Takisti. Reostaat. Voolutugevuse reageerimine Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooruringis kasutatavate juhtmete takistusest. Vooluringi takistust ja voolutugevust saab sujuvalt muuta reostaadiga. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Reostaati iseloomustavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus. Kuidas saab vooluringis reguleerida voolutugevust? Voolutugevust saab vooluringis reguleerida kahel viisil: võib mutta pinget vooluallika klemmidel või siis vooluringi takistust. Millist juhti nimetatakse takistiks? Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest.
Voolutugevust saab vooluringis muuta kahel viisil: pinge või takistuse kaudu. Vooluringi voolutugevuse muutmiseks kasutatakse takisteid ja reostaate. Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutavate juhtmete takistusest. tähis Takisti, reostaat Takistite abil ei saa voolutugevust sujuvalt reguleerida, kasutame reostaati. Reostaat on juht (takisti), mille takistuse väärtus on muudetav. Liuguri nihutamisega muudame traadi pikkust ja koos sellega ka takistust. tähis Takisti, reostaat Reostaati iseloomustavateks suurusteks on suurim takistus (Ω) ja suurim lubatud voolutugevus (A). Koostame elektriskeemile vastava vooluringi ja vaatleme voolutugevuse muutust (reguleerimist) lambis.
väikese osa oma maksimaalväärtusest N1m . Valemite (1) ja (3) järgi on sama välisahela takistuse R ja vooluallika elektromotoorjõu ε korral nii kasulik võimsus kui ka kasutegur suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. Antud töös kasutatava katseseadme skeem on toodud joonisel 3.1. Skeemil on vooluallikaks elementide ε 1 ja ε 2 patarei, mille takistuse kunstlikuks suurendamiseks kasutatakse reostaati r. Kaks reostaati R1 ja R2 välises vooluahelas on ette nähtud voolutugevuse sujuvaks muutmiseks laias piirkonnas. 2. Töö käik Jrk nr I, mA U, V η, % ε – U, r, Ω R, Ω V 1 56 0,45 25,2 15,7 2,41 42,8 8,0 0,19 2 52 0,65 33,8 22,7 2,21 42,5 12,5 0,29 3 48 0,60 28,8 21,0 2,26 47,1 12,5 0,27
on 0,5. Kasuteguri lähenemisel ühele moodustab aga kasulik võimsus N1 ainult väikese osa oma maksimaalväärtusest N1m . Valemite (1) ja (3) järgi on sama välisahela takistuse R ja vooluallika elektromotoorjõu korral nii kasulik võimsus kui ka kasutegur suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. Antud töös kasutatava katseseadme skeem on toodud joonisel 1. Skeemil on vooluallikaks elementide 1 ja 2 patarei, mille takistuse kunstlikuks suurendamiseks kasutatakse reostaati r. Reostaati R välises vooluahelas on ette nähtud voolutugevuse sujuvaks muutmiseks. 4. Töö käik. 1. Tutvuge allpool joonisel toodud skeemiga. Punktiiriga piiratud kast kujutab endast uuritavat vooluallikat. Joonis 1. Vooluallika kasuteguri määramiseks kasutatava katseseadme skeem. 2. Lüliti K avatud olekus registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne vooluallika elektromotoorjõuga. 3
vooluringis kasutavate juhtmete takistusest. Takisteid kasutatakse elektroonikaseadmetes (arvuti, raadio jm) ka seadmetes millel on elektrimootor. Takisti tingmärk - Reostaat- juht mille takistuse väärtus on muudetav. Kasutatakse vooluringi takistuse ja voolutugevuse muutmisel. (hääle tugevus)elektriseadmete reguleerimiseks. Reostaat koosneb pikast traadist mida saab vooluringiga ühendada. Ühendatakse klemmi või klemmide abil. Reostaati iseloomustatakse reostaadi suurima takistuse ja suurima lubatud voolutugevuse abil. Reostaadi tingmärk - Takisti- pideva takistusega juht. Sarnasus- füüsikalised suurused, kasutatakse elektroonika seadmetes, vooluringi takisti muutmiseks. Reostaat- reguleeritava takistusega juht.
