veeauruga) ning alveolaarsest surnud ruumist (tekib, kui alveoole ümbritsevatesse kapillaaridesse puudub verevool ning gaasivahetus ei ole võimalik). Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum peaaegu võrdub funktsionaalse surnud ruumiga. 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Hingamismaht on tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või välja hingatus õhu hulk (V T). Nii sisse kui välja hingamiseks on olemas reservmaht. Väljahingamise reservmaht (ERV) (õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist välja hingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates). Sissehingamise reserviks (IRV) on õhu hulk, mis saadakse sisse hingata peale normaalset sissehingamist. Peale maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse
soojeneb kehatemp-ni ning küllastub veeauruga) ning alveolaarsest surnud ruumist (tekib, kui alveoole ümbritsevatesse kapillaaridesse puudub verevool ning gaasivahetus ei ole võimalik). Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum peaaegu võrdub funktsionaalse surnud ruumiga. 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Hingamismaht on tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või välja hingatus õhu hulk (VT). Nii sisse kui välja hingamiseks on olemas reservmaht. Väljahingamise reservmaht (ERV) (õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist välja hingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates). Sissehingamise reserviks (IRV) on õhu hulk, mis saadakse sisse hingata peale normaalset sissehingamist. Peale maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse
3. Surnud ruum (150ml) ja selle tähtsus organismis Koosneb: 1. Anatoomiline surnud ruum-enamus moodustub ülemised hingamisteed 2. Alveolaarne surnud ruum-õhuhulk väike,mis jõuab küll alveoolidesse,kuid gaasivahetuses ei osale ja hingab välja nii,et pole hapnikku ära andnud. Tähtsus: Sissehingatav õhk soojeneb; sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega; sissehingatav õhk puhastatakse 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Kopsude üldine mahtuvus e totaalkapatsiteet: - sissehingamine e hingamismaht(Vt) - inspiratoorne reservmaht(IRV) - väljahingamise e ekspiratoorne reservmaht(ERV) - jääk e residuaalmaht(RV) - kopsude eluline mahtuvus e vitaalkapatsiteet(VC). (hingamismaht, sissehingamise ja väljahingamise reservmaht) - funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC)
välja (küllaltki passiivne protsess) Kui sügavamalt väljahingata, siis tõmbuvad kokku seesmise roietevahelised lihased ja kõhulihased. 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon. 3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis *Anatoomiline surnud ruum - *Alveolaarne surnud ruum – õhk soojeneb, küllastatakse veeaurudega ja puhastatakse. 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) • SISSEHINGAMISE e. HINGAMISMAHT (VT) • INSPIRATOORNE RESERVMAHT(IRV) • VÄLJAHINGAMISE e. EKSPIRATOORNE RESERVMAHT (ERV) • JÄÄK- ehk RESIDUAALMAHT (RV) • KOPSUDE ELULINE MAHTUVUS e.VITAALKAPATSITEET (VC) Koosneb: – Hingamismaht – Sissehingamise reservmaht – Väljahingamise reservmaht • FUNKTSIONAALNE JÄÄKMAHTUVUS (FRC) Koosneb: – Väljahingamise reservmaht – Jääkmaht
Tähtsus: 1) Sissehingatav õhk soojeneb – kopsukude ei saa külma tõttu kahjustust 2) Sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega - termoregulatsioon 3) Sissehingatav õhk puhastatakse– seepärast vaja hingata nina kaudu Alveolaarne ventilatsioon VA=f*(VT – VD); VD – väljahingamismaht Harva ja sügavalt hingates omistatakse allveoolides rohkem hapnikku. 4.Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse-ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Spirogramm – hingamise protsessi jälgimine Sissehingamise/Inspiratoorne reservmaht (IRV) – õhuhulk, mille arvelt sissehingamist saame suurendada Väljahingamise/Ekspiratoorne reservmaht (ERV) – õhuhulk, mille arvelt väljahingamismahtu suurendada Jääkmaht (RV) – max väljahingamise järel kopsudesse jääv õhk Kopsude üldine mahtuvus /totaalkapatsiteet (TLC) – palju jõuavad kopsud õhku mahutada peale max sissehingamist (koosneb: vitaalkapatsiteet + jääkmaht) 5
37) Hingamise mõiste ja etapid. Hingamine: organismi ja välisõhu vaheline gaasivahetus, mille ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi väljutamine. 5 ettappi: väline- e kopsuhingamine gaaside vahetus alveoaarõhu ja kapillaarides gaaside transport verega gaaside vahetus kapillaaride voolava vere ja kudede vahelisest sisemine e koehingamine 38) Väline hingamine ja seda iseloomustavad mõisted (hingamismaht, hingamissagedus, minutimaht, vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool). välinehingamine: ninaõõs suuõõs neel kõri hingetoru bronhid süda roided Kopsud on ümbritsetud kopsukelme e. pleuraga. Pleuraruumi täidab pleuravedelik. Sissehingamisel osalevad välimised roietevahelised lihased ja vahelihas. Tavaline sissehingamine on pasiivne. Sügaval väljahingamisel osalevad sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. Sissehingamisel tuleb teha tööd kopsukoe elastsusjõu ületamiseks
37) Hingamise mõiste ja etapid. Hingamine: organismi ja välisõhu vaheline gaasivahetus, mille ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi väljutamine. 5 ettappi: väline- e kopsuhingamine gaaside vahetus alveoaarõhu ja kapillaarides gaaside transport verega gaaside vahetus kapillaaride voolava vere ja kudede vahelisest sisemine e koehingamine 38) Väline hingamine ja seda iseloomustavad mõisted (hingamismaht, hingamissagedus, minutimaht, vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool). välinehingamine: ninaõõs, suuõõs, neel, kõri, hingetoru, bronhid, süda, roided Kopsud on ümbritsetud kopsukelme e. pleuraga. Pleuraruumi täidab pleuravedelik. Sissehingamisel osalevad välimised roietevahelised lihased ja vahelihas. Tavaline sissehingamine on pasiivne. Sügaval väljahingamisel osalevad sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. Sissehingamisel tuleb teha tööd kopsukoe elastsusjõu ületamiseks
annaabi.ee 
