Taimede tähtsus: keskkonna loomine mikroorganismidele, pinnase õhutamine, pinnase dreenimine. Tehismärgalade positiivsed omadused: koormuste kõikumiste suhtes vähetundlikud, väikese energiatarbega, väikeste hoolduskuludega, ehitatavad kohalike ressurssidega, võimalik toota lisaressurssi, ökoloogilised lahendused. Tehismärgalade negatiivsed omadused: suure pindala vajadus, puhastustulemus pole hästi kontrollitav, vale hoolduse korral võib muutuda sekundaarseks reostajaks. hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades- Settimine, keemiline sadenemine orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades- Mikroobne lagundamine ja higamine, keemiline sadenemine ja settimine lämmastiku eemaldamine tehismärgalades- mikroobne muundamine gaasilisteks ühenditeks, taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise lämmastikuna, ammooniumi lendumine. fosfori eemaldamine tehismärgalades- fosfori osakeste settimine ja keemiline sadenemine,
Kaupade saamiseks vajati tutvusi. Sotsiaalsed probleemid. Põlisrahvale oli üheks negatiivsemaks tagajärjeks demograafilise situatsiooni pingestumine. 1980. aastateks oli eestlaste osatähtsus rahvastikus langenud alla 65%. Muulaste osatähtsuse jätkuv kasv pingestas uusmigrantide ja põlisrahva vahelisi suhteid. Enamik saabunuid said mugavustega korteri. Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi endaga kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra halvenemise. Peamiseks reostajaks oli Nõukogude armee. Lootusetus ja tulevikuväljavaadete puudumine süvendasid ühiskonnas sotsiaalset pessimismi. Suurenes alkoholitarbimine ja enesetapud. Eesti NSV kultuurielu põhijooni. Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus. Vaimuelu sfäär on olnud nõukogude ajal ideloogilise surve all. Ühiskondliku rahu tagamisel oli oluline koht julgeolekuorganite (KGB) tegevusel. Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja
Vette lastavad keskkonnamürgid jäävad siia kauemaks kui mõnda teise maailmamere ossa. Kogu veemassi vahetumiseks kulub rohkem kui 30 aastat. Nii võivad mürgised ained kaua ringelda ja hapnikuvaene vesi paljudeks aastateks süvikutesse seisma jääda. Mürgid kogunevad vette, setetesse ja elusorganismidesse ning vee suhteliselt madala temperatuuri tõttu on mürkainete lagunemine aeglane. Läänemeri on kaua võtnud vastu suurel hulgal reovett. Üheks suuremaks reostajaks on olnud Rootsi tselluloosi- ja paberitööstused, mis on lasknud merre tagasi elavhõbedajäätmeid ja orgaanilisi heitmeid sisaldavat reovett. Nüüd on seda oluliselt vähendatud. Lisaks orgaanilistele heitmetele leidub veest veel PCB-d ja DDT-d, mille kontsentratsioon Läänemeres on suur. PCB-d ja DDT-d on väga stabiilsed ja kuumuskindlad ained, mida kasutatakse transformaatorites ja kondensaatorites, värvikomponentidena ja tundliku kopeerpaberi valmistamisel. PCB kui ka
Suhted teravnesid muulaste ja eestlaste vahel, millele aitas veel kaasa ,,korteripoliitika": saabunud said koheselt kõigi mugavustega korteri, mistõttu eestlastele järjekord pikenes. *Mõned Eesti piirkonnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest. *Sisse rännati eelkõige tööjõu vajamise pärast. *Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi endaga kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra tuntava halvenemise, peamiseks reostajaks oli NSV armee oma sõjaväebaasidega. *Lootusetus ja tulevikuväljavaate puudumine süvendasid ühiskonnas sotsiaalset pessimismi, mille pärast suurenes alkoholitarbimine ja enesetappude arv. Andropov 1982-1984 KGB juht; suurenes joomine; rõhutas töö distsipliini Tsernenko 1984-1985 kõik seiskus 29. ENSV kultuurielu põhijooni *Teine maailmasõda ja NSV võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid eesti kultuuri välis- ja kodueesti kultuurieluks.
Siirdesoo turbalasundi tüsenedes kujunev madal- ja kõrgsoo vaheaste. Põhjavee osatähtsus on väiksem. Mätastel kasvab rabataimestik, mätaste vahel madalsootaimestik. Kõrgsoo e. raba (ombotroofne) soo arengu vähetoiteline lõppjärk. Saab vett ainult sademetest, mineraalained pärinevad tolmust. Soo pind on kumer. Kraavitatud raba muutub looduse tervendajast (puhta vee säilitusalast) selle reostajaks: kuivendatud ja kuivendusest mõjutatud soodes hävib (mineraliseerub ja haihtub süsihappegaasina õhku või kantakse vooluveega minema) igal aastal ligikaudu 5 miljonit tonni sinna varem aastatuhandetega talletatud orgaanilist ainet. Nii võivad meie kuivendatud sood osutuda tööstuse järel teiseks oluliseks süsihappegaasi atmosfääri paiskajaks ja kasvuhooneefekti soodustajaks. 13.Põhjavesi, selle teke ja liigid.
Tagajärjed: Massiline võõrtööjõu sissevool – võimude eesmärgiks oma positsiooni tugevdada ning rahvuslik- deomgraafilist struktuuri muuta. Lisaks pidid Eesti elanikkonna internatsionaliseerimine kaasa tooma nende kindlama sulamise NSVL-i rahvaste sõbralikku perre. Linnade kasv Majanduslik ummik 1980. aastatel. Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra tuntava halvenemise. Üheks peamiseks reostajaks koloniaalmajanduse kõrval oli Nõukogude armee koos sõjaväebaasidega. 1980ndate aastate lõpus kaevandati Kirde-Eestis umbes 23-24 mlj tonni põlevkivi aastas – 90% sellest läks energia tootmisele. Ligikaudu 40% Eestis toodetud energiast läks Venemaale ja Lätti. Põlevkivi kaevandamine rikkus põhjavett ja pinnast. Soojuselektrijaamad eritasid õhku enam kui pool miljonit tonni saasteained aastas. Kogu keskkonna kahju
annaabi.ee 
