3. Andmete kogumine. Selleks et hüpoteesi testida, tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda. (Sotsioloogias esineb küll tihti sellist olukorda, kus uurija ei kogu andmeid isiklikult, vaid kasutab kellegi teise poolt varem kogutud andmeid.) Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid: 1) Küsitlus (survey) a) ankeetküsitlus samade küsimuste (ankeedi e. küsimustiku) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele); ankeedi küsimused on tavaliselt suletud vastusevariandid on ette antud; ühe inimese kohta saadav info on küllaltki pealiskaudne, kuid küsitletud inimesi on palju; b) intervjuu suurema hulga ja põhjalikumate küsimuste esitamine väiksemale hulgale respondentidele; küsimused on tihti avatud vastusevariante pole ette antud; ühe inimese kohta saadav info on
director,” ja “group account media director”. Kui leiti mitu inimest, kes töötavad samas agentuuris, valiti neist ainult üks. Pärast filtreerimist jäi järele 584 potentsiaalset respondenti. Valimisse jäid agentuurid, kelle aastane käive on 1 millionit kuni 1.9 billionit USA dollarit. Töötajaid nendes agentuurides keskmiselt 58.2 (2-1471). Andmed koguti veebipõhise ankeetküsitlusega ning andmeanalüüs tehti kirjeldava statistikana. Kõigile 584-le potentsiaalsele respondentidele saadeti küsitluse link koos selgitava kommentaariga ja osalemisest loobumise lingiga leitud e-mailile. Et saada rohkem tulemusi saadeti iga e-mail individuaalselt koos nimega, mitte massikirjana. Küsitlusele vastas 104 respondenti, mis moodustas 17,8% e-maili saanutest. 87% vastanutest olid täistööajaga reklaamiagentuuris töötavad juhatajad. Umbes poole vastanute ettevõtetest teenivad aastas üle 100 millionit käivet.
suurema hulga andmeid uurimistöö problemaatika kohta. Käesoleva ankeedi (Lisa 1) küsimused on koostatud autori poolt. Ankeedis on erinevad küsimused etteantud vastusevariantidega. Enamikul küsimustest on ka vabavastuse andmise variant ja on võimalik väljendada oma arvamust. Ankeet koosneb 25 küsimusest ja on jaotatud kaheks mõtteliseks blokiks. Esimese bloki küsimused olid vastamiseks kõikidele respondentidele ja andsid andmeid koolinoorte üldteadmistest kanepi kui uimasti kohta. Samuti ennetustöö toimimisest ja mõjust koolinoortele. Esimese bloki viimase küsimuse jaatava vastuse korral jätkasid teise bloki küsimustele vastamist need õpilased, kes on kanepit proovinud. Teise bloki küsimuste vastused andsid andmed koolinoorte kanepitarbimise kohta. Valimi valikul lähtus kursusetöö autor vajadusest välja selgitada eelnevate õppeaastate
2) kas valida struktrueeritud vorming, kus kasutatakse vormikohast küsimustikku ja intervjueerija peab sellest rangelt kinni, või anda mõningane vabadus nii intervjueerijale kui intervjueeritavale; 3) kas uurimise eesmärk peab olema intervjueeritavale varjatud või mitte. Vastavalt sellele eristatakse küsitluse läbiviimisel nelja lähenemist: · struktureeritud, varjamata (structured, undisguised) küsitlused. Kõikidele respondentidele antakse samad küsimused ja nende vastused on tihti piiratud alternatiivide loeteluga. Küsitlusel pole varjatud eesmärki ja kõik vastajad saavad aru teema eesmärgist. Taoline formaat välistab küsitleja mõju tõstes seega uuringu usaldusväärsust, kuna kõikidele respondentidele esitatakse samad küsimused. Küsitluse tulemusi on lihtne kodeerida töödelda ja interpreteerida. Puuduseks on alternatiivsete võimaluste piiratus- respondendid ei saa täiendada
sellist olukorda, kus uurija ei kogu andmeid isiklikult, vaid kasutab kellegi teise poolt varem kogutud andmeid. Näiteks on olemas mitmeid avalikult kättesaadavaid andmestikke (nagu Euroopa Sotsiaaluuring), mida sotsioloogid tihti kasutavad, kuigi nad ise neid andmeid ei ole kogunud. Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid: 1) Küsitlus (survey) a) ankeetküsitlus – samade küsimuste (ankeedi e. küsimustiku) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele); ankeedi küsimused on tavaliselt suletud – vastusevariandid on ette antud; ühe inimese kohta saadav info on küllaltki pealiskaudne, kuid küsitletud inimesi on palju; b) intervjuu – suurema hulga ja põhjalikumate küsimuste esitamine väiksemale hulgale respondentidele; küsimused on tihti avatud – vastusevariante pole ette antud; ühe inimese kohta saadav info on põhjalikum, kuid küsitletud inimesi on kokku vähem.
· Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga keegi teine on, siis on ikkagi tegemist empiirilisega Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid · Küsitlus · Vaatlus · Eksperiment · Dokumentide analüüs Küsitlus Ankeetküsitlus samade küsimuste (küsimustiku e. ankeedi) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele). Tihtipeale suletud küsimused. Intervjuu väiksema hulga inimeste põhjalikum küsitlemine. Avatud küsimused. Olulised mõisted seoses küsitlusega (tegelikult puudutavad ka teisi meetodeid) · Populatsioon ehk üldkogum see inimeste hulk, kelle kohta me tahame oma küsitlusega infotmatsiooni saada. Tihtipeale on populatsioon väga suur. · Valim see inimeste hulk, keda me seaalselt küsitleme. Valim võiks olla võimalikult suur.
vastata järgmisele küsimusele) küsimusi. Et küsitlus õnnestuks, tehakse enne prooviküsitlus ehk pilotaazuuring, mis viiakse läbi ühe osa tulevase kogu valimi seas. Palutakse küsimusi ka kommenteerida. Eesmärgiks on kohendada olemasolevat küsimustikku et pärast tervelt valimilt saada tõsist teaduslikku analüüsimist võimaldavat informatsiooni. Anketeerimisel liike ei ole. Ankeedid jagatakse respondentidele kätte, lastakse ankeet täita ning lõpuks analüüsitakse vastuseid. 3. intervjueerimine kasutatakse küsitluslehte. Toimub pseudovestulus uurija ja respondendi vahel. Uurija peab jätma mulje, et ta on loonud hea kontakti respondendiga ja ta on ise huvitatud sellest, kuidas respondent vastab. Tegelikult ta ei tohi olla huvitatud tulemusest ning ei tohi suunata respondenti vastamisel. Liigid on
annaabi.ee 
