sama võrgupinge juures 3 korda suurem kui tähtlülituse puhul. Et vältida masina riknemist, tuleb mootori valikul ja paigaldamisel jälgida tema mähiste lülitust ning sellele vastavat nimipinget. 2)Lüliti ühendatakse kolme faasi vahele. 3)Mootori kiirust saab reguleerida voolu peale andmisega. Mootori voolu piiramiseks, sujuvaks kiirendamiseks ja aeglustamiseks on traditsiooniliselt kasutatud reostaatkäivitust ja reostaatpidurdust. Samuti saab reostaate kasutada mootori kiiruse reguleerimiseks. Reostaatkäivitus, -pidurdus ja -reguleerimine olid valdavalt kasutusel pooljuhtmuundurite eelsel ajal, mil masina toitepinge ja/või sageduse reguleerimine oli seotud suurte raskustega. Alalisvoolumasina reostaatkäivitust, -reguleerimist ja -pidurdust võimaldav lülitus on näidatud joonisel 4.8. Mootori ankruahelasse on lülitatud takistid R1, R2 ja R3. Ankruahela summaarne takistus . Mootori käivitusvool on pöördvõrdeline ankruahela takistusega
alusele. Liugurit saab liigutada mööda takistustraadi keerde või kontaktpindu, mis on ühendatud keerdudest tehtud harunditega (haruühenduste ehk väljavõtetega). Esimesel juhul muutub takistus sujuvalt, teisel astmeliselt (ka sel juhul ilma katkestuseta). Takisti, reostaat Voolutugevust saab vooluringis muuta kahel viisil: pinge või takistuse kaudu. Vooluringi voolutugevuse muutmiseks kasutatakse takisteid ja reostaate. Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutavate juhtmete takistusest. tähis Takisti, reostaat Takistite abil ei saa voolutugevust sujuvalt reguleerida, kasutame reostaati. Reostaat on juht (takisti), mille takistuse väärtus on muudetav. Liuguri nihutamisega muudame traadi pikkust ja koos sellega ka takistust. tähis
teisega süttib täisvalgus. Üks uuemaid arengusuunasid on laualambid, mis reageerivad koputusele lambialusel: mida tugevam on koputus, seda intensiivsemaks muutub valgus. Reostaadid Reostaadiga lülitid koosnevad tavaliselt seinale asendatud keerlevast silindrist, mis järk-järgult suurendab valguse intensiivsust ning ühtlasi lülitab seda sisse ja välja. Kasutada võib ka üles-alla liikuvat hooba. Mõnede lampide puhul ei saa reostaate kasutada – seda tuleks kontrollida lambipirni ostmisel. Enamik luminoorlampe pole legureeritavad. Taimeriga lülitid Taimeriga lülitid on kasulikud turvaseadmed – nende abil saab luua mulje, et pere on kodus, samuti on meeldiv hilisemal ajal koju tulla, kui tuled juba põlevad. Seda võib olla juba lülitisse sisse ehitada. Kallimate süsteemide puhul saab valgustust progammeerida nädalate ja isegi kuude lõike. Ka võib sellisesse süsteemi lisada valgus anduri, mis llitab tuled
· R= korda l jagada S Mida iseloomustab eritakistus? · Eritakistus iseloomustab aine (takistavat) mõju elektrivoolule. Millega võrdub aine eritakistus? · ... on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. Kuidas saab vooluringis reguleerida voolutugevust? 1. Saab muuta pinget vooluallika klemmidel 2. Vooluringi takistust muutes, kasutades takisteid, reostaate. Millist juhti nimetatakse takistiks? · Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutavate juhtmete takistusest. Millist juhti nimetatakse reostaadiks, milleks kasutatakse? · Takistite abil ei saa voolutugevust sujuvalt reguleerida, küll saab seda teha reostaadiga! · Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav! Millel põhineb reostaadi töö? · Joonis 22.4 lk 86
Ainet, mille takistus absoluutse nulli lähedastel temperatuuridel muutub peaaegu nulliks, nimetatakse ülijuhtideks, nähtust ülijuhtivuseks. Aineid, mille ülijuhtivus ilmneb kõrgemal temperatuuril, nimetatakse kõrgtemperatuurilisteks ülijuhtideks. Vooluringi takistuse muutmiseks kasutatakse takisteid (kindla takistusega juht, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutavate juhtmete takistustest, takistuse väärtus võib olla takistile kantud värvikoodi abil) ja reostaate (juht, mille takistuse väärtus on muudetav, iseloomustavateks suurusteks on suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus).
