11. KLASSI KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED 1.Mida nimetatakse instrumentaalkontserdiks? Iseloomusta instrumentaalkontserti! Instrumentaalkontsert on konstert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Kolm osa, mis on järj vastavalt tempodele kiire aeglane kiire, kasutati topeltekspositsiooni: esimeses kõlab peateema ainult orkestrilt ja teises esitab seda olist orkestri saatel. Repriisi lõpus kõlab kadents. Populaarsemad soleerivad pillid olid klaver ja viiul. Tekkis virtuoosikultus. 2.Kes oli Nicolo Paganini? Nicolo Paganini (1782-1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja, kes jäi ajalukku enda virtuoosse viiulimängu oskusega ning vastavalt ka keerukate teostega. 3.Kes oli Johannes Brahms? Johannes Brahms (1833-1897) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent, üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. 4
,,Inner World" tsellole ja salvestisele. Vale oleks vist öelda tsellole ja makilindile, sest see, mis tuleb kõlarist, on küll palju arvutitöötlust näinud ja kindlasti ei mängita seda maha lindilt. Kuid teos on kindlasti parim, mida olen kuulnud sellises koosluses, seega teine kulminatsioon vaadeldavas kavas. Villa-Lobosi Viienda bachiaana esitusel tuleb kiita kogu seltskonda hea ansamblitunnetuse ja kirgliku musitseerimise eest. Tiiu Levald pakkus võimalust, et Aria repriisi võiks ka vokaliisina (lahtise suuga) esitada. Tean, et seda on võimalik ka kinnise suuga maksma panna, kuid siis peab oktett musitseerima ppp ning soolotsellisti ja laulja tämber absoluutselt sulama. Kontserdi kava on igal juhul Peterburi publikule esitamist väärt, kui viimistlusastet pisut tõsta, aga seda mitte esituse taset ,,kuivatades". Päev hiljem oli samas saalis Pärnu Linnaorkestri korraline kontsert, seekord keelpillikoosseisus ja järjekordse välistalendi Maano Männi
296-343 344-404 405-419 Kuidas Liszt kasutas transformatsioonitehnikat "Prelüüdides" 1) Algteema, mida hakatakse muutma (sissejuhatus) C-duur Andante maestoso (peateema ekspositsioon) C-duur cantando (sideosa) C-duur E-duur Allegro maestoso (Repriis) 2) Kõrvalteema (lüüriline metsasarvede teema) E-duur Allegro marziale animato (repriisi sideosa) C-duur Hilise loomingu kohta vaata vihikust!
Muusika ajalugu 9.klass Vaimulik muusika on seotud religiooniga. Kiriku muusika on esmalt palve, muusika annab väljendusjõudu. Kiriku liturgilist laulu nimetatakse koraaliks. Liturgia tähendab jumalateenistuse ülesehitamise korda. Kirikuaastaga elab kogudus läbi Kiristuse elu inimeste juures. Advent (Kristuse ootamine) jõulud (sündimine), kolmekuningapäev (kolm tarka), paastuaeg (Kristus kõrbes), vaikne nädal (Kristus jõudis linna), suur neljapäev (viimne õhtusöök), suur reede (Kristuse piinad), vaikne laupäev (Kristus hauas), ülestõusmispüha, taevaminemine ja nelipüha( kristliku koguduse sünnipäev). Gregooriuse koraal VI sajand lõpul ühtlustas paavst Gregorius I Suur jumalateenistuse läbiviimise korra, ka. tekstid ja laulud. Rooma katoliku kiriku liturgilise laulu üldnimi on gregooriuse koraal ehk laul. See on ladinakeelne proosatekstig...
