tal moekunst. Tallinna Kunstiülikooli lõpetas ta aastal 1993. Samuti on ta lõpetanud Kaitseväe Võru Lahingukooli. Hannes Võrno ei ole abielus, kuid ta elab koos Häli Veskaruga, neil on kaks poega: Joosep(11 aastane) ja Luukas(8 aastane). Hannes Võrno on tuntud eelkõige humoristina ja saatejuhina, veel on ta tuntud poliitikas ja viinaselajal moekunstnikuna. Ta tegutseb ka kaitseväes, tema auaste on ohvitser, täpsemalt kaitseväe reservohvitser. Ta on lõpetanud reservohvitseride kursused ja osalenud kahel Kevadtorm õppustel. Lavakarjäär algas Võrnol juba 1980. aastal Rakvere Kooliteatris Valdur Liivi eestvedamisel ja juhendamisel. Hannes Võrno juhtimisel on populaarseks saanud paljud televisiooni saated, nt ,,Kes tahab saada miljonäriks" ja ,,Tõehetk". Tuntum film, kus ta on osalenud on ``Jan Uuspõld läheb Tartusse ``, mis valmis aastal 2007. Veel on ta osalenud filmis ´´ Minu Leninid``. Aastal 1933 lõi ta koos Tarmo Leinatammi ja Peeter
11aastane ja Luukas 8 aastane. Vabal ajal meeldib Võrnole jahilkäimine. Hannes Võrno on isegi Aafrikas lõvijahil käinud. Sellest reisist jäid talle head mälestused ja ta rääkis,e t ta tahab sinna kindlasti tagasi minna. Hannes Võrno on tuntud eelkõige humoristina ja saatejuhina, veel on ta tuntud poliitikas ja viinaselajal moekunstnikuna. Hannes Võrno tegutseb ka kaitseväes, tema auaste on ohvitser. Ta on lõpetanud reservohvitseride kursused ja osalenud kahel Kevadtorm õppustel. Hannes Võrno juhtimisel on populaarseks saanud paljud televisiooni saated. Tuntumad ja alles hiljuti eetris olnud on ``Kes tahab saada miljonäriks`` ja ``Tõehetk`` . Veel on ta juhtinud sellist saadet nagu ``Kahvel, mida ta juhti koos Kiur Aaarmaga. Võrno on ka näidelnud mõnes filmis. Tuntum film, kus ta on osalenud on ``Jan Uuspõld läheb Tartusse ``, mis valmis aastal 2007. Veel on ta osalenud filmis ´´ Minu Leninid``.
HANNES VÕRNO Fred-Georg Pääro 2017 Hannes Võrno • Sündinud 1. mail 1969 Rakveres • Saatejuht • Humorist • Moekunstnik • Poliitik • kaitseväelane Õppingud • 1976-1984 Rakvere 3. Keskkool • 1980-1984 Rakvere Lastemuusikakool • 1984-1988 Tartu Kunstikool (kunstiline kujundamine) • 1988-1993 Eesti Kunstiakadeemia (moekunst) • 1993-1994 Burg Giebichenstein Hochschule für Kunst und Design, Halle, Saksamaa • 2005-2006 Kaitseväe Lahingukool • 2012 Kõrgem Sõjakool • 2013 NATO School Oberammergau, Saksamaa • Ta on õppinud moekunstnikuks ja disaininud Sangarile meestesärke • Aastatel 2003-2011 oli ta Isamaa ja Res Publica liige ning kuulus Riigikogu X koosseisu, kuid lõpetas oma volitused 2003 aastal • 2011-2015 oli ta Eesti Kaitseväe Teavituskeskuse ülem • Teda on autasustatud kaitseministri ja NATO medalitega rahvusvahelisel missioonil osalemise eest • 2015 aastal sai ta Kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti • Tema sõjaväel...