Need on suure elektrilise eritakistusega juhtmematerjalid. Kunial 13 % Ni, 3% Al, Cu. Nikkel on hõbevalge läikiv metall, kõva ja sitke. Suur korrosioonikindlus. Puhtal kujul kasutatakse teist metalli pindade kaitseks nikkeldamine. Cu + Ni sulamitel on suur: · elektriline eritakistus, · mehaanilised omadused ja · kuumuspüsivus. Konstantaan Cu 58%, Mn 2% Ni 40% Manganiin Cu 85%, Mn 12% Ni 3% Suure elektrieritakistusega. Valmistatakse elektri kuumutusseadmete elemente, reostaate, termostaate, mõõteriistade elemente jne. Enamlevinud termopaaride materjalideks on konstantaan, vask, kromeel, alumeel, plaatina, plaatinroodium, kopeel. 1.10 KASUTATUD MATERJALID [1]http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Metallid.zip/vask.html [2]http://et.wikipedia.org/wiki/Vask [3]http://en.wikipedia.org/wiki/Copper#Antiquity_and_Middle_Ages [4]http://web.zone.ee/objekt/kooginoud/vask.html [5]http://opiobjektid.tptlive
Kunial 13 % Ni, 3% Al, Cu. Nikkel on hõbevalge läikiv metall, kõva ja sitke. Suur korrosioonikindlus. Puhtal kujul kasutatakse teist metalli pindade kaitseks nikkeldamine. Cu + Ni sulamitel on suur: · elektriline eritakistus, · mehaanilised omadused ja · kuumuspüsivus. 10 Konstantaan Cu 58%, Mn 2% Ni 40% Manganiin Cu 85%, Mn 12% Ni 3% Suure elektrieritakistusega. Valmistatakse elektri kuumutusseadmete elemente, reostaate, termostaate, mõõteriistade elemente jne. Enamlevinud termopaaride materjalideks on konstantaan, vask, kromeel, alumeel, plaatina, plaatinroodium, kopeel. 6.4Vase sulamite kokkuvõte Vask on väga väärtuslik metall ja väga eriline sulamites, vase ja teise metalli kokkusegamisel tuleb välja väga palju eripärasid, mida saab kasutada ühes või teises eluvaldkonnas. Sellepärast ongi vask tohutult kasutust leidnud läbi inimeste ajaloo.
a b Joonis 4.7. programmeeritava kontrolleri väliskuju: kompaktkontroller (a) ja moodulkontroller (b) 115 4.2. Reostaatkäivitus, -pidurdus ja -reguleerimine Mootori voolu piiramiseks, sujuvaks kiirendamiseks ja aeglustamiseks on traditsiooniliselt kasutatud reostaatkäivitust ja reostaatpidurdust. Samuti saab reostaate kasutada mootori kiiruse reguleerimiseks. Reostaatkäivitus, -pidurdus ja -reguleerimine olid valdavalt kasutusel pooljuhtmuundurite eelsel ajal, mil masina toitepinge ja/või sageduse reguleerimine oli seotud suurte raskustega. Alalisvoolumasina reostaatkäivitust, -reguleerimist ja -pidurdust võimaldav lülitus on näidatud joonisel 4.8. Mootori ankruahelasse on lülitatud takistid R1, R2 ja R3. Ankruahela summaarne takistus Ra sum = Ra + R1 + R2 + R3 . Mootori käivitusvool on
Vaseniksulamid Need on suure elektrilise eritakistusega juhtmematerjalid. Kunial 13 % Ni, 3% Al, Cu. Nikkel on hõbevalge läikiv metall, kõva ja sitke. Suur korrosioonikindlus. Puhtal kujul kasutatakse teist metalli pindade kaitseks nikkeldamine. Cu + Ni sulamitel on suur: · elektriline eritakistus, · mehaanilised omadused ja · kuumuspüsivus. Konstantaan Cu 58%, Mn 2% Ni 40% Manganiin Cu 85%, Mn 12% Ni 3% Suure elektrieritakistusega. Valmistatakse elektri kuumutusseadmete elemente, reostaate, termostaate, mõõteriistade elemente jne. Enamlevinud termopaaride materjalideks on konstantaan, vask, kromeel, alumeel, plaatina, plaatinroodium, kopeel. Plaatinroodiumi kombinatsioone on käsutusel mitmeid. Enamlevinud on plaatina ja roodiumi sulam, kus roodiumi on 10%. Kromeel sisaldab kroomi 9...10%, koobaltit 0,6... 1,2%, ülejäänu on põhiliselt nikkel. Vähesel määral võib olla ka veel rauda, räni, mangaani, vaske, süsinikku. Alumeel sisaldab alumiiniumi 1,2...2,4%, räni 0,85..
