Maakera veeressursid ja nende jaotumine Vee globaalne olukord Üht veekraani kasutavad 1 soomlane, 130 liibüalast, 300 maltalast ja üle 1000 kuveitlase. vee puudus: 1. kliimatingimuste tõttu (pidev kuivus ja vähe sademeid) 2. inimtegevusest johtuvatest põhjustest: kunstliku niisutamise suurenemine ja vihmametsade raie. Ookeanide reostumine 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Dumping heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. 90% dumpingust on süvendamise jäätmed. *Igal aastal satub kalurite plastmassvahenditest merre umbes 150 000 tonni plastikut ning peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt.
Gaaside kontsentratsiooni suurenemine, mis viib kliima soojenemisele. Osoon ja osooniaugud Osoon (Kr. oziin lõhnav e. trihapnik) on hapniku O2 allotroopne modifikatsioon O3. Suurim osooni kontsentratsioon on 20...26 km kõrgusel. Osoonikihi paksus on seal 0,2...0,7 cm. kõrgemal kui 60 km leidub väga vähe. Maapinna lähedal on osooni 10...6 mahu%, stratosfääris 5...10 korda rohkem. Osoon on ohtlik elusorganismidele. Ookeanide reostumine 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Raiskamine: 1. igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse - tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamine - igapäevaselt vähem tarbida 2. avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad, jooksevad remontida trahvida. Vete risustamine: Tahked asjad ja osakesed võivad sattuda vette ka looduslikul teel oksad, kallaste muld jne
Kogu materjal purustatakse paremaks kompostimisprotsessi käivitumiseks sõelkopp-purustiga ning transporditakse frontaallaaduriga kompostimisalale. Käitlusala eraldatakse muust alast kõrgemate äärekividega, et vältida materjali segunemist ja nõrgvee liikumist kompostimisalale. Kõik platsi sade- ja muud veed juhitakse äravoolurennidesse ja kogutakse ning seejärel saadetakse vajadusel käitlusesse (sõltuvalt veeproovide tulemustest, kas ohtliku või mitteohtliku reoveena). Kompostimisala Kompostimisala, milleks on angaar mõõtmetega 36 m x 72 m, maksimummahutavus on 8 auna (ala laius 3 m, pikkus 50 m) ja on varustatud äravoolutorustikuga nõrgvee juhtimiseks ja kogumiseks. Aunad plaanitakse esialgselt laiusega ca 2,5-2,7 m ja pikkusega ca 10-20 m. Angaaris aunade vahel on ka piisav ruum frontaallaaduriga materjali toomiseks ja aunaseguriga liikumiseks. Angaaril on küll olemas mõlemal pool uksed, kuid paremaks õhu liikumiseks hoitakse neid lahti
Ioniseeriv kiirgus läbib eluskudesid ja muudavad nende toimimist ning see on tervisele kahjulik. Inimene saab keskmiselt 2,8 mSv suuruse efektiiv kiirgusdoosi aastas, millest 2,4 mSv saadakse looduslikest allikatest (kosmiline, maapinnast ja ehitistest, toidust, looduslik radoon) o Ookeanide reostumine 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgedepooltkantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Dumpingheitmete viimine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke,veekogu süvendamisel tekkinud jääke. 90% dumpingust on süvendamise jäätmed. o Vee ressursse kahjustavad: raiskamine st. ülemääranetarbimine
fotosünteetiliselt aktiivseks radiatsiooniks või kiirguseks. Ookeanide reostumine Ookeane saastavad enamasti meredest tulnud veed, nt. Läänemerest, Vahemerest jne kuna seal on kõrgelt arenenud tööstus, kust tehakse Dumpingut ehk heitmete kaadamist merre. Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Arvestuse kohaselt umber 45% merereostustest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaugu 12% laevastikuga ja 10% on merre tahtlikult uputatud. Mered on ühendatud ookeanidega ning vesi liigub ookeanidesse, mis omakorda reostavad ookeane. Samuti on reostuallikateks ookeanidesse suubuvad jõed. Vete risustumine Tahked asjad ja osakesed võivad sattuda vette ka looduslikul teel – oksad, kallaste muld jne Kõik ülejäänud nn. Kunstlikud jaotatakse: Veele ohtlikud ja ohutud Reostumine
masinate ja metsamasinate kasutamise tagajärjel Keemiline degradatsioon mulla viljakuse kahjustumine milegi puuduses või liiuses Ookeanide reostumine Ookeane saastavad enamasti meredest tulnud veed, nt. Läänemerest, Vahemerest jne kuna seal on kõrgelt arenenud tööstus, kust tehakse Dumpingut ehk heitmete kaadamist merre. Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Arvestuse kohaselt umber 45% merereostustest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaugu 12% laevastikuga ja 10% on merre tahtlikult uputatud. Mered on ühendatud ookeanidega ning vesi liigub ookeanidesse, mis omakorda reostavad ookeane. Samuti on reostuallikateks ookeanidesse suubuvad jõed. Toiduprobleemide mõju keskkonnale Toidupuudusest võetakse arengumaades maha vihmametsi lootusega, et neist saavad viljakad põllud kultuuride arendamiseks ja kasvatamiseks kuid tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon
Teede ja majade ehitamine jm) 2. Jäätmed (prügimäed) 2. Väetised 3. Kõik, mis tuleb üle õhust ja 3. Muldade sooldumine veest Mõju: Mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Viljaka mulla kahjustamine või hävitamine: tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon). OOKEANIDE REOSTUMINE Põhjus: Reoveena või jõgede poolt kantuna. Õhu kaudu. Laevaliiklusega Uputatud merre tahtlikult (dumping). 26 Dumping heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Igal aastal satub kalurite plastmassvahenditest merre umbes 150 000 tonni plastikut ning peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt. Igal aastal satub merre rohkem kui 3 miljonit tonni naftat.
Nii on Vahemeri, Must meri ja Läänemeri teistest kergemini haavatavamad ning nende reostus on pigem suurenemas kui vähenemas. Rannavee reostumine on tunduvam sadamais ja jõesuudmetes. Kõige puhtam Endla Reintam, 2008/2009 56 on vesi avamerel, ehkki naftat, laevaliikluse jäätmeid ja mitmeid kemikaale on leitud ka kõige kaugemalt avamerelt. Arvestuste kohaselt tuleb umbes 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Dumping heitmete kaadamine merre. Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Radioaktiivsete jäätmete uputamist keelustav leping sõlmiti 1983. aastal. Praegu moodustavad 90% kogu dumpingust süvendamise jäätmed.
annaabi.ee 
