Lastehalvatus ehk poliomüoliit Autorid: Tunnused: Tekitajaks on entroviiruste hulka kuuluv poliomüoliidi viirus Nakatumine toimub fekaal-oraalselt või respiratoorselt. Peiteperiood on tavaliselt 10-20 päeva Tegu on RNA viirusega Tekib immuunsus Poliomüeliidile ei ole spetsiifilist ravi, haigestumist välditakse vaktsineerimisega Sümptomid: 90% nakatunutest sümptomeid ei esine Kergematel juhtudel: pea-, kurgu-, kõhuvalu ja palavik ( sarnanevad meningiidi sümptomitele) Raskematel juhtudel: 1% juhtumitest kahjustab viirus närvisüsteemi, tekitades lihasnõrkust ja lõtva halvatust Ajalugu
Polüomaviirus Struktuur. Väike ikosaeedriline viirus. Kaheahelaline DNA. Replikatsioon ja montaaž tuumas. Olulisemad tüübid SV40, JC, BK. Väiksemad kui papilloomiviirused (45 nm, 5000 aluspaari), vähem komplekssed. Ümbriseta – inaktivatsioonile resistentne. Epidemioloogia. Üldlevinud (BK, JC), aga ei põhjusta tavaliselt haigust. Tavaliselt ollakse infitseeritud 15 eluaastaks. Levik ilmselt respiratoorselt. Latentne infektsioon reaktiveerub immuunsupressioonil: AIDS, transplantatsioon, rasedus. 10% AIDSi-patsientidest saab PML-i, see on fataalne 90% juhtudest. Ülemaailmne, sesoonsuseta. Replikatsioon. Genoom jaguneb varaseks, hiliseks, mittekodeerivateks regioonideks. Varane regioon ühel ahelal kodeerib T-valke (transformatsiooni-), hiline regioon teisel ahelal kolme viiruse kapsiidivalku VP1, VP2, VP3. Mittekodeerivas regioonis on DNA
Haigusele on vastuvõtlikud kodu- ja uluksead, vaatamata vanusele. Tõusead on vastuvõtlikumad, eriti raskesti haigestuvad muidugi võõrdepõrsad. Nakkusallikas on haiged või haiguse läbipõdenud kodu- ja uluksead. Viirus eritub nina- ja silmaeritisega, uriini ja roojaga. Viiruse olulisteks levitajateks on hädatapetud loomade lihakehad, tapajäätmed, korjused, viirusega saastunud söödad, külmutaud lihatooted. Nakatumine toimub: alimentaarselt, respiratoorselt, spermaga. Haigus levib seakarjas väga kiiresti. Esimesest haigest loomast kuni terve karja haigestumiseni kulub 10-14 päeva. Kui viirus on sattunud farmi söödaga, siis haigestub terve kari 2-3 päevaga. Sagedamini sügis- talve periood. Haigestumus 95-100%, suremus 65-100%. Peamine nakkusallikas on elus loom, sealiha tooted ja toidujäätmed. Endeemilistes piirkondades levib nakkus viiruskandjate loomade transpordiga erinevate farmide ja piirkondade vahel
HEMORAAGILINE DIATEES Haigusele on vastuvõtlikud kodu- ja uluksead, vaatamata vanusele. Tõusead on vastuvõtlikumad, eriti raskesti haigestuvad muidugi võõrdepõrsad. Nakkusallikas on haiged või haiguse läbipõdenud kodu- ja uluksead. Viirus eritub nina- ja silmaeritisega, uriini ja roojaga. Viiruse olulisteks levitajateks on hädatapetud loomade lihakehad, tapajäätmed, korjused, viirusega saastunud söödad, külmutaud lihatooted. Nakatumine toimub: alimentaarselt, respiratoorselt, spermaga. Haigus levib seakarjas väga kiiresti. Esimesest haigest loomast kuni terve karja haigestumiseni kulub 10-14 päeva. Kui viirus on sattunud farmi söödaga, siis haigestub terve kari 2-3 päevaga. Sagedamini sügis- talve periood. Haigestumus 95-100%, suremus 65-100%. Peamine nakkusallikas on elus loom, sealiha tooted ja toidujäätmed. Endeemilistes piirkondades levib nakkus viiruskandjate loomade transpordiga erinevate farmide ja piirkondade vahel