1260 °C, eritakistus 0,45 ...0,50 Ωmm2/m, takistuse temperatuuritegur (0,2...6)-10"5 l/K. Termoelektromotoorjõud paaris vasega 41 ...43 //V/K. Käsutatakse reostaatide, küttekehade (kuni 500 °C) ja termopaaride valmistamiseks. Uushõbe (alpaka) sisaldab tsinki 18 ...22%, niklit ja koobaltit 13,5 ...16,5%, rauda ...0,3%, räni ...0,15%, süsinikku ...0,03%, ülejäänu on vask. Uushõbeda eritakistus p= 0,3 ...0,32 Ωmm2/m. Takistuse temperatuuritegur a = 0,00036 l/K, valmistatakse reostaate töötemperatuurile ...250 °C, kontaktandureid, lauanõusid jne. Nikroomid (kroomniklid) on sulamid, mis sisaldavad niklit 55 ...80%, kroomi 15 ...23%, mangaani -1%, vähesel määral titaani, alumiiniumi, vaske ülejäänu on raud, tihedus -8,3 kg/dm3, eritakistus p = 1,04...1,17 Ωmm2/m, takistuse temperatuuritegur (9... 12) • 10'5 l/K. Lubatud töötemperatuur + 950... + 1200 °C. Kromaalid (kroomalumiiniumid) on takistussulamid, mis sisaldavad kroomi 12...30%, alumiiniumi 4..
Sama võtet kasutatakse ka kontaktivabades lülitites kui tema lülitusreziim on AS või SS Alalispinge regulaatorid Tänu pooljuht tehnika laialdasele arengule on viimastel aastakümnetel väga laialt levinud alalispinge impulssregulaatorid, nende kasutamine võimaldab väga täpselt regureelida alalisvoolu mootorite pöörlemiskiirust. Seejuures toimub kiiruseregureelimine küllalt suure kasuteguriga. Varem kasutati kiiruse regureelimiseks kas ergutus või ankruahelatesse lülitavad reostaate. Nende kasutamisel aga on kasutegur madal kuna reostaate läbib suur vool ja reostaatis muutub hulk energiat soojuseks. Pingeregureelimine toimub impulsi laiuse modulatsiooniga täpsemalt reguraatori alalispinge ei ole mitte rangelt võetud alalispinge impulsregulaatori väljundpinge ühe polaarsete impulside jada. Ja pinge regureelimine toimub impulside kestvuse muutmisega. muutes impulside kestvust ehk laiust muutub väljundpinge keskväärtus mis on määrav mootori kiiruse regureelimisel
LABORATOORSETE TÖÖDE TEGEMISE KORRA JA OHUTUSTEHNIKA KONTROLLKÜSIMUSED 1. Millele tuleb elektrimõõteriistade kasutamisel erilist tähelepanu pöörata? 2. Kuidas tuleb koostada elektriskeem? 3. Kuidas tuleb teha juhtmete ühendused ja kuhu neid ühendada? 4. Millises järjekorras tuleb koostada elektriskeem? 5. Mida tuleb tingimata kontrollida enne elektriskeemi sisselülitamist? 6. Kuidas lülitada õieti mitme mõõtepiirkonnaga elektrimõõteriistu ja reostaate? 40 7. Mida on keelatud teha kui elektriskeem on pingestatud? 8. Kuidas toimub elektriskeemi esmakordne pingestamine? 9. Mida tuleb teha elektriseadmete, riistade ja juhtmete vigastuse avastamisel? 10.Mida teha avariiolukorras? Milleni viib viivitamine? 11.Kuidas toimub töö käigus elektrimõõteriistade näitude fikseerimine ja mida ei tohi unustada? 12.Kui kaua tohib hoida skeemi pingestatud? 13.Millal tohib ühendada skeemi lahti? 14
'13 käivittrseks. Pinge mõju asünkrootnnrootori melraanilise trrnnusjoone kujule on näidatudloonisel tutrtud käivitLrsviisidel kasutatakse käivituspinge ja voolu 2.ļ. l-ejstel mr-rutntiseks autotrafot' lįiliratakse lisatakisteid (reostaate või reaktoreiā) staatoriaļreļasse või lülitatakse įirrr ber. erikottstruktsioorri ga nrasinate rnähįsesektsioone. Kõidi Ioet]etud käivitusviiside puhui välręneb koos käivitusvooluga įiļrtlasi ka käivitusrrron]ent. Lisaks sellele tekivad astmelisel käivitr.iseļ siiski teĮtircį pinge- ja voolutõtrked, trris kahjristavad tnootorit
annaabi.ee 
