· Tegevus on minimaalne · Keskendutud on psühholoogiale · Inimese siseelule · Müütidele 1970ndatel toimub loomingus pööre ta ei ela enam oma tegelastesse sisse, vaid hakkab neid ning nende siseheitlusi kõrvalt jälgima. Tema suhtumine tegelastesse muutub külmaks ja kargeks. 1980ndtale tuli kriis. Töö lavastajan oli lükanud tahaplaanile krjutamise. Selles ajast on pärit üks romaan ,,Räägivad", mis on erandlik kuna tekst koosnep ainult repliikidest. Alates 1997 aastast on undi põhitöö Lavastajana. Ta ei jõua enam pikki romaane kirjutada ja on pühendunud argimütoloogiale. Argimütoloogia väljendab autori kavatsusi, kahtlusi ja kommentaare. Undi loomingust · Undi kirjanduslik stiil sarnaneb Remarque'i omale niased, pisarad, veri ja saatuslikd pöörded · Undi tegelased on närvilised, tundlikud ja avitud, nad elavad nagu tere elu puberteedis
(N. vanematelt kuuldud UFO- jutud.) On täheldatud, et rikka kujutlusvõimega lastel on rohkem hirme - need arenevad just fantaasia ja kujutluse baasil - siit tulenevad kartus üksioleku ja pimeduse ees ning öised õudusunenäod. Laps on väga haavatav elu kriisisituatsioonides - lähedastega juhtunud õnnetustes peab ta sageli süüdlaseks ennast (nii võib ta ema raske haiguse põhjuseks pidada oma halba käitumist). Seetõttu tuleb eriti hoiduda sellelaadilistest repliikidest, milleni väsinud ema vahel võib jõuda: "Kui Sa niimoodi käitud, siis ma ei jaksa ja jään haigeks" Sagedased hirmuelamused mõjutavad lapse füüsilist ja psüühilist enesetunnet. Mida lähemale koolile, seda enam võivad emotsionaalsete häirete põhjuseks olla suhted teiste lastega. TAHTE ARENG. Koolieelne iga on aeg, mil tekib tahe kui oma käitumise, oma seesmiste ja väliste toimingute teadlik juhtimine (olgu see siis oma keha valitsemine või mõtlemise teadlik juhtimine)
t erinevate seisukohtade) kokkupõrget. · Seotud situatsiooni ja kõnelejate omavaheliste suhetega (ei saa analüüsida lahus tegelase ja olukorra analüüsist) · Tähtsaim karakteerimisvahend (kõne loob tegelase ja vastupidi) · Kahekõne sõltub: tegelaste arvust tegelaste ühiskondlikust positsioonist, iseloomust, meeleolust, konkreetsest kõnelemissituatsioonist. · Dialoog koosneb repliikidest. Repliik on ühe kõneleja kompaktne lausung, ühe kõneleja kõnevoor Dialoogi struktuur: · Kõnelejate arv: kas duoloog (kõnelejaid on kaks) või polüloog (dialoogis osaleb kolm või enam tegelast). · Repliikide pikkus ja vaheldumise sagedus. (Mõjutab näidendi ja lavastuse tempot ja rütmi.) · Repliikide jagunemine tegelaste vahel. (Harilikult määrab peategelase teksti suur hulk, aga mitte alati.) Dialoogi analüüsimisel tuleb silmas pidada: 1) Kõnelejate arvu
nii et tekib kõnelemiseks vajadus. Nõuab nii ühendavat kui eristavat kõnet. Dialoog on seotud situatsiooni ja kõnelejate omavaheliste suhetega ei saa analüüsida tegelastest ja olukorrast eraldiseisvana. Dialoog on tähtsaim karakteriseerimisvahend kõne loob tegelase ja tegelane loob kõne. Kahekõne sõltub tegelaste arvust, tegelaste sotsiaalsest positsioonist, iseloomust, meeleolust ja kõnelemissituatsioonist. Dialoog koosneb repliikidest. Repliik ühe kõneleja kompaktne lausung, ühe kõneleja kõnevoor. Dialoogi struktuuri määrab 3 omadust: kui mitu inimest räägivad? (duoloob või polüloog), repliikide pikkus ja vaheldumissagedus (mõjutab näidendi ja lavastuse tempot ja rütmi), repliikide jagunemine tegelaste vahel (üldiselt määrab peategelase see, et tal on kõige rohkem teksti). Dialoogi analüüsimisel tuleb silmas pidada
