koonusekujuline saht, silindriline mõhk ja allapoole ahenev kooniline turi. Turja all on silindriline kolle, selle ülaossa suubuvad veega jahutatavad õhupuhurid, mis on ühendatud ümber ahju paikneva rõngakujulise õhutoruga. Kolde alumises osas on tulekindla massiga suletavad avad koos räbu ja malmi väljalaskmise rennidega. Kõrgahju vooder on valmistatud tulekindlast materjalist ja malmsegmentidest, tema paksus on eri osades 1-4m. Kõrgahju väliskest on keevitatud paksust lehtterasest, seina jahutamiseks on vooderdisse monteeritud kergesti vahetatavad karp- või plaatjahutid, milles ringleb jahutusvesi või eelsoojendatav küttegaas. Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne
tüübist ja koormusest. Lisaks eelnevale mõjutavad betooni koostist ka pumbatavus ja paigaldatavus. Kiudbetooni puhul kehtib sama põhitõde, mis tavabetooni puhulgi: mida väiksem (teatud piirini) on vesi/tsement tegur seda kvaliteetsem tuleb konstruktsioon. Seepärast kasutatakse kvaliteetsetes betoonides alati plastifikaatoreid. Betooni koostise valikul on oluline kiu sisaldus betoonis. Üle 35kg/m³ kiusisaldusega tavabetoonide paigaldamine võiks toimuda autobetoonisegistite rennidega , pumpamist on soovitav vältida. ARMIX ExtraTM ,TAB-WallTM ja TAB-SlabTM süsteemides kasutatakse erilise koostisega betoone , tagamaks suure doseeringuga kiudude õige paiknemise konstruktsioonis ning võimaldades 45 kuni 100kg/m³ kiudoseeringute pumpamise. Antud eribetoone ei tohi vibraatoriga tihendada.Vältimaks inimliku eksimise võimalust tuleb kiudude doseerimisel kasutada täisautomaatseid dosaatoreid. Oluline on ka kiudbetoonide järelhooldus peale paigaldamist.Eriti tähtis on TAB-
12 Hooldamata katusel kasvav sammal või muud taimed põhjused: katusekatte korrosioon, lekked valtside ja liidete juurest. soodustavad katusekatte lagunemist ja lühