Migrandid, haiged, narkomaanid jne. • Kolmanda negatiivse hoiaku tekitavad need, kes „ohutavad meie julgeolekut“. Riigid, narkomaanid jne. • Neljanda rühma moodustavad „head lapsed ja pahad lapsed“. Teatud inimeste suhtes tekivad teatud muljed. • Viienda rühma moodustavad naised, eriti karjäärinaised, kes tulevad meeste aladele. Kirjalikud allikad Kirjalikud allikad moodustavad väärtuselt reporterile endale järgneva rühma. Kirjutava uudise seisukohast saab jagada allikad kaheks: osa on sellised, millest ajakirjanik teeb uudise (sisaldavad uusi fakte); ja osa on sellised, mida kasutatakse taustaosa kirjutamiseks valmistudes allika kohta info hankimiseks. Tausta jaoks kasutatakse kirjalikke allikaid enim. Kirjalikke allikaid võib jagada ka nii, mis ei ole uudisena kirjutatud, ja sellisteks, mis on juba uudisena kirjutatud. Esimene grupp koosneb erinevate asutuste dokumentidest
Intervjuu struktuur. On kaks struktuuri: lehter ja pööratud lehter. Valik sõltub isikust, ajast, küsimustest. Lehterintervjuud algavad taustaküsimustega. Neile järgnevad avatud küsimused ja lõpuks suletud või ohtlikud küsimused. Kasulik seda kasutada kui: allikas pole intervjueerimisega harjunud, pikkus pole tähtis, on vaja küsida tundlikke suletud küsimusi. See on tüüpiline pikkade intervjuude struktuur. Kõige kergem struktuur nii reporterile kui allikale, sest alustatakse kergete küsimustega ning luuakse kontakt. Kui tulevad rasked küsimused, siis on võimalik saada avameelseid vastuseid. Pööratud lehterintervjuus küsitakse põhiküsimused kohe. Kasutatakse nendega, kes on harjunud intervjueerimisega või ohtlike küsimustega, aga ka ootamatud sündmused, kus aega on vähe. Küsimuste järjestamine. Oleneb teemast ja allika käitumisest. Mõned soovitused on universaalsed: • Küsimused grupeerivad temaatiliselt.
Bornhöhe ütleb, et ta sündis Rakvere lähedal Kullaaru mõisas 17. Veebruaril 1862. aastal ja ta lisab veel, et talle meeldis lapsepõlves väga teater ning ta oli koolis tubli saksa keel oli suus, matemaatikas tugev, nii et lõpetas keskkooli heade hinnete ja auhinnaga. Reporter laseb tänapäeva õpilastel Bornhöhed iseloomustada. Õpilased iseloomustavad Bornhöhed kui üliandekat inimest. Jutujärg jõuab tema reisikirjeldusteni. Ta räägib reporterile, et tema suurimaks kireks noorusajal oli reisimine, ta jõudis ära käia Idamaadel, kus tal oli ühe kaunitari peigmehe armukadeduse pärast peaaegu elu kaalul. Pealelugeja loeb tsitaadi raamatust ,,Jutud ja reisikirjad". ,,Nüüd algas kole võitlus elu pärast meie vahel. Selsamal ajal möirgas torm ja peksis rasket vihma meie pähe, määratud lained käisid meist üle ja pilkane pimedus tegi loodusevägede ja inimeste viha mässamise veel koledamaks. Kalosakis võitles kui metsaline
See ülesanne jaguneb kolmeks: esiteks, uudises võib olla asju, mida seal ei tohiks olla; teiseks, võib olla materjali, mis on toimetaja arust üleliigne; kolmandaks, toimetaja võib leida, et uudis vajab lisaks teemasid arendavaid fakte, lugusid, tsitaate jne. kontrollida tuleks kuute asja. Arvamused ja hinnangud. Uudis ei tohi sisaldada reporteri arvamusi ning peab hoidma arvamused ja faktid lahus. Eriti tuleb kontrollida tekste, mis on reporterile emotsionaalselt olulised. Subjektiivsus tuleb sisse otsesõnaliste, mõnikord ka varjatud hinnangutena. Varjatud kallutatuse väljatoimetamine on eelkõige toimetaja töö. Toimetaja peaks uurima kaht tüüpi nähtust: kas pole tsiteeritud palju ja olulistes kohtades allikaid, mis esitavad reporterile meelepäraseid seisukohti ning kus vastuseisukohi on nõrgema kaaluga; kas pole kasutatud kallutavaid sõnu, eriti tsitaadi saatelauses. Tasakaalu puudumine
kirjeldusi. Ta kirjeldab kõiki asju, millisenad välja näevad ning kõiki ebainimlikuks sündmusi, et mis täpselt juhtus. Lugedes tekkis küsimus, miks ta seda nii detailselt ? siiski tegema peab? Honore De Balzaci rohked kaasaega kujutavad romaanid hakkasid ilmuma lühikeste vaheaegade järel, 1841. aastal Reporterile jäi mulje, et ta tahab lugejale said need üldpealkirjaks „Inimlik tekitada võimalikult hea pildi silme ette. komöödia“, mis oli niinimetatud ühiste Kirjeldustega kaasab lugeja paremini tegelastega ulatuslik romaanitsükkel ehk tegevusse, ja on lihtsam aru saada. Honore Jõgiromaan.
Teise lause lisamine on okei siis, kui lugedes tekib vastust ootav küsimus või kui on oluline esitada kaks osapoolt, kes on sündmusega seotud. • Tähtsaim on leida õige verb. Esmalt tuleb valida teema või isik, millega alustada. See juhib sobiva verbi valimisele. Igal teemal-ideel on selle juurde sobivad verbid. Konkreetsuse annab sisukas, täpne, aktiivne verb. Tuleb vältida tühje üldisi verbe. Lisaks: mõnikord kargab enne kirjutamist reporterile hea sõna pähe ja ta otsustab kohe, et see peab minema juhtlõiku. Selle kohta kehtib üks põhimõte: ei tohi otsustada liiga vara, sõna võib olla sobimatu ja hakata reporterit aitamise asemel kammitsema. • Kui vähegi võimalik, tuleks juhtlõik kirjutada isikulises tegumoes, mitte umbisikulises. Umbisikulist tegumoodi tuleks kasutada vaid siis, kui isik või asi, kellele-millele tegevus on suunatud, on tähtsam kui tegutseja, või kui isik pole teada.
annaabi.ee 
