Kuna UNRRA ei andnud tulemusi mida NSV lootis, siis otsustas nõukogude liit ise propagandamasina tööle panna. Laagritesse saadeti plakateid, saateid, raadiolindistusi jne mis ülistasid nõukogude liitu. Lisaks sunniti ka Eestis mahajäänuid kirjutama lähedastele põgenikele kirju, et neid oodatakse koju tagasi ja riigis on väga hea olla. Laagrites käisid isegi kõrged NSV ametnikud põgenikega rääkimas kui hea ja tore on nõukogude liidus olla (valetasid, propageerisid). Kokkuvõttes repatrieerus aastatel 1945-1952 ligi 21 500 eestlast, kellest umbes pooled olid endised sõjaväelased. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/67/Fotot hek_df_pk_0000195_003.jpg/250px-Fotothek_df_pk_0000195_003.jpg Emadepäev Saksamaa laagris Kasutatud Materjal: http://www.estonica.org/et/Repatrieerimine/ http://www.estonica.org/et/1944_a_suur_p%C3%B5genemine_l %C3%A4%C3%A4nde/ http://en.wikipedia.org/wiki/Refugee
Vähenes kõrge tasemega haritlaste arv. Eestlased maailmas Kogu eestlaskond jagunes maailmas sõja järel tingitud kolmeks: kodueestlasteks, väliseestlasteks(läänes) ja Venemaa eestlasteks. Eestlaste kogukond välismaal tekkis Teise maailmasõja ajal ja seda eelkõige poliitilistel põhjustel, sest pageti Nõukogude okupatsiooni eest. Enamik pagulastest oli koondunud Rootsi ja teistesse Lääne- Euroopa riikidesse kus nad paigutati ümberasujate laagritesse. Repatrieerus(pöördus tagasi kodumaale) 1946. aasta kevadeks ligikaudu 15000 eestlast, lääneriikidesse jõi umbes 75000. Väliseestluse olulisemateks keskusteks olid Toronto, New York, Stockholm. Välis- Eesti ühiskonna poliitiline tegevus tugines mitmesugustele pagulasorganisatsioonidele(Eesti Komitee, Eesti Rahvusfond). Moodustati Eesti Rahvusnõukogu. Pagulasühiskonna sisepoliitilise elu tähtsaks koostisosaks olid Välis-Eesti ajalehed. 1972
tööteenistusse saadetud. Enemik pagulatestoli koondunud Rootsi ja ka teistesse lään-riik, kus pandi ümberasutajate laagritesse. NSV liit ei tahtnud sellega leppida ja palus abi välisriikidelt, et nood sunniksid pagulasi kodumaale tagasi tulema. 1945 a okt. Otsustas Rootsi Riigipäev välja anda 167 baltimaalast. *Repatrieerus-ehk vabatahtlikult või sunniviisiliselt pöördus kodumaale tagasi. Lääneriikidesse jäi u.75 00 ja välja tuli sealt u. 20 000.Väliseestluse olulisemaks keskuseks olid Toronto, New Y ja Stock. Välis-Eesti ühiskonna poliitiline tugevus tugines mitmesugustele pagulasorg. 1 osa moodustas sellest välisvõitlus, mille eesmärk oli pagulaste asukohamaade üldsuse ja poliitikute inform. olukorrast okupeeritud Eesti ja lään- riik avaliku arvamuse mõjut
Väliseesti kogukond tekkis Teise maailmasõja ajal ja seda nimelt poliitilistel põhjustel. Enamik pagulastest oli koondunud Rootsi ja teistesse Lääne-Euroopa riikidesse, kus nad paigutati ümberasujate laagritesse. NSV Liit arvas, et pagulased kuuluvad neile ja palusid neil ,,vabatahtlikult" kodumaal naasta. 1945. aasta oktoobris otsustas Rootsi Riigipäev välja anda 167 baltimaalast. Vabatahtlikult või sunniviisiliselt suundus kodumaale tagasi e. repatrieerus umbes 15 000 eestlast. Lääneriikidesse jäi lõppkokkuvõttes ligikaudu 75 000 eestlast, kes olid peamiselt Rootsis või Saksamaal. Väliseestluse olulisemateks keskusteks olid muutunud Toronto, New York ja Stockholm. Välis-eesti ühiskonna poliitiline tegevus tugines mitmesugustele pagulasorganisatsioonidele. 1946. aastal loodi eesti Rahvusfond, millega koguti raha välispoliitiliste aktsioonide elluviimiseks. Pagulaste poliitilise elu keskus oli Rootsis.
). Enamik neid inimesi e. pagulasi olid koondunud Rootsi ja teistesse Lääne-Euroopa riikidesse, kus nad paigutati ümberasujate laagritesse, kuhu NSVL saatis oma esindajaid propagandat tegema, et pagulased pöörduksid vabatahtlikult kodumaale tagasi, ja avaldas survet valitsustele, nt. 1945 Rootsi andis välja 167 baltimaalast, kus oli ka kümmekond eestlast, ja seda päeva kutsutakse mustaks reedeks. *Vabatahtlikult pöördus tagasi e. repatrieerus 1946 kevadeks ligikaudu 15000 eestlast. Lääneriikidesse jäi lõppkokkuvõttes 65000 eestlast (nt. Rootsi, Austriasse, Taani, Belgiasse ja Prantsusmaale). *1947-1952 leidis üle 27000 eestlase Rahvusvahelise Põgenike Organisatsiooni (IRO) abil endale uue kodumaa (nt. USAs, Kanadas, Austraalias, Suurbritannias, Rootsis ja Saksamaal). *Väliseestlaste olulisimaks väljundiks oli poliitiline tegevus, peamiseks keskuseks sai Rootsi,
valgamaa hästi väike, pärnumaa ka lahmakas. Haldusjaotus pärast maarajoonide moodustamist 1950. ja oblastipiirid: 2 oblasti: harju, valga, pärnu vms.. Metsavennad sõda pärast sõda. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja mitmel korral amnestia ja kutsusid neid tagasi oma igapeävatöö juurde. Väljatulnumd aga vangistati. Massiküüditamine 1949. aastal 26. märtsil. 20k. 1946. pöördusid vabatahtlikult tagasi kodumaale ehk repatrieerus 15k. Eestlast. 1954. moodustati eksiil- ehk pagulasvalitsus, mille eesotsas oli EV viimase põhiseadusliku valitsuse vanim teovõimeline isik August Rei. Sõja järel, btw, jagunes eestlaskond kolmeks: kodueestlased(eestis), välisesstlased(läänes), Venemaa eestlased(idas). ENSV sisepoliitilise aregnu keskne tunnus oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu. 1950. aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum. See üritus loodi, et
annaabi.ee 
