vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) majanduse ümberkorraldamine rahuaja moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid; valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad; jätkus sõja- ja tingimustele vastavaks; Euroopa poliitvangide kasutamine tasuta tööjõuna (sõja järel oli ~10 miljonit inimest Vene vangilaagrites); 1940ndate aastate lõpuks
Stalini eesmärgiks sai sõjajärgsetel aastatel riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust; põhjuseks alanud külm sõja ja võidurelvastumine lääneriikidega). Riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis. Teataval määral aitas tootmise taastamisele kaasa ka NSV Liidu, kui võitjariigi staatus, sest kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid. Valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad Jätkus sõja- ja poliitvangide kasutamine tasuta tööjõuna (sõja järel oli ~10 miljonit inimest Vene vangilaagrites). 1940-ndate aastate lõpuks saavutati sõjaeelne tootmistase raske- ja kergetööstuses; 1950-ndate alguseks ka põllumajanduses. Põllumajandus oli NSV Liidu kõige mahajäänuim majandusharu:
Ida-Saksamaa oli majanduslikult arenenuim sotsialistlik riik Ida-Euroopas. Rahvaarv oli kogu Saksamaa alal sõja lõppedes otsekohe kasvama hakanud tänu sellele, et NSV Liidust, Poolast, Tsehhoslovakkiast, Ungaris, Rumeeniast ja Jugoslaaviast pagendati etnilised sakslased. Ning kuigi Ida-Saksamaa oli küllaltki hästi arenenud tööstus, oli see Lääne aladel veelgi võimsam, eriti selle tõttu, et suur osa Idatsooni ettevõtete tööstusmasinatest viidi reparatsioonidena NSV Liitu. Sõjajärgsete piiridega lõigati Saksa Demokraatlikust Vabariigist ära osa tema tagamaadest idas, Saksamaa idaosa energiaga kindlustanud Sileesia söebasseinid ja Elbe alamjooksul asunud sadamad. Ida-Saksamaa majandussekretär oli Günter Mittag. Ta sai selleks 1976.aastal. Ta teostas ranget majandusliku kontrolli oma ametiaja jooksul. Tema juhtimisstiil on osadele vastuoluline, mis omakorda kaasas vastasseise osade ministritega. Kokkuvõttes nõudis ta
(polnud, kellega sõlmida) Juba Jalta konverentsil otsustati ja Potsdami konverentsil pandi lõplikult paika Saksamaa sõjajärgne jagamine võitjariikide vahel. NB! Saksamaa ja (eraldi Berliin) jagati neljaks okupatsioonitsooniks USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel. Igas tsoonis oli võim vastavat riiki esindava ülemkomissari käes. Ülemkomissaridest moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. Potsdami konverentsil otsustati Saksamaa: · demonteerida (=andis reparatsioonidena ära ettevõtete sisseseadeid) · demilitariseerida · denatsifitseerida (=natsiideoloogiast puhastada) · demokratiseerida USA, NSV Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustasid Rahvusvahelise Sõjatribunali, mis 1945 novembrist - 1946 oktoobrini pidas Nürnbergi protsessil kohut sõjaroimarite üle. Kohtu all oli 24 inimest, neist 12le määrati surmanuhtlus (poodi 16. okt. 46) ja kolmele eluaegne vanglakaristus. Poodi 10 (sh
Selle dokumentidest tähtsaim oli Versailles'i leping, mis sõlmiti Antanti ja Weimari Saksamaa vahel 28. juunil 1919. Saksamaa ja territoriaalsed kärped: 1. kaotas kõik oma kolooniad 2. Elsass-Lotring läks Prantsusmaale 3. Sudeedimaa läks Tšehhoslovakkiale 4. Saksamaa arvelt moodustati Poola koridor Sõjaväelised piirangud: 1. armee vähenes 100 000 meheni 2. ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja lennukeid 3. moodustati Reini demilitariseeritud tsoon Reparatsioonidena pidi Saksamaa maksma 21 miljardit dollarit kullas (peamiselt Prantsusmaale). II Eesti teel iseseisvusele 1. Aasta 1917. Seoses veebruarirevolutsiooniga sai Eesti autonoomia Vene riigi koosseisus. 1917. aasta märtsis ühendati Eesti ühtseks rahvuskubermanguks, mida juhtis Jaan Poska. Kohalik võim läks eestlastele, haridus ja asjaajamine muutus eesti keelseks. Ajutise maavalitsusorganina loodi Eestis Ajutine Maanõukogu (Maapäev), selle juurde moodustus
konfliktiks. Küsimus oli, et mis edasi saab. Saksamaa ei saanud jääda igavesti okupeerituks. Sündmused arenesid selles osas kiiremini kui plaanid. USA ja Suurbritannia koostöö süvenes, samal ajal suhted NSV Liiduga jahenesid ning juba 5.03.1946 rääkis Churchill oma Fultoni kõnes ,,raudsest eesriidest". Kuna kokku puutusid lääs ja NSV Liit enim just Saksamaal, siis kujunes sellest algava külma sõja esmaseks tallermaaks. NSV Liidule oli kokkuleppe põhjal reparatsioonidena ette nähtud 10% nende okupatsiooni- tsooni majanduse kogutoodangust. Küll aga oli Ida-Saksamaa peamiselt põllumajanduslik, Lääne-Saksamaa tööstuslik, nii et Stalin tundis huvi tervikliku saksa majanduse säilitamise vastu, kus ta saanuks siis osa ka tööstustoodangust. Kui liitlased keeldusid NSV Liidule Lääne-Saksa tööstusest oma protsenti lubamast, siis lõpetati Ida-Saksamaalt põllumajandus- toodete vedu Lääne-Saksamaale. Seepeale otsustasid USA ja Suurbritannia majanduse
annaabi.ee 
