Uus omanik sattus rahalistesse raskustesse ja kui ta suri, ei jätkunud raha isegi tema matmiseks. Selleaegne magistraat kattis vaese apteegi matusekulud, võttes selle tasuks apteegi enda valdusesse 1579 ja 1581 vahel tuli Tallinnasse oma kodulinnast Pressburgist (tänapäeval Bratislava) ungarlane Johann Burchart Belavary de Sykava, kes võttis Raeapteegi magistraadilt rendile. 1582–1911 oli apteek kümme sugupõlve Burchardide perekonna omanduses: 106 aastat linna rentnikena ning üle 200 aasta perekonna pärisomandina, kuni viimase omaniku pärijad apteegi 1911. aastal maha müüsid. Tallinna raeapteekrite Burchartite perekonnas valitsenud traditsiooni kohaselt sai vanim poeg alati nimeks Johann, see tingis ka nende järjekorranumbrid: Esimene meditsiinilise haridusega apteeker oli alles viienda põlve Burchart, kes õppis Stockholmi ülikoolis. Räägitakse, et ta olevat olnud nii tuntud, et teda kutsuti isegi Peeter I
Lisaks sellele, ei sõltunud talupojad enam nii suuresti mõisnikust, ning neile anti riigi poolt õiguslik kaitse. Sunnismaisuse puhul on minu arust oluline see, et talupoegadele anti koguaeg lootust vabaks saada, ehk kaotada sunnismaisus nagu seda oli juba tehtud Rootsis. Aadlike kohapealt ei oskagi seisukohta võtta, kas Rootsi aeg oli nende jaoks hea või mitte, sest reduktsiooni käigus riigistati neile kunagi annetatud mõisad. Nad said küll seal edasi elada, kuid vaid rentnikena. Aga kui vaadata asju, mis olid aadlikele Rootsi ajal plussideks siis, sinna kindlasti kuuluvad viljamüügist saadud suur tulu ja see, et Rootsil ei õnnestunud piirkondi täielikult rootsistada, sest Rootsi kubernerid pidid arvestama rüütelkondadega. Üheks miinuseks oli veel kindlasti see, et talupoegade koormised seati vastavalt talu majanduslikule olukorrale, see oli küll talupoegadele pluss, aga aadlikel jäid laekuvad koormised väiksemaks.
Küla omavalitsuse küsimusi lahendas külavanem. Küla kogukond koosnes õiguslikult ja majanduslikult eri kihtidest: peremehed, vabadikud, kehviktalupojad, sulased ja tüdrukud. Sumbküla Ridakülad Ahelküla Hajaküla Tänavkülad Talu – põllumajanduslik väikemajand, maavaldus koos õue, hoonete ja taluperega. Pärisorjuse ajal kasutasid talupojad talu pärandatava kasutusõiguse alusel, hiljem rentnikena. 19. sajandi keskpaiga talurahvaseaduse alusel sai talupoeg õiguse oma talu päriseks osta, ostetud talu nimetati päristaluks. Algse talu suurus oli 1 adramaa, hiljem sageli ½ või ¼ adramaad. Vabadiku- või popsikohad olid väiksemad. Suurem talu kasutas palgatööjõudu, põhiliselt aga perekonnaliikmete tööjõud. Maaviljelussüsteemid, külvikord Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, omane rändavatele rahvastele.
Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine. Eesti elanike varustamist peeti teisejärguliseks. Saksa võimud aitasid kaasa Eesti majanduse ja tööstusettevõtete ülesehitamisele sõjapurustustest. Erilist tähelepanu pöörasid saksa võimud põlevkivitööstusele ja keemiaettevõtetele. Nõukogude maareform tühistati ja tagastati maad nende endistele omanikele, aga maad sai kasutada rentnikena. Lisaks sellele kehtestati talupoegadele kohustuslikud müüginormid. Nõukogude võimude poolt natsionaliseeritud tööstusettevõtteid nende endistele omanikele ei tagastatud, vaid allutati Saksa riigimonopolidele. Sõja tingimustes langes Eestis elatustase ning vaatamata linnades kehtestatud kaardisüsteemile oli raskuseid toiduainetega varustamisel. Okupatsiooniaastail hukkus Eestis asuvates saksa koonduslaagrites u
väike harutee. Iseloomulikud eriti Lõuna-Eestile. Hajaküla - õued hajali põldue vahel ja nende serval. Oli eriti iseloomulik Lõuna-Eestile. Tänavkülades olid õued kahel pool suhteliselt sirget külatänavat. Eriti iseloomulik Peipsi rannikule. Talu Põllumajanduslik väikemajand, hõlmab maavalduse koos õue ja hoonetega ja talupere. Pärisorjusest vabastamiseni (1816-1819) kasutasid talupojad pärandatava kasutusõiguse alusel, hiljem rentnikena. 19. sajandi keskpaiga talurahvaseaduse alusel sai talupoeg õiguse oma talu päriseks osta, ostetud talu nimetati päristaluks (päriskoht). Algse talu suurus oli 1 adramaa, hiljem sageli ½ või ¼ adramaad. Vabadiku- või popsikohad olid väiksemad. Suuerm talu kasutas palgatööjõudu, põhiliselt aga talupidaja perekonnaliikmete tööjõud. 19. sajandi teise poolel algas talude kruntimine – varem väikeste tükkidena teiste talude
Kuni 19. sajandini säilis loomade ühiskarjatamine, küla karjase ja sepa palkamine, tuleõnnetute ühine abistamine, ühistööd (talgud). Küla kogukond koosnes õiguslikult ja majanduslikult eri kihtidest: peremehed, vabadikud jt. kehviktalupojad, sulased ja tüdrukud. Talu põllumajanduslik väikemajand, hõlmab maavalduse koos õue ja hoonetega ja talupere. Pärisorjusest vabastamiseni (1816-1819) kasutasid talupojad pärandatava kasutusõiguse alusel, hiljem rentnikena. 19. sajandi keskpaiga talurahvaseaduse alusel sai talupoeg õiguse oma talu päriseks osta, ostetud talu nimetati päristaluks (päriskoht). Algse talu suurus oli 1 adramaa, hiljem sageli ½ või ¼ adramaad. Vabadiku- või popsikohad olid väiksemad. Suuerm talu kasutas palgatööjõudu, põhiliselt aga talupidaja perekonnaliikmete tööjõud. 19. sajandi teise poolel algas talude kruntimine varem väikeste tükkidena teiste talude maavaldustega segamini olnud maatükid koondati
kuulunud, jäeti maha ka tornelamu mäe serval. Sellepärast Lundi nimistu ütles: "mõisal on ka suur kivist maja, mis on tõenäoliselt varemetes". Kivist ringmüüri ja/või palkidest piirdeaiaga võis olla ümbritsetud peaaegu kogu praegune mõisasüda. Tornelamu rajati millalgi 1300ndate alguses, danskeriga maja mäe peal 100-150 aastat hiljem. Selles jätkasid elamist kloostrimõisa elanikud, kes mingil põhjusel siia jäid või uute omanikena siia kolisid ning mõisa rentnikena edasi majandasid. Tähtsaim sissesõidutee sellele suurele territooriumile tuli Pudisoo (ja Tsitre sadama) poolt. Seega munkade elutorn võis olla tõenäoliselt ka väravatorn. Kelder põhjapoolse talli (laut-linnasekeldri) nurgas, 2015 jaanuaris, nn Mutionu kelder. Sissepääs nn Mutionu keldrisse võis ollagi sissepääs elutorni. Selle, mõisas jääkeldrina kasutusel olnud keldri kohta kirjutab Vaiksoo: "rajatud tõenäoliselt 19
annaabi.ee 
