vabastati Põhja-Läti punastest Landeswehri sõda: Eestlaste eesmärk – vabastada Läti baltisakslaste võimust ja taastada Ulmanise valitsuse võim Tulemus – Riias taastati Ulmanise võim, langes ära Landeswehri oht Eestile 18. Mida otsustati Tartu rahulepinguga? *Määratleti riigipiirid *Riigivarade jagamine (kummagi riigi varad jäävad antud territooriumi valjada omandisse) *Sõjakahjude hüvitamine (Eesti sai 15 miljonit Vene kuldrubla) *Kodanike repatrieerumine 1 aasta jooksul (kodumaale naasmine) 19. Tähtsamad sündmused ja isikud: 24. veebr 1918 ; 1918 nov – 1920 3. jaan; 2. veebr 1920; K. Päts, J. Vilms, J. Poska, J. Laidoner, J. Pitka. 1918. 24. veebruaril – Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1918. november-1920. 3. jaanuar – vabadussõda 1920. 2. veebruaril – Tartu rahu K. Päts – Eesti Vabariigi esimene president J. Vilms – Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister J
Saksamaalt Lääne-Saksamaale u 3,5 miljonit inimest. Saksamaa rahvastikku on tugevasti mõjutanud I ja II maailmasõda ning II maailmasõja ajal ja pärast sõda Ida-Euroopast saabunud ümberasustatud, põgenenud ja pagendatud etnilised sakslased (Volksdeutsche). 1950. aastaks oli NSV Liidust ja NSV Liidu mõjualasse jäänud Ida-Euroopa maadest, peamiselt Poolast ja Tsehhoslovakkiast, saabunud Saksamaa läänetsooni 8 miljonit ning idatsooni 3,3 miljonit põgenikku ja pagendatut. Repatrieerumine on jätkunud tänapäevani. Saksamaa on tüüpiline vananeva rahvastikuga riik: 14,1% rahvastikust on alla 15-aastased ning 19% 65-aastased ja vanemad (2005). Usutunnistuse järgi on katoliiklasi 26 miljonit ja luterlasi 25,6 miljonit (2004). Muslimeid on üle 3 miljoni ja õigeusklikke u 1 miljon. ÜRO inimarengu aruande järgi oli Saksamaa 2004 maailma 177 riigi seas 21. kohal. Saksamaa on maailma kalleima tervishoiusüsteemiga riike.
kelle tõsisem sekkumine Vene kodusõtta võinuks vaekausi valgete poole kallutada. Nii jäid noorte riikide sõjaväed Vene kodusõjas passiivseks, piirdudes peamiselt oma piiride kaitsega. 18. Mida otsustati Tartu rahulepinguga? Riikide vastastikune tunnustamine, määratleti riigipiirid, varade küsimus riigivara jaotati põhimõttel, et kummagi riigi varad jöövad antud territooriumi valdaja omandisse), sõjakahju hüvitamine, kodanike repatrieerumine 1 aasta jooksul. 19. Tähtsamad sündmused ja isikud: 24. veebr 1918 ;1918 nov – 1920 3. jaan; 2. veebr 1920; K. Päts, J. Vilms, J. Poska, J. Laidoner, J. Pitka. 24. veebruar 1918 – moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts, asepeaminister Vilms, välisminister Poska). November 1918 – 3. jaanuar 1920 – Eesti Vabadussõda K.Päts – Elas 1874-1956. Eesti riigiteadlane ja Eesti Vabariigi esimene president. J.Vilms – Elas 1889-1918
USA uueks sõjaväe juhiks sai kindral Matthew Ridgeway, 1951, aasta juuliks oldi jõutud nö patiseisu, kus kumbki pool ei sundinud vastast alla andma. Sellises seisus olles hakkasid kõikide osapoolte esindajad arutama vaherahu sõlmimise üle. Suurimaks probleemiks osutus sõjavangide 2 http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kriisid-ja-s %C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx 4 repatrieerumine ehk kodumaale naasmine. 27. juuli 1953 sõlmiti relvarahu, millega pandi paika ka uus riigipiir Põhja- ja Lõuna-Korea vahel.3 Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim ja Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Suurimaks kaotajaks osutus NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. 2. SUESSI KRIIS
kuulunud (1920-44/45). 3. NVm deklareeris, et Eesti ei pea vastutama Tsaari Venemaa võlgade eest. 4. Eesti sai osa Tsaari Venemaa kullavarudest ehk 15.miljonit kuldrubla e 11,5 tonni. Tometati kahes osas vankritega. 5. Eestile tagastatakse kultuuriväärtused, mis I ms ajal Venemaale viidi. Eeskätt Tartu Ülikooli varad/kogud(kunst, egüptoloogia), mis saksa ohu tõttu evakueeriti Venemaale. Siiani pole tagasi saadud. 6. Eestlastel võimalus tagasi pöörduda Eestisse ja vastupidi ehk repatrieerumine. Eestisse tagasi umbes 38 000 inimest(kunagi olid parema elu lootusest sinna läinud kunagi), osad sündinud ju Venemaal, aga tagasi, sest esivanemad eestlased. Rohkem jäi siiski elama Venemaale(tekkinud eesti külad: koolid, seltsid). Eesti Vabariik 1920. aastatel Milline EV on määras kindlaks Asutav Kogu, mis valiti juba Vabadussõja ajal. Esimene istung 23.aprillil 1919. Praeguse Riigikogu sünnipäev e lahtiste uste päev. Koostati ja võeti vastu 2 olulist seadust: 1) põhiseadus
miljonit inimest. Saksamaa rahvastikku on tugevalt mõjutanud I ja II maailmasõda ning II 10 maailmasõja ajal ja pärast sõda Ida- Euroopast saabunud ümberasustatud, põgenenud ja pagendatud etnilised sakslased. 1950. aastaks oli NSV Liidust ja NSV Liisu mõjualasse jäänud Ida- Euroopa maadest, peamiselt Poolast, Tsehhoslovakkiast, saabunud Saksamaa läänetsooni 8 miljonit ning idatsooni 3,3 miljonit põgenikku ja pagendatut. Repatrieerumine on jätkunud tänapäevani. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast (töökohtade arv jne). Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju endisi territooriume
linnaga. 3) Varade küsimus Riigivara jaotati põhimõttel, et kummagi riigi varad jäävad antud territooriumi valdaja omandisse (E sai Vene sõjasadamad ja kindlused) I maailmasõja ajal Venemaale evakueeritud vara tagastatakse/Tartu Ülikooli varade küsimus lahendamata Eesti kodanikud jäid oma Venemaal olevast varast ilma (metsa kontsessioon kompensatsiooniks) 4) Sõjakahju hüvitamine Eesti sai 15 miljonit Vene kuldrubla 5) Kodanike repatrieerumine 1 aasta jooksul: Eestisse naasis u 50 tuh inimest nt L. Puusepp, A. Adamson Vabadussõja tagajärjed Vabadussõjas hukkus u 3000 meest Kaitsti Eesti Vabariiki Saavutati riigi tunnustamine Venemaa ja rahvusvahelise üldsuse poolt. Sõja ajal töötati välja EV põhiseadus ja riigistati balti-sakslaste maaomand. Eesti Vabariigi valitsemine 1920-1939 Valitsemisperioodid Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng jaguneb kahte perioodi
annaabi.ee 
