hinnaväline) Turud jaotatakse lähtudes kokurentsitüüpidest: 1) täielik konkurents 2) mittetäelik konkurents: *hüviste turul monopol, monopolistlik konkurents ja oligopol(turul vähe võimsaid firmasi, nt autotööstus). *tootmistegurite turul monopolistlik konkurents, monopson(suurfirma ostab teatud piirkonna tööjõu ära) ja oligopson(mitu suurfirmat tegutseva mingil ressursiturul). 2.2 NÕUDLUS JA SELLE MÕJURID Lk 30- 34 Nõudlusseadus ja nõudluskõver Nõudlusseadus väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil(ceteris paribus samadel tingimustel). Põhimõisted: 1) Nõutav kogus kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures
maksab üüri ja selle eest tasub Mari pangalaenu. Teenitavast palgast pool tasub mari veel pangalaenule lisaks, et saada kaelast maksukoormus ning ülejäänud palk jääb elamiskulude katteks. Kui pangalaen on 5 aasta pärast makstud, siis on Maril kinnisvara Tallinnas ja Tartus. Ohtudeks sellise olukorra puhul on, et Mari satub makseraskustesse, sest kaotab töö ja üürnik kolib välja. Tallinna kodu müüakse maha ja Mari peab tagasi Tartusse kolima. 10. Selgita tuletataud nõudlust ressursiturul ühe näite abil. Metsatööstuses on puidunõudlus kasvanud, sest pabritööstuse, mööblitööstuse, saetööstuse toodetava kauba järgi on nõudlus kasvanud. Ja seega kasvab puidu väärtus kui on nõudlus kaupade järele, mis tuleneb nõudlusest teiste kaupade ja teenuste järele. 11. Selgita riigi rolli majandustegevuse õiguslike raamide kujundamisel. Valitsuse majandusliku tegevuse eesmärgiks on turu puudulikkuse korrigeerimine ja seeläbi ühiskonna heaolu kasvu tagamine.
Kognitiivsed vajadused(teadmised, arusaamine,uudsus) Enesest lugupidamise vajadus(kompetentsus,heakskiit, tunnustus) Kuuluvus-ja armastusvajadus(Kiindumus, omaksvõtt,kuuluvus) Turvalisusvajadus(rahulikkus,ohutus, hirmu puudumine) Füsioloogilised vajadused(Toit, vesi, õhk) Tarbija on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Kui tarbija kasutab teiste tarbijatega raha, siis ta võtab osa toote ja teenuste turust. Enne kui sinust saab tarbija pead ressursiturul teenima sisetulekut. Tuluallikad Tulu tööst palk Tulurikkusest Rikkus on omanduses olevate asjade väärtus. Moodustavad : varandus + säästud pangaarvel+ investeeringud. Rikkuse suurendamine säästes ja investeerides. Investeerime kasusaamine eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. Investeeritaks kapitaliks on raha. Raha saab investeerida: 1)Väärtpaberitesse 2)Väärismetallidesse 3)Kinnisvarasse 4)Eluskarja, seadmetesse.
muudetud või asendatud. Peamine probleem on selles, kuidas sekkuda (kas rohkem või turg ise reguleerib vms). 2. Tootmistegurite piirtootlus Firmad, kes tootmistegureid ostavad, võivad olla kahesugused: *Hinnavõtja firma on kahel turul üheagselt. Ostud on väikesed, ta on TKT-l (täieliku konkurentsi turul). Ta ei mõjuta hinda. Näiteks tööjõudu ostes peab firma võtma turult tööjõu sellise hinnaga, nagu selle palk on turul välja kujunenud. *Hinnakujundaja ostud ressursiturul on suured. On suured firmad. Mõjutavad turuhinda. Monopson üksikostja tootmistegurite turul. Ressursi piirprodukt MP vaadatakse, kui palju tuleb toodangut juurde, kui võetakse juurde üks täiendav ühik ressurssi. Näiteks kui võtad juurde ühe töötaja, siis kui palju toodang suureneb. MRP piirprodukti tulu. Näiteks võetakse juurde täiendav töötaja, tema tegi mingi toodangukoguse juurde. See kogus viiakse turule ning MRP oni see tulu, mis saadakse selle koguse müügist
- maa, mis annab selle omanikule renti, - kapital, mis teenib intresse, - tööjõud, kes müüb iseennast paiga eest, - ettevõtlus (ettevõtjad), kes endale võetud vastutuse ja riski eest teenivad kasumit. Iga ühiskonna liige saab sissetuleku, mis on võrdne tema omanduses olevate tootmisressursside väärtusega, st hinnaga, mille eest ta saab neid müüa. Erinevalt eelpool käsitletud (lõpp)toodangu (kauba)turust on ressursiturul pakkujaks indiviid ja nõudjaks firma. 14.2. Ressursside nõudlus. Et otsustada missugust- ressursijaotust kavandada on vaja opereerida järgmiste mõistetega: 1) füüsiline piirprodukt, mis näitab kui palju suureneb toodang täiendava ressursiühiku lisamisel, 2) rahaline piirprodukt, mis näitab kui palju muutub seejuures kogutulu, 3) ressursi hind, mis näitab kui palju läheb maksma täiendava ressursiühiku rakendamine. Mõisteid illustreerime näitega tabelis 14.1.
ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. · Turg on mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad määrates kindlaks kauba või teenuse (hüvise) hinna ja koguse. o Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguritel. o Kaupade ja teenuste korral see on hüvise ehk toodanguturg. o Tootmisteguritega kaubeldakse tootmisteguri- ehk ressursiturul. Nt.tööjõud o Iga turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Nt. motiveerivad hinnad tarbijaid ostma hüvist nii odavalt, kui võimalik (cetris paribus) ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik. Nõudlus ja pakkumine · Tarbijate soove ja võimalusi näitab nõudlus, müüjate soove ja võimalusi näitab pakkumine.
Viitajad Sisemine viiteaeg ajaperiood selle hetke vahel, kui majanduspoliitilised tegevused muutuvad vajalikuks ja selle hetkel vahel, kui nad aset leiavad. Väline viiteaeg ajaperiood selle hetke vahel, mil majanduspoliitilised tegevused aset leidsid ja selle momendi vahel, kui nad avaldasid mõju. Fiskaalpoliitikal on sisemine viiteaeg pikk. Mida lähemal on majandus täishõive tasemele, seda suurema tõenäosusega suurendab ekspansiivne fiskaalpoliitika inflatsiooni, sest ressursiturul suurenenud nõudlus tõstab lõpptoodangu hinda. Reeglitekohane majanduspoliitika Kui muudetakse tihti reegleid, siis keskkonna ebastabiilsus pärsib majandustegevust. Seetõttu soovitavad mõned majandusteadlased (nt monetaristid, Milton Friedman) jälgida kindlaid, kõikidele teadaolevaid reegleid. Hea maksusüsteemi tunnused maksud on majanduslikult efektiivsed nende administreerimine on võimalikult lihtne ja odav nad kajastavad inimeste eelistusi
annaabi.ee 
