vajavate koduta inimestele hädavajaliku hoolduse tagamine ja selle peamised tunnused võiksid olla järgmised: paindliku järelvalvesüsteemi olemasolu; hädavajaliku hoolduse tagamine; suhteliselt madal ja lihtne teenuse standard; pikaajalise (praktiliselt elu lõpuni) asutuses viibimise võimalus. (Paavel 2003: 28 29) Ø Majutusasutus sellena võiks koduta inimeste resotsialiseerimise kontekstis ennekõike käsitleda nö. sotsiaalruume ja psüühilise erivajadusega inimeste hooldekandesüsteemi väljaarenemisel kasutatud toetatud elamise teenuse mudelit. (Paavel 2003: 29) Ø Kodutute tugikeskus asutus, mis pakub lisaks ajaveetmisvõimalusele lisaks vajadusel ka toitu ja ravimeid. Näiteks on tugikeskusest võimalik kehakinnituseks saada kiirnuudleid ja näkileiba, külmade ilmade leevenduseks pakutakse puljongit ja teed. (Paavel 2006) Ø
korrapidajaks saamise eeldus pikk tööalane kogemus. Direktor Direktor on ühest küljest täiesti traditsiooniliste ülesannetega asutuse juht, kes kavandab, organiseerib, tegeleb eestvedamise ja kontrolliga: ta teeb tööplaane, vastutab vanglale püstitatud eesmärkide täitmise ning eelarve sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest ning tegeleb vangla haldusküsimustega. Teine pool ülesannetest on seotud vangla põhitegevusega ehk nii vangistuse täideviimise, resotsialiseerimise kui ka kriminaalhooldusega. Tähtis on tagada vanglas turvalisus ja julgeolek, sotsiaalprogrammide läbiviimine, hariduse omandamine ja töötamisvõimalus. Kriminaalhooldusalused peavad olema allutatud kriminaalhoolduskavale ja elektroonilisele järelevalvele allutatute puhul kontrollitakse korrektset kinnipidamist päevakavast. Vangla direktori töö on keerukas, kuna vähe on organisatsioone, kus on vaja tegelda nii laialdase küsimusteringiga
hädavajaliku hoolduse tagamine ja selle peamised tunnused võiksid olla järgmised: 1) paindliku järelvalvesüsteemi olemasolu; 2) hädavajaliku hoolduse tagamine; 3) suhteliselt madal ja lihtne teenuse standard; 4) pikaajalise (praktiliselt elu lõpuni) asutuses viibimise võimalus. (Paavel 2003: 28 29) Majutusasutus sellena võiks koduta inimeste resotsialiseerimise kontekstis ennekõike käsitleda nö. sotsiaalruume ja psüühilise erivajadusega inimeste hooldekandesüsteemi väljaarenemisel kasutatud toetatud elamise teenuse mudelit. (Paavel 2003: 29) Kodutute tugikeskus asutus, mis pakub lisaks ajaveetmisvõimalusele lisaks vajadusel ka toitu ja ravimeid. Näiteks on tugikeskusest võimalik kehakinnituseks saada kiirnuudleid ja näkileiba, külmade ilmade leevenduseks pakutakse puljongit ja teed. (Paavle 2006)
domineerivad } Karistusteooriad: osaliselt neo-klassitsism, positivistlikudteooriad ikka esindatud Ideoloogiliselt rõhutatud on inklusiivne kontroll ja integreerimine. “Buliimia” Sotsiaalset kontrolli kuritegevuse üle iseloomustavad tänapäeval järgmised tendentsid (Taylor 1999: 187-222): } vanglapopulatsiooni märgatav kasv; } tähelepanu keskme nihkumine rehabiliteerimise, korrektsiooni, resotsialiseerimise ideedelt riski juhtimise ideele; } erasektori rolli suurendamine kuritegevuse kontrollis. Vanglapopulatsiooni kasvu põhjused Lappi – Seppälä (2002) järgi võib viimastel aastatel terves maailmas toimuva vangide arvu kasvu seletada järgmiste faktoritega: 1. Kuritegevuse kasv 2. Tehniline seletus: vangla kasutuse kasv 3. Ideoloogiline seletus: muutused karistuse teoorias 4.
