Kokku on Bachilt säilinud üle 1000 teose, mis on Wolfgang Schmiederi poolt 1950. aastal kantud Bachi teoste kataloogi (Bach Werke Verzeichnis BWV). Kammermuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ning sellest on säilinud vaid väike osa. Eriti tähtis roll on tema teostel soolopillidele: partiitad (itaalia süidid) ja sonaadid viiulile, süidid tsellole ja sonaat flöödile. Kõik need on vastavate pillide mängijate repertuaarides asendamatud. Kammermuusikast on Bachilt säilinud veel ansamblisüidid ning elu lõpus Leipzigis kirjutatud "Muusikaline ohver" ja "Fuugakunst". Neist viimasel pole autor täpsustanud teose koosseisu. Märkimisväärne osa Johann Sebastian Bachi loomingust on kantaadidel, mis on kirjutatud põhjasaksa kirikumuusika, varasel perioodil eriti Dietrich Buxtehude eeskujul. Valdava osa neist kirjutas Bach Leipzigis. Kokku kirjutas ta üle 300 vaimuliku kantaadi,
Seni oldi harjutud rahvatantsu ringjoonelise liikumisega, millele nüüd lisandusid erinevad kujundid: kolonnid, viirud, diagonaalid jne. 1963. aastaks oli rahvatants juba niivõrd populaarseks muutunud, et traditsioonilise üldlaulupeo kõrvale tekkis Ullo Toomi juhtimisel ka tantsupidu. Nähtavasti oli rahvatantsu menu põhjuseks see, et eestlased said veel ühe võimaluse võõrvõimu ja venestamise tuultes oma rahvuslikku identiteeti ja mälu säilitada. Kuigi repertuaarides nõuti teatud hulga poliitilise varjundiga tantsude olemasolu, tantsiti neid enamasti ikkagi rahvariietes ja oma rahva seas. Tänase päevani on laulu- ja tantsupidu teineteise kõrval võrdväärseina eksisteerinud. Tantsupeod määrasid ära ka meie rahvatantsu harrastamise- ja arengusuunad. Tantsupidu on teatavasti massipidu ja keerukamad ning väljendusrikkamad, akrobaatiliste elementidega tantsud poleks kindlasti massiesinemiste keerukates liikumisjoonistes ja
säilinud üle 1000 teose, mis on Wolfgang Schmiederi poolt 1950. aastal kantud Bachi teoste kataloogi (Bach Werke Verzeichnis ) Kammermuusika Viiulisonaadi nr 1, g-moll, BWV 1001 käsikirja esimene lehekülg Kammermuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ning sellest on säilinud vaid väike osa. Eriti tähtis roll on tema teostel soolopillidele: partiitad (itaalia süidid) ja sonaadid viiulile, süidid tsellole ja sonaat flöödile. Kõik need on vastavate pillide mängijate repertuaarides asendamatud. Kammermuusikast on Bachilt säilinud veel ansamblisüidid ning elu lõpus Leipzigis kirjutatud "Muusikaline ohver" ja "Fuugakunst". Neist viimasel pole autor täpsustanud teose koosseisu. Kantaadid Märkimisväärne osa Johann Sebastian Bachi loomingust on kantaadidel, mis on kirjutatud põhjasaksa kirikumuusika, varasel perioodil eriti Dietrich Buxtehude eeskujul. Valdava osa neist kirjutas Bach Leipzigis. Kokku
Rothbart oli tõeliselt üks õeluse ja tigeduse kehastus, ta oli väga kaval peaminister. Samas oli ta ka suur võlur, kes tegi oma soovide saamiseks kõik, pannes isegi mängu oma tütre. Mis tegi kontserdi eriliseks ? Juba üksnes see, et ma vaatasin nii kuulsat Pjotr Tsaikovski balletti ,,Luikede järv" , on eriline. Juba see tõsiasi, et selle balleti esietendusest on möödunud 135. aastat, näitab seda, et ,,Luikede järve" etendus on väga eriline, kuna ta on vastupidanud teatrite repertuaarides tänapäevani. Milline oli esituse tase ? Esituse tase oli päris kõrge, sest minu arvates on meie Rahvusooperi balletitrupp koos oma solistidega väga heal tasemel ja kõrge tantsulise tehnikaga, aga siiski ei pakkunud etendus mulle nii suurt rahuldust, kui paljud teised külalisetendused mida ma olen näinud. Minu arvates on meie Rahvusooperi balletitrupil veel palju arenguruumi. Milliseid emotsioone tekitas? Olen erinevaid ballette korduvalt vaatamas käinud
1997). Mitte üheski neist hiljutistest uuringutest, ei peetud väikelaste töid kunstiliselt paremateks, nende vanemate eakaaslaste või mittekunstnikest täiskasvanute, omadest. See viitab sellele, et kunstilise väärtuse kultuurinõuded mängisid tõepoolest jõulist rolli kunstilise arengu kontseptsiooni määratlemisel teadusuuringus, mis viis universaalse U-kujulise arengu väiteni. On oluline märkida, et arengu repertuaarimudel ei pea U-kujulist mudelit valeks, Pildilistes repertuaarides, mis rõhutavad modernistlikke väärtusi, jääb selline oletus üsna tõenäoliselt samaks. Kuid repertuaarimudel näeb ette ka alternatiivseid arengusuundi teistes kujutamise alades, kus on tehniline meisterlikkus ja olulisem kui pildi üldine väljenduslik kvaliteet. Teistpidine arusaam pildilise kujutamise arengust, pakub põnevat väljakutset varajase lapseea kunstihariduse valdkonas. See määratleb õpetaja rolli palju keerulisemates tingimustes ja paneb tema õlgadele rohkem
Repertuaari kuulusid palju saksa ekspressonistlike autoreid (Toller, Kaiser), kellest võtsid ka siinsed autorid eeskuju. Kuid kodumaine näitekirjandus elas üle madalseisu, ekspressionistlikest teostest võib välja tuua Metsanurga ,,Kindrali poeg" (1925) (algupärandite osakaal oli umbes 15-20% repertuaarist). Ekspressionistlike draamade kõrval mängiti ka maailmaklassikat ja moodsaid autoreid (Sciller, Molere, Wilde, Shaw). Kuid koha repertuaarides (Estonias, Vanemuises) säilitasid ka vanamoodsamad jandid Eesti teatrisse tõi muutuse 1929. aastal lavale jõudnud Raudsepa ,,Mikumärdi", mis tõstis taas ausisse kodumaise näitekirjanduse ja külaelu kujutamise laval. Samuti hakati lavastama eesti kirjandusklassika dramatiseeringuid (Luts, Tammsaare), mida saatsi samuti suur menu publiku hulgas. ,,Vaikival ajastul" nõuti ka teatritelt rohkem postitiivse elu kujutamist, mis tõi kaasa eepilised ajalooteemalised vabaõhunäidendid (Adson,
annaabi.ee 