20. koostööaastapäevaks. Viies sümfoonia Di tre re (1950) on taas traagilise alatooniga teos, mis valmis külma sõja ajal. Honeggeril tekkis sümfooniazanrist väga selge ettekujutus.Ta rõhutas, et näeb oma sümfooniaid kolmeosaliste tsüklitena, mille kokkuvõtvaks osaks on finaal. Tähtis osa vormikujunduses kuulub temaatilistele seostele osade vahel. Esimestes osades käsitleb vabalt sonaadivormi, pikendab töötluslikke lõike ja eelistab alati dünaamilist repriisi Darius Milhaud (4. september 1892 22. juuni 1974) oli prantsuse helilooja. Peale muusika tegelas ta ka veel luuletamise ja maalimisega.1916 sõitis Brasiiliasse, kus luuletaja oli Prantsuse suursaadiku kohal ametikohal. Seal tutvus kaugete kultuuride, ladina ja afroameerika muusikaga-> ballet ,,Maailma loomine"->kasutas mustanahaliste muusikat. Looming. Peeti kuuiku kõige radikaalsemaks ja uuenduslikumaks heliloojaks.
meloodiat, rütmi, harmooniat, tempot, helilaadi jne. A A1 A2 A3 A4 A5 12)Sonaadivorm : Ekspositsioon on teemade tutvustamine, esitlemine (peateema ja kõrvalteema). Töötluses toimub teemade arendus, töötlemine, kulminatsioon (peateema ka kõrvalteema vaidlevad). Repriis- teemad taas algkujul. Vahel on ka sissejuhatus ( lühike algusosa ) ja coda ( lühike lõpuosa). 13)Sonaat-allegro vormis tähendab ETR ekspostitsiooni, töötlust ja repriisi. Vt 12. 14)Sonaaditsükkel on 3 või 4 osaline instrumentaalteos, kus vähemalt 1 osa ( tavaliselt esimene ) on kirjutatud sonaat-allegro vormis. 1. kiire ( son-allegro ), 2. aeglane ( aba, variats jne ), 3. tantsuline ( rondo, variats, aba jne ), 4. kiire, ülikiire ( rondo, variats, son-allegro ). 15)Sonaat- sonaaditsükkel soolopillile või soolole klaveri saatel (klaverisonaat, viiulisonaat) 16)Instrumentaalkontsert- sonaaditsükkel soolopllile orkestri saatel (trompetikontsert)
Kuues sümfoonia h-moll 1893. Ebatavaline tsükli finaal - adagio lamentoso, mis codas järjest hääbub, faktuur hõreneb. Helilooja ise mainis: "Finaal ... see on purustuse, hävingu resultaat." Järelikult vihjab "purustusele" eelmine osa, särav, ent agressiivne skertso (ühendatud tantsuline ja marsilik muusikaline materjal, lõpuks domineeribki marss). -- I osas NB peateema tuletatud sissejuhatuse teemast (19. sajandil tavaline), töötluse kulminatsioon kandub repriisi. Tsaikovski ja "Võimsa rühma" liige Borodin ( tegelikult keemiaprofessort, kes vabal ajal komponeeris -- 2 sümfooniat, 3. pooleli) olid esimesed vene heliloojad, kes kirjutasid Lääne-Euroopa tasemele vastavaid sümfooniaid. (Borodini stiil nii ta ooperis "Vürst Igor" kui ka ta sümfooniates on eepiline, rõhutatult venelik). Tsaikovki balletid: veel Tsaikovski tegutsemisajalgi peeti Venemaal balletide kirjutamist teisejärguliseks, millega tulevad toime ka kapellmeistrid
Poe ,,Mõrv Rue Morgue'il". Introduktsioon pole reeglina sündmustega seotud. Võib sisaldada ka teksti abstraktset kokkuvõtet. Poe novellis on see mõtisklus analüütilistest võimetest, arutlus malest ja kabest. Kabe arendab analüütilisi võimeid paremini. Järgnev ekspositsioon on põhisündmustega seotud, selles sisaldub tegelaste iseloomustus ning tegevuse aja ja koha kirjeldus. Järgneb töötlus ja siis repriis (algosade kordumine, millega kaasneb süzee ootamatu pööre. Järgneb repriisi töötlus, mis seostub uue süzeepöördega. Järgneb kulminatsioon ja siis puänt. Epiloog. Intertekstuaalsed ehk tekstide-vahelised seosed. Bahtin seostab intertekstuaalsuse dialoogi ja heteroglossiaga. Dialoog on võõra kõne peegeldus suulises või kirjalikus tekstis kahehäälne kõne. Bahtini jaoks on igasugune kirjalik kõne sügaval suulises kõnes juurdunud. Ka kahehäälses kõnes tegutsevad kaks häält koos ja on teineteise olemasolust teadlikud
annaabi.ee 
