüksuse ressursivajadused. (müüdavate toodete arv) 2. Allüksuse või vastutusüksuse vajalik panus eesmärgi täitmiseks (N. partiide arv paika panna) 3. Lõpptoodangu või teenuste mõõdikud. (N. valmistoodete arv erinevate tooteliikide lõikes) 4. Mõõdikute sihtväärtused, mille järgi hinnatakse tulemuste saavutamist(N. müüdavate toodete arv ?, müügitulu ?) 5. Mõõdikute tõhususe hindamiseks võib tegelike tulemustega võrdlemiseks . (N. müügi suhe ostjatelt laekumata
3. Sobivate mõõdikute arendamine tulemuslikkuse mõõtmiseks Peale vastutuskeskuste moodustamist tuleb otsustada iga vastutuskeskuse tulemuslikkuse mõõtmiseks sobivate mõõdikute loetelu. Neile mõõdikutele lisaks otsustatakse ka konkreetsed rahalised ja mitterahalised väärtused. Mõõdikud koos sihtväärtustega muutuvad eelarvestamise käigus kontrollaruandeks, millest lähtutakse. Tulemusklikkuse mõõtmiseks soovitatakse esitada järgmine info: 1. Vaatluse all olevate allüksuse ressursivajadused. (müüdavate toodete arv) 2. Allüksuse või vastutusüksuse vajalik panus eesmärgi täitmiseks (N. partiide arv paika panna) 3. Lõpptoodangu või teenuste mõõdikud. (N. valmistoodete arv erinevate tooteliikide lõikes) 4. Mõõdikute sihtväärtused, mille järgi hinnatakse tulemuste saavutamist(N. müüdavate toodete arv ?, müügitulu ?) 5. Mõõdikute tõhususe hindamiseks võib tegelike tulemustega võrdlemiseks . (N. müügi suhe
3.4.1 Matemaatiline analüüs 3.3.4.1.1 Kriitilise tee analüüs 3.3.4.1.2 Seoste loogilisuse ja graafiku täielikkuse hindamine 3.3.4.1.3 Ülesannete kestuste hinnangute kaalutud keskmise kasutamine 3.3.4.2 Kattuvused ja viivitused 3.3.4.3 Fast tracking 3.4 Organisatsiooni planeerimine 3.4.1 Inimeste juhtimisest (üldjuhtimise osa) 3.4.2 Ressursivajadused* 3.4.3 Piirangud 3.4.4 Rollide, vastutuste ja aruandmiskohustuste määramine 3.4.5 Org struktuur 3.4.6 Tööjõu juhtimise plaan 3.4.7 Täiendava tööjõu muretsemine 3.4.7.1 Kandidaatide parameetrid 3.4.7.2 Värbamise kogemused 3.4.7.3 Lisatööjõu mõju põhiorganisatsioonile 3.4.7.4 Läbirääkimised 3.4.7.5 Alltöö võtmine 3.4
Leida hinnad, mille korral mõlema kauba turg on tasakaalus. Lahendamiseks kasutada determinante. 5.16 Lahendada determinantide abil järgmine kolmest võrrandist koosnev süsteem: 2 x1 % 4 x2 & x3 ' 52 & x1 %5 x2 % 3 x3 ' 72 3x1 & 7x2 % 2 x3 ' 10 5.17 Toodete X, Y ja Z ressursivajadused on toodud järgnevas tabelis: Ressurss Toode A B C X 3 3 1 Y 3 2 3 Z 2 0 1
1. Suure terviksüsteemi tükeldamine (dekomponeerimine) suhteliselt terviklikeks ja iseseisvalt arendatavateks allsüsteemideks. Samuti määratakse, kuidas need allsüsteemid üksteist kasutavad. Iga sellise allsüsteemi peaks saama arendada omaette projektina. 2. Süsteemi arhitektuuri esialgne kirjeldamine. 3. Arendamise strateegia loomine, milles määratletakse allsüsteemidele vastavad arendusprojektid, nende prioriteedid, ressursivajadused, riskid, projektorganisatsioon. Terviksüsteemi tükeldamisel kasutatakse kolme erinevat tükeldamist: o Organisatsiooniline tükeldus pädevusala allsüsteemideks. Pädevusala on konkreetse organisatsiooni rolli (juhi) vastutuspiirkond. o Funktsionaalne tükeldus funktsionaalseteks allsüsteemideks. Funktsionaalsed allsüsteemid pakuvad teenuseid pädevusaladele ja kasutavad oma töö läbiviimiseks registritest pärit andmeid.
Juhul kui on olemas vajadus võimaliku evakuatsiooni järele, siis peaks ka kriisireguleerimisplaanides koostatud olema spetsiifilised evakuatsiooniplaanid jm skeemid, mille koostamisel tuleb arvestada võimaliku hädaolukorra ulatust, intensiivsust, kestust ja mõju kohalikule kogukonnale. Detailselt tuleb kirjeldada inimeste vastutust evakueerimisel - kes juhib, kes koordineerib jne, - millised on erinevate astutuste ülesanded, millised on ressursivajadused evakueerimiseks (transport, toit, vesi, meditsiinivahendid, sanitaarvahendid, generaatorid jne) ning kuidas toimub evakuatsioonisündmuste jäädvustamine ja vajalike raportite koostamine[47, lk 4]. Kriisireguleerimisplaanis oleks vaja ka täpsustada, kes vastutavad ametkondades hädaolukorraks valmisoleku alase koolituse ja väljaõppe eest ning millised sihtgrupid vajavad hädaolukorraks valmisoleku alast koolitust. Samuti võib kirjeldada seda,
annaabi.ee 