U=U1+U2+U3+…. Rööbiti ühendatud el, on rakendatud ühesugune pinge, U/R=U/R1+U/R2= 1/R = 1/R1 + 1/R2 + 1/R3 + Rööpahela kogutakistus on võrdne rööbiti ühendatud takistite takistuste pöördväärtuste summaga. Segaühendus Sisaldab korraga nii jada- kui rööpühendust. Pingete ja voolutugevuste arvutamisel jagatakse ahel osadeks ja kasutatakse jada- ja rööpühenduse arvutamise valemeid. Reostaat Reostaat on juht (takisti), mille takistuse väärtus on muudetav. Reostaati iseloomustavateks suurusteks on suurim takistus (Ω) ja suurim lubatud voolutugevus (A). Elektrivoolu toimed: 1) Voolu soojuslik toime Metallijuhtide temp. Elektrivoolu toimel suurenebKasutus: elektriliste soojusriistade 2) Keemiline toime Mõnede ainete keemiline koostis muutub elektrivoolu toimel. 3) Magneetiline toime Igasuguse elektrivooluga kaasneb magnetvälja teke Lenzi reegel
takistusest. 13. Mida nim. reostaadiks? Lisa tingmärk. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. 14. Milline on reostaadi ehitus? Joonis teha õpikust lk 86 Keraamilisest materjalist torule on tihedalt traat peale mähitud. Mähisega toru kohal on metallvarras, mida mööda liigub liugur (liikuv klemm). Viies liugurit kasutatavast otsaklemmist eemale suureneb mähitud traadi pikkus, mida mööda vool liigub ja sellega ka suureneb takistus. Reostaati iseloomustatavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus. 15. Panna kirja seosed mis kehtivad juhtide jadaühenduse kohta. 1. voolutugevus on kõikides takistites ühesugune I = I1 = I2. 2. kogupinge on võrdne üksikute pingete summaga. U = U1 + U2+ U3. 3. kogutakistus on võrdne üksikute takistuste summaga. R = R1+R2. 16. || juhtide jadaühenduse kohta. 1. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne üksikute voolutugevuste summaga
Sellest tulenevalt same Clapeyroni- Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik Uuritav vedelik oli juba valatud kolbi, ühendatud katseseadmega ning suletud hermeetiliselt. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse küttekehale rakendatavat pinget muutes st reostaati keerates, jälgides samal ajal tilgaloendurit. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral (nende väiksema aurustumissoojuse tõttu) veidi suurem. Kuni kolb soojeneb, fikseeritakse elavhõbedasamba kõrgus esimesel etteantud väärtusel (rõhul), avades korraks minimaalselt kraani 11. Auru ja vedeliku segu tõuseb kolvis üles ja paiskub vastu termomeetri pesa 3
R Ohmi seadus vooluringi osa kohta · Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. · Juhi takistus on 1, kui juhi otstele rakendatud 1V tekitab juhis voolutugevuse 1A U I voolutugevus I= U pinge R takistus R Ülesanded · Kas 220-voldise pingega elektrivõrku võib lülitada reostaati, millele on kirjutatud a) 15 , 6 A; b) 1500 , 0,2A? · Elektriseadme takistus on 20 oomi ja seda läbiva voolu piirtugevus 5,0 amprit. Kui suur eeltakistus tuleb seadmega ühendada, et seda võiks lülitada kodusesse elektrivõrku? Ülesanded · Milline on pinge takistitel R1 ja R2 juhul, a) kui lüliti on avatud, b) kui lüliti on suletud? Kui suur vool läbib takisteid vastavatel juhtudel? R 3=6
juurest mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadet võib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse küttekehale rakendatavat pinget muutes st reostaati keerates, jälgides samal ajal tilgaloendurit. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral (nende väiksema aurustumissoojuse tõttu) veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks.
juurest mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadet võib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse küttekehale rakendatavat pinget muutes st reostaati keerates, jälgides samal ajal tilgaloendurit. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral (nende väiksema aurustumissoojuse tõttu) veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks.
Suletakse kraan 10. Seadet võib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse küttekehale rakendatavat pinget muutes st reostaati keerates, jälgides samal ajal tilgaloendurit. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks.
mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadet võib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse küttekehale rakendatavat pinget muutes st reostaati keerates, jälgides samal ajal tilgaloendurit. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks.
mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadet võib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse küttekehale rakendatavat pinget muutes st reostaati keerates, jälgides samal ajal tilgaloendurit. Õige kütterežiimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral (nende väiksema aurustumissoojuse tõttu) veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks.
(küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadetvõib lugeda hermeetiliseks, kui elavhõbedasamba kõrgus jääb suletud kraanide korral muutumatuks. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul (voolutugevust või pinget, mis on märgitud näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse küttekehale rakendatavat pinget muutes st reostaati keerates, jälgides samal ajal tilgaloendurit. Õige kütterežiimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral (nende väiksema aurustumissoojuse tõttu) veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks.