Teabe vahendamine (informatiivne funktsioon); Tunnetustegevuse teenindamine; Oma ja teiste tegevuse reguleerimine-planeerimine (reguleerivplaneeriv funktsioon). Reguleeriv-planeeriv funktsioon. Eelnevalt on mainitud, et teabevahetusele kaasneb väga sageli ühe või mitme partneri tegevust reguleeriv funktsioon. Juba kõnearengu algetapil pöördub laps täiskasvanu poole harilikult selleks, et see midagi tema tarvete rahuldamiseks teeks. Ka täiskasvanu repliikidest väikelapsele on suur osa tegevust reguleeriva iseloomuga. Kui esialgu on tegemist iga toimingu vahetu reguleerimisega, siis hiljem muutuvad täiskasvanu kõneaktid planeerivaks, s.t. reguleerivad juba toimingute ahelat. Oskust tegutseda verbaalse instruktsiooni järgi tuleb pidada lapse kooliküpsuse üheks olulisemaks komponendiks. Kuid ka siin on baasiks lapse oskus tegutseda kõigepealt täiskasvanuga koos, seejärel eeskuju ja lõpuks näidise järgi
Sõna tähistab reaalseid ja mentaalseid objekte ning nende tunnuseid, kuid nendevahelisi suhteid väljendatakse grammatika vahenditega. Ainult millegi nimetamiseks kasutatakse sõnu harva, valdavalt väljendatakse nende abil ütluses suhteid. Need suhted on üldised, iseloomustavad objektide ja tunnuste (mahukaid) rühmi. Sõnaühendi käsitlemise ülesanded kuuluvad valdavalt keeleharjutuste hulka, sest sõnaühend ei ole kommunikatiivne üksus, v.a osa repliikidest dialoogis. Harjutusi saab omakorda jaotada (peamiselt) analüütilisteks ja sünteetilisteks sõltuvalt sellest, kas eesmärgiks on ühendi analüüs (tähendus ja/või formaalne koostis) või koostamine. 1. Sõnavaliku ja -sobitamise harjutused. Nimetatud harjutuste rühmas on sõnavormide valik teisejärguline, esmane on sõnade leksikaalse sobivuse jälgimine. Sõnade sobitamine. Sõnad esitatakse tulpades või loeteluna. Ülesanne on leida kõik
aastatel. Hiljem kirjutas ta teose ümber ja see ilmus pealkirja "Tere, kollane kass" all 1992. aastal. Undi üks peateemasid on elu mõtestamine ja esineb ka jutustuses "Võlg" (1964), mis räägib noortevahelistest suhetest. 1969 ilmus jutustus "Mõrv hotellis" ja 1975 jutustus "Via Regia". Undi peateoseks peetakse postmodernistlikku romaani "Sügisball" (1979), mis räägib kuuest Mustamäel elavast inimesest, kes on üksildased ja puutuvad kokku ainult juhuslikult. 1984 ilmus repliikidest koosnev romaan "Räägivad", 1986 "Räägivad ja vaikivad". Veel teoseid: "Doonori meelespea" 28 (1990), "Öös on asju" (1990), näidendid ,,Phaeton, päikese poeg" (1968) ja "Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984), filmistsenaarium "Surma hinda küsi surnutelt". Algusest peale kaldus Unt eesti realistliku proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale
esilekutsumisega tekkisid. Ei ole lihtsalt võimalik jätkata vanamoodi, sest läbielatu on jätnud jälje. Näide 2: Pilt ja mull · Mida tahab inimene pildil meile tänapäeval öelda? Mille üle me peaksime mõtlema? Tee pildist koopia, joonista sellele jutumull ja kirjuta sinna, mida ta võiks öelda. · Tee kindlaks, kes on peategelased, ning joonista neile kõne- ja mõttemullid. Nendest repliikidest võib kokku seada lühietenduse. Mängige see maha! Pildiülesandes on vaja aru saada peategelaste motiividest, mõtetest, sõnadest ning tegudest, nii on võimalik lõimida omavahel kognitiivsed ja sotsiaalpsühholoogilised oskused, et muuta ajaloopilti tõelisemaks. Faktivastused sellistele küsimustele nagu millal?, kus?, kuidas? moodustavad kognitiivsete oskuste tugeva põhja. Et saavutada mitmekülgsemat vaatenurka ja rohkem põhjalikke vastuseid küsimusele miks?, uurib
annaabi.ee 
