Tootja ostab sisse materjale, detaile ja komponente, mida ei müüda edasi, vaid hoiundatakse ja kasutatakse valmistoote tootmiseks, mida tootja müüb. Sõltuva nõudlusega laoartikleid iseloomustavad: 4 Laoartikli tarnevõime tagamiseks lähtutakse on pigem ajastamisest kui kogusest Sõltuva nõudluse laoartiklid vajavad harva reservvarusid. Varude plaanimise otsuses mõjutavad otseselt laoartikli nõudlust. Tootmissisendite varude nõudlust ei pea kunagi prognoosima Tootmissisendite varude täiendamiseks vajalikud kogused võib määrata täpselt, lähtudes laoartikli seotusest nõudluse allikast. Laoartikleid plaanitakse ja hallatakse alati seotuna muude laoartiklitega, vastavalt lõpptoote struktuurile, mille tarbeks neid vajatakse.
langeb tellimispunkti tasemele, tehakse täiendustellimus muutumatu suurusega kogusele. Ajavahemik, mille tagant täiendustellimusi tehakse, varieerub vastavalt nõudludsele. Tellimispunkti süsteemi kasutamine eeldab, et varude seisu jälgitakse pidevalt. Võrreldes perioodilide kontrolliga nõuab pidev jälgimine märkimisväärset tööjõudu ja arvutiressurssi laosaldode analüüsimiseks ja täpsena hoidmiseks. Samas tagab varude pidev jälgimine parema kontrolli, vajatakse vähem reservvarusid, millest tuleneb omakorda vähem varudesse seotud käibevahendeid. Seega sobivad tellimispunkti süsteemid paremini kiiresti ringlevate varude haldamiseks. Tellimisperioodi süsteem eeldab, et tootevaru tase vaadatakse regulaarsete ajavahemike tagant üle ja sõltuvalt olemasolevast varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmääratud maksimumtasemele. Tellimisperioodi süsteemi eeliseks on varude kontrolli teostamise lihtsus, odavus ja üheaegsus
kasutusel järele jäänud aherainest. [] Eesti põlevkivimaardlas on uuritud põlevkivivaru reserv suur seisuga 01.01.1999a. umbes 5 miljardit tonni, sellest põlevkiviõli ressurss moodustab kokku 985,7 miljonit tonni. (Tapa maardlat pole sinna sisse arvestatud). Põlevkivi Kaevanduse AS-i kaevanduste ja karjääride mäeeralduspiirides on arvel aktiivseid tarbevarusid 409,9 miljonit tonni ning aktiivseid reservvarusid 31,5 miljonit tonni. (See on seisuga 01.01.2007a.) [] PÕLEVKIVI ENERGEETIKAS Kogu Eestis kaevandatavast põlevkivist kasutatakse 80% elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Umbes 2% elektrienergiast kasutatakse omakorda põlevkivi kaevandustes (erinevate masinate ja aparatuurideks vajaminev energia). Eesti põlevkivi kasutus elektrienergeetikas Eestis toodetud elektrienergiast on 96-98% toodetud põlevkivist. Eestis kasutab põlevkivi
Sisuliselt (artiklite/kategooriate) laovarude juhtimise sisseostmine. Tüüpilised rakendused- VMId kasutatakse näiteks autokütuse hulgi ja jaemüüjate vahelistes suhetes, aga ka jaekaubanduses, kus mõned müügiketd annavad sisuliselt tarnijatele oma müügipindu kasutada. Müügipinnal sisalduva sortimendi ja kaubavarude täiendamise eest kannab hoolt tarnija ise. Võimalikud kasud ühele ja teisele osapoolele- vähenevad kliendi varud kuna pole vaja reservvarusid; vähenevad tarnija lõpptoodete varud kuna on võimalik paremini korraldada müüki; klient hoiab kokku ostu- ja vastuvõtu kulusid; veokulude kokkuhoid; Laovarude parema ja koostöise kavandamise eesmärgid- Konsignatsioonilao põhimõte – - Kui varud jäävad tarnija omandusse kuni nende müügini lõpptarbijale, nimetatakse seda konsignatsioonilao süsteemiks. Piitsaefekt (Bullwhip effect) Põhimõte, põhjused, kuidas vähendada
ja teisele osapoolele, laovarude parema ja koostöise kavandamise eesmärgid, konsignatsioonilao põhimõte VMI põhimõte – ehk tarnija juhitud kaubavaru on tarneahela strateegia, mille puhul müüjale või tarnijale delegeeritakse vastutus kliendi varude juhtimise eest. Populaarseim jaekaubanduses, klient ei esita hanketellimust. Eelised: vähenevad kliendi varud kuna pole vaja reservvarusid; vähenevad tarnija lõpptoodete varud kuna on võimalik paremini korraldada müüki; klient hoiab kokku ostu- ja vastuvõtu kulusid; veokulude kokkuhoid; Konsignatsiooniladu - Kui varud jäävad tarnija omandusse kuni nende müügini lõpptarbijale, nimetatakse seda konsignatsioonilao süsteemiks. VMI kasutamisel peab olema suur partnerite vaheline usaldus ja nende IT- süsteemide vahel ühilduvus __teisip Kiirreageerimine (QR – quick response) Kiisler ptk 6 lk 186-187
tarneahelale QR-i süsteemi (quick response) puhul jõuab info lõppnõudluse ehk kliendi varude muutumise kohta otse ja viivituseta tarnija tootmise plaanimise funktsioonile, jättes vahele mitmed traditsioonilised vaheastmed ja võimaldades seega reageerida vahetult ja kiiresti lõppturu nõudlusele. Peale täitmisaegade lühenemise vähenevad selle tagajärjel ka varud ja tegevust saab täpsemalt prognoosida, vähendades omakorda tegevuseks vajalikke reservvarusid. Varude vähendamine lubab veelgi vähendada täitumisaegu jne. QR-i aluseks on elektrooniline müügipunktide süsteem, mis fikseerib tooteartiklitega toimunud müügitehingud, ning raeelajale võimalikult lähedast teabevahetust võimaldav tarneahela liikmete vaheline kommunikatsioonisüsteem. 10.Piitsaefekt (bullwhip effect) Märksõnad: põhimõte, põhjused, kuidas vähendada
Joonis 14.1 Erinevad nõudluse liigid 354 14 Varude haldamine Suuremat paindlikkust nõudvates ärivaldkondades on järsku kasvava nõudluse rahulda- miseks vaja tavapärasest suuremaid reservvarusid, lisatarnijaid (varutarnijaid) ja reserveeritud tootmisvõimsusi. Nii näiteks võidakse tootmisettevõttes reserveerida 10% tootmisvõimsusi „vii- mase hetke“ tellimuste täitmiseks. Suures osas sõltuvad varude juhtimise põhimõtted nõudluse iseloomust. Nõudluse võib jao-