esinemine veres ja kõrge bilirubiinisialdus · Müeloblastoos - müeloblastide rohkus veres ja /või muudes kudedes (leukeemia korral) · Sarkoom - mesenhümaalkasvaja, tugikoekasvaja (luu, kõhr, sidekude, rasvkude, veresooned, lihaskude) pahaloomuline kasvaja · Kartsinoom - pahaloomuline epiteelkoe kasvaja · Hemangioom veresoonkasvaja/ kapillaaride laienemisest ja nende suurenemisest tekkinud punane kasvaja nahas Suukaudselt või respiratoorselt linnu organismi sattunud viirus tungib vereringesse ja kandub verega lümforetikulaarelementide poolest rikastesse organitesse (maks, põrn, luuüdi ja tonsillid). · Viirus võib persisteeruda organismis pikka aega proviirusena, ilma et leukemogeneesiprotsess käivituks. · 5-8 nädalat pärast nakatumist tungib viirus Fabricius´e pauna folliikulitesse, kus hakkab paljunema B-lümfotsüütides, mis hakkavad
Arvukad lümfoidkoe kasvajad nahas, peamiselt kaela-, selja- ja jäsemete piirkonnas. Kasvajate diameeter 1-2 cm. Sõlmekesed kattuvad korpadega, tekib allopeetsia ja hüperkeratoos. Diagnoosimine: Antikehade ja antigeeni määramine ELISA, IDR, IFM, KSR. Kasvajate patohistoloogiline uurimine Dif.diagnoos: Tuberkuloos, Aktinomükoos, Teised kasvajad. Retroviviridae -> Perekond – Alpharetrovirus -> Liik - lindude leukoosiviirus -> Lindude leukoos Patogenees: Suukaudselt või respiratoorselt linnu organismi sattunud viirus tungib vereringesse ja kandub verega lümforetikulaarelementide poolest rikastesse organitesse (maks, põrn, luuüdi ja tonsillid). Viirus võib persisteeruda organismis pikka aega proviirusena, ilma et leukemogeneesiprotsess käivituks. 5-8 nädalat pärast nakatumist tungib viirus Fabricius´e pauna folliikulitesse, kus hakkab paljunema B-lümfotsüütides, mis hakkavad kontrollimatult
ülerõhk Hemotooraks – pleuraõõs on täitunud verega Näidisjuhtum Tööl raielangil kukub üks metsatööline traktoriga pöörates ümber. Seejuures murdub rooliratas ja roolirattarumm puurib läbi parema rinnakorviseina. Mobiiltelefonil puudub levi, kolleeg jookseb lähimase tallu, et abi kutsuda. Umbes 35 minutit pärast õnnetust saabub kiirabibrigaad. Meeskond sammub raskelt täisvarustusega mööda metsanõlva üles. Sündmuskohta jõudes leiavad nad eest uimase, respiratoorselt ja hemodünaamiliselt ebastabiilse patsiendi tugevate valudega. Mida te selle patsiendi heaks teeksite? Vigastus on potentsiaalselt eluohtlik. Peale selle, et on kaasatud suured veresooned, ei ole välistatud muud sisemised vigastused. Kõik haiglaeelsed otsused on seetõttu ajaliselt väga kriitilised. Patsient seatakse kõigepealt tema jaoks mugavasse asendisse ja talle antakse maskiga hapnikku. Teda rahustatakse sõnadega ja pärast perifeerse veenikanüüli asetamist alustatakse
annaabi.ee 