võrgustiku arendamine. Rehabilitatsioon on protsess, mille käigus luuakse eeldused isiku taasintegreerimiseks ühiskonda ja arendatakse/taastatakse isiku sotsiaalseid oskusi ning isiksuslikke võimeid. Rehabilitatsiooni eesmärgiks on toimetulekuoskuste suurendamine ning isiksuslike võimete korrigeerimine. Seda viiakse ellu programmiga ,,Korduvkuritegevuse ennetamine kuritegusid toimepannud isikute (sh sõltuvushaigete) resotsialiseerimise süsteemi loomine." Rehabilitatsiooniteenuste võrgustiku arendamisel tuleb pöörata tähelepanu koostööle vanglatega selleks, et vähendada retsidiivset kuritegevust. Korduvkuritegevuse ennetamine kuritegusid toimepannud isikute (sh sõltuvushaigete) resotsialiseerimise süsteemi loomise programmi raames tuleb avardada kuritegusid toimepannud isikute tööturule juurdepääsu võimalusi. Samuti kuulub Sotsiaalministeeriumi valdkonda kuriteoohvrite abistamise süsteemi loomise
vajadusele. Paralleelselt vanglates läbiviidavate koolitustega on uimastialane algõpetus sisse viidud vanglaametnikke ettevalmistavate õppeasutuste õppekavadesse. Põhimõtted: 1. Narkomaania ennetamise strateegia lähtub ülesandest tõkestada narkomaania levikut Eesti vanglates ja minimeerida vanglasiseseid riske seoses narkootikumide illegaalse kaubanduse ja käitlemisega. Uimastipreventsioon toimib alavaldkonnana kinnipeetavate resotsialiseerimise protsessis. See on vangla erinevate struktuuriüksuste koostöö kinnipeetavate mõjutamiseks, mille väljundiks on uimastisõltuvusest vabade ja kinnistunud uimastivabade eluviisidega isiksuste kujundamine, valmistamaks ette nende edukat hakkama saamist vabaduses. Uimastipreventsiooni eduka realiseerimise aluseks on vanglate ja vanglasüsteemi partnerite koostöö; 2. Uimastipreventsioon on osa kõigi vanglate põhitegevusest ja selle realiseerimise
suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja kaitsta õiguskorda ehk teisisõnu: vangistus peab aitama kinnipeetaval pärast vabanemist ühiskonnas toime tulla ning seeläbi vähendama kuritegevust. Et kinnipeetav tuleks pärast karistuse kandmist ühiskonnas toime, võimaldatakse tal vanglaväliselt suhelda, omandada üld- ja kutseharidust, pakutakse tööd ja sotsiaaltöötaja abi. Õiguskorra kaitsmine tagatakse järelevalvega kinnipeetavate üle. Resotsialiseerimise nimel on alustatud üleminekut nõukogudeaegsetelt kolooniatelt kambervanglatele. Samal eesmärgil juurutatakse piirkondlikkuse põhimõtet kinnipeetav kannab karistust oma elukohale võimalikult lähedal, et ka vangistuse ajal säiliksid tema positiivsed sotsiaalsed sidemed ja suhtlus perekonnaga. Esimest sammu sel teel tähistab 2002. aasta novembris avatud kambervangla Tartus, mis teenindab Lõuna-Eesti piirkonda. 2007. aastal valmib Jõhvis samasugune Viru vangla.
spetsiaalseid õigusliku sotsialiseerimise agente. Sotsialiseerimisagendid moodustavad hierarhilise struktuuri, mis on erinev erinevate noortegruppide puhul. Vundamet sotsialiseerumise hilisematele etappidele rajatakse just perekonnas ja eelkõige sotsialiseerumise esimesel etapil. Sotsiaalsete normide aktsepteerimine ja internaliseerimine edasises elus on aga vahetult seotud erinevate sotsialiseerimisagentide mõjuga konkreetsele indiviidile. 8. Resotsialiseerimise agendid. 9. Õigussotsioloogiliste uuringute programm. 9.1. Uuringu programmi metodoloogiline osa. 9.2. Uuringu programmi protseduuriline osa. Kirjandus: 1. R. Cotterell. The Sociology of Law. An Introduction, pp 158-187. 2. Empirische Rechtssoziologie./ E. Blankenburg. München, 1975. 3. A. Hunt. The Sociological Movement in Law, 1978, pp 93-133. 4. S. Kaugia. Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi. Tartu, 2000. 5. Law and Society
spetsiaalseid õigusliku sotsialiseerimise agente. Küll aga moodustavad sotsialiseerumisagendid hierarhilise struktuuri, mis on erinev erinevate noortegruppide puhul. Vundament sotsialiseerumise hilisematele etappidele rajatakse just perekonnas ja eelkõige sotsialiseerumise esimesel etapil. Sotsiaalsete normide aktsepteerimine ja internaliseerimine edasises elus on aga vahetult seotud erinevate sotsialiseerimisagentide mõjuga konkreetsele indiviidile. 10. Resotsialiseerimise agendid. Resotsialiseerimine tähendab kuritegu soodustanud asjaolude kindlakstegemist ja nende kõrvaldamist. Resotsialiseerimine ei ole inimese ümberkasvatamine. Resotsialiseerimisabinõude ellurakendamisel on olulisim kinnipeetava hõivatus, mille peavad tagama töö ja haridus. Hariduse andmise eesmärgiks on võimaldada kinnipeetaval pärast vabanemist edasiõppimist või töökoha leidmist
annaabi.ee 