Sünkroonmootor lülitatakse abimootoriga paralleel- talitusse. Ergutatud mootori rootor pannakse pöörlema sünkroonkiiruseni ja lülitatakse sünkroniseerimisseadisega võrku, siis lahutatakse abimootor. Käivitamiseks kas. faasirootoriga asükroonmootorit kahe võrra väiksema pooluste arvuga kui sünkroonmootori pooluste arv. Seepärast, et sünkroon- mootor panna pöörlema ligilähedaselt sünkroonsusele. Asünkroonmootori kiiruse reg. Kasutatakse reostaati rootori ahelas. Asünkroone käivitamine. Sellisel juhul on sünkroonmootori rootori pooluste kingades käivitusmähis (joonis 18.5). Ergutamata sünkroonmootor ühendatakse 3f võrku. Staatori pöördväli indutseerib rootori käivitusmähises EMJ,
ALALISVOOL 11. Mitu korda muutub isolatsioonita juhi takistus, kui ta pooleks murda ja kokku keerutada? 12. Kui ahela välistakistus on 1.0 , on pinge patarei klemmidel 1.5 V. Kui välistakistust suurendada 2.0 oomini, kasvab pinge klemmidel 2.0 voldini. Leida patarei elektromotoorne jõud ja sisetakistus. 13. Vooluallikat, mille klemmipinge on 45 V, on vaja kasutada soojendusspiraali pingestamiseks. Spiraali takistus on 20 ja ta on arvestatud pingele 30 V. Kasutada on kolm reostaati: a) 6 , 2 A, b) 30 , 4 A, c) 800 , 0.6 A. Millist kasutada? 14. Läbi 20-oomise takistuse voolab 10 minuti jooksul laeng 103 C. Kui palju eraldub soojust? MAGNETVÄLI 15. Prootonite kimp liigub kiirusega 3.0 105 m/s läbi homogeense magnetvälja, mille magnetiline induktsioon on 2.0 T ja mis on suunatud z-telje positiivses suunas. Prootonid liiguvad xz-tasandil suunas, mis moodustab 30º z-telje positiivse suunaga. Leida prootonile mõjuv jõud. Prootoni laeng on +1.6·10-19 C. 16
Kuidas on orienteeritud pool maksimaalse ja minimaalse aheldusvoo korral magnetvälja jõujoonte suhtes? Tehke vastav skits. 6. Selgitage, kuidas jadaergutusmootor töötab vahelduvvooluga toitmisel. 7. Joonistage nelja poolusega e kahe pooluspaariga (kaks N poolust ja kaks S poolust) generaatori skeem. Minimaalselt mitu pooli, harja ja lesta peab sellel generaatoril olema ja kuidas nad peaks paiknema? 8. Miks ei tohi tühijooksu karakteristiku ülesvõtmisel ergutusvoolu reostaati "tagasi" nihutada? 15
Käivitamine abimootoriga. Sünkroonmootor lülitatakse abimootoriga paralleel-talitusse. Ergutatud mootori rootor pannakse pöörlema sünkroonkiiruseni ja lülitatakse sünkroniseerimisseadisega võrku, siis lahutatakse abimootor. Käivitamiseks kas. faasirootoriga asükroonmootorit kahe võrra väiksema pooluste arvuga kui sünkroonmootori pooluste arv. Seepärast, et sünkroon-mootor panna pöörlema ligilähedaselt sünkroonsusele. Asünkroonmootori kiiruse reg. Kasutatakse reostaati rootori ahelas. Asünkroone käivitamine. Sellisel juhul on sünkroonmootori rootori pooluste kingades käivitusmähis (joonis 18.5). Ergutamata sünkroonmootor ühendatakse 3f võrku. Staatori pöördväli indutseerib rootori käivitusmähises EMJ, mis põhjustab rootori lühismähises voolusid. Tekitab momendi,
· Gaasikeevituse õmblus on kvaliteetne, kuid gaasiballoonid ja lahtine leek keevitusel on suurendatud ohu allikas. · Gaasikeevitust kasutatakse kergelt sulavate metallidega tarindite valmistamisel Elekterkeevitus kõige levinum keevitusliik. Vajalik temperatuur umbes 4000 C saavutatakse elektrivoolu abil. · Sobiv pinge ja voolutugevus (20... 600A) saadakse keevitustrafost ( welding transformer), mis lisaks trafole sisaldab voolutugevuse reguleerimiseks kas reostaati või drosselit. · Alalisvoolu saadakse keevitusalaldist e umformerist (welding converter). · Keevitusalasse manustatakse metalli elektroodist lisaks. Sulavelektrood on kaetud räbusti funktsioone täitva ja kaart stabiliseeriva kattega (coated electrode). Kontaktkeevitus e. rahvapäraselt punktkeevitus on elektersurvekeevituse alaliik, kus kvaliteetne keevisliide saadakse lisametallita, vahelduvvooluga kuumutatud liitekohti lihtsalt kokku surudes.
Kontaktkeevituse liigid on punktkeevitus, joonkeevitus ja põkk-keevitus. Levinum elekterkeevitus on kaarkeevitus: -käsikaarkeevitus -automaatkaarkeevitus räbustis -kaarkeevitus kaitse gaasis -plasmakeevitus Elekterkeevitus kõige levinum keevitusliik. Vajalik temperatuur umbes 4000 C saavutatakse elektrivoolu abil. Sobiv pinge ja voolutugevus (20... 600A) saadakse keevitustrafost ( welding transformer), mis lisaks trafole sisaldab voolutugevuse reguleerimiseks kas reostaati või drosselit. Gaaskeevitus. Metalli temperatuur tõstetakse sulamistemperatuurini atsetüleeni leegi survehapnikuga aktiveerimisel. Keevismetallina (täitemetallina) kasutatakse keevitustraati, mille koostis sobib põhimetalliga. Gaasikeevituse õmblus on kvaliteetne, kuid gaasiballoonid ja lahtine leek keevitusel on suurendatud ohu allikas. Gaasikeevitust kasutatakse kergelt sulavate metallidega tarindite valmistamisel
annaabi.ee 