koosseisu. See on igaaastaselt toimuv põhja suusaalade rahvusvaheline võistlus, mis on saanud traditsiooniks aastast 1923. Idee autoriks oli Lauri Pihkala. Neil mängudel on võisteldud murdmaasuusatamises, kahevõistluses ja suusahüpetes. 2006.aastal FIS-i ehk Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni otsusel võisteldi Lahti MK arvestuses ainult suusahüpetes ja kahevõistluses. Salpausselkä mängud peetakse veebruaris-märtsis. Juba kolmandat aastat järjest osales Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) esindus Soomes Utti Jäägerrügementi poolt korraldataval pikamaa patrullsuusatamisel kaukopartiohiihtol. Suusatamine on pühendatud Soome kaugluure patrullide tegevusele Talvesõjas. Suusatada tuleb matkasuuskadega, jalas peavad olema saapad või kummikud. Muid piiranguid korraldajate poolt ei ole. Suusatamise oskus oli 1950ndal aastal pea et igal soomlasel selge, nii kooli kui ka tööle suusatati sel ajal. Kui inimesed alustasid elama
vabariigi aastapäeva ja taasise- seisvumisepäeva. Jätkuvad sõjameeste kokkutulekud; * kirikus toimuvad teenistused Jüripäeval ning Võidupühal. Toimub võidutule viimine Torist Võidupühal toimuvale paraadile, mida kannavad kindral Joh. Laidoneri seltsi ja kaitseliidu malevate liikmed, kust see presidendi tõrvikust süüdatuna jõuab igasse maakonda. Võidupühal peetaval jumalateenistusel antakse Eesti reservohvitseride kogu poolt pidulikult üle teeneteristid ning viiakse pärjad Vabadussõjas langenutele Tori kalmistul. * ohvrite mälestuskirikus meenutatakse küüditatuid, kes 1941. ja 1949. aastal Eestis välja saadeti ning mälestatakse kõiki vangilaagrites hukkunuid. Eesti sõjameeste mälestuskirik on paik, kus endised sõjamehed mälestavad oma langenud võitluskaaslasi ja hukkunute omaksed mälestavad oma teadmata kadunud lähedasi. 5
elus - tädi muretseb, et on perele koormaks, isa eitab, saabub Ell, kes teatab esimesest lõokesest, ütleb lootusrikkalt, et varsti lõppeb seda 25. märts - tulesähvatused Tallinna pool ja Tapal, lennukid lendavad - isa teatab, et nende külast Milde põgenes Soome peigmehe ja vendade juurde, esimene paat sai lahkuda, sest jää oli kadunud - isa-ema arutavad, et tood nii palju, keegi ei jaksa enam, ehk peaks mõned loomad ära andma - Ants on lõpetanud reservohvitseride kooli, õpetab sõdureid, õnneks kodule lähedal, Suure- Jaanis - Leida tõttab tuppa, teatab, et Irma tuli bussiga ning Väino on sõjas surma saanud (Irma poeg), isa (sakslane) ajas poja sõtta, võitles sakslaste eest - tädi uurib Irmalt omade kohta, Irma ütleb et tütar ja tütretürat elavad hästi - Irma teatab, et sõidab mehe ja lastega ära Sakasamaale, laev läheb homme, tuli hüvasti jätma, küsis vanematelt kuldmünte, isa läheb tütart saatma Loksale bussi peale 25. aprill
elus - tädi muretseb, et on perele koormaks, isa eitab, saabub Ell, kes teatab esimesest lõokesest, ütleb lootusrikkalt, et varsti lõppeb seda 25. märts - tulesähvatused Tallinna pool ja Tapal, lennukid lendavad - isa teatab, et nende külast Milde põgenes Soome peigmehe ja vendade juurde, esimene paat sai lahkuda, sest jää oli kadunud - isa-ema arutavad, et tood nii palju, keegi ei jaksa enam, ehk peaks mõned loomad ära andma - Ants on lõpetanud reservohvitseride kooli, õpetab sõdureid, õnneks kodule lähedal, Suure- Jaanis - Leida tõttab tuppa, teatab, et Irma tuli bussiga ning Väino on sõjas surma saanud (Irma poeg), isa (sakslane) ajas poja sõtta, võitles sakslaste eest - tädi uurib Irmalt omade kohta, Irma ütleb et tütar ja tütretürat elavad hästi - Irma teatab, et sõidab mehe ja lastega ära Sakasamaale, laev läheb homme, tuli hüvasti jätma, küsis vanematelt kuldmünte, isa läheb tütart saatma Loksale bussi peale 25. aprill
“, „Kui sa ei õpi ei saa sinust midagi. Mitte midagi“, „Kui sa ei oska kaotada, siis ei saa sinust kunagi võitjat.“(Jack Welch ja John A. Bryne „Jack Welch otse südamest“). Need laused on mõjutanud teda läbi elu ning siiani talitab ta vastavalt ema õpetussõndadele. Kuigi Jack polnud koolis parimate õpilaste hulgas, tegi ta siiski intensiivselt tööd et omandada edasine haridus korralikus kõrgkoolis. Esimene suurem tagasilöök tabas Jack´i, kui ta jäi ilma reservohvitseride treeningkorpuse stipendiumist. Sellega kadus lootus saada Dartmouthi või Columbia ülikoolidesse. Seejärel proovis ta sisse saada Amhersti Massachusettsi ülikooli, kuhu ta ka vastu võeti. Ning 1957. Aastal lõpetas ta seal parimate hulgas keemiatehnoloogia eriala. Aastaks 1960 oli ta juba omandanud ka doktorikraadi, mille ta omandas Illinoisi ülikoolis. Edasi oli vaja langetada valik õppejõu või laboratooriumi teadlase ametite vahel.
Seal ilmutatud sõjavapruse eest autasustati teda sama aasta märtsis I klassi Raudristiga ja kuu aega hiljem Raudristi Rüütliristiga. Sellele järgnes pikk haiguse periood, peale mida ta naasis oma väeüksuse juurde. 1945. aastal vangistati ta Nõukogude võimu poolt ja saadeti Siberisse, Gulagi. 1958. aastal naasis Nugiseks Eestisse. 1994. aastal andis Kaitseväe juhataja talle erukapteni auastme. 2001. aastal anti talle Kaitseliidu Valgeristi III klass ja Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist. Alfons Rebane, täisnimega Alfons Vilhelm Robert Rebane sündis 24. juunil 1908. aastal. Juba noorena tahtis ta saada sõduriks. 1920. aastatel alustas ta oma sõjaväelist teenistuskäiku Tondi sõjakoolis ja sai 1929. aastal ohvitseriks. 1933. aastal ülendati Rebane leitnandiks. Peale seda asus ta instruktoriks Kaitseliidu Sakala Malevasse. 1940. aastal saadeti ta erru, peale mida läks Rebane metsavennaks. 1941. aastal organiseeris Rebane Aaspere Omakaitse, kugu astus
Pärast Vabadussõja lõppu teenis A. Kasekamp rooduülemana Sõjakooli; lõpetas Alalisväe Ohvitseride Kursuse ja sai 1924. aasta 24. veebruaril majoriks. 1. oktoobril 1925 alustas ta õppmist Kõrgemas Sõjakoolis, lõpetades sealse õppetöö 11. juulil 1927 ning jäädes kirjutama väitekirja ,,Juhtide kasvatus ja väljaõpe sõjaväes möödunud sõdade, eriti Maailmasõja ja Vabadussõja, kogemustel''. Väitekirja kirjutamise ajal oli ta Aspirantide Kursuse ( reservohvitseride ettevalmistuse ) ülem. 24. veebruaril 1928 ülendati A. Kasekamp kolonelleitnandiks. Sama aasta 29. juunist kutsuti ta Sõjavägede Staabi VI ( õppe- ) osakonna ülemaks. 1. augustist 1930 kuni 1.aprillini 1934 oli A. Kasekamp Sõjakooli ülem. Alates 1931. aastast õppis ta ise samaaegselt Belgia Kõrgema Sõjakooli 1933. aasta sügisel ning oli pärast seda Võrus 7.jalaväerügemendi ülema kohal rivistaazil. 1. aprillist 1934 nimetati A
annaabi.ee 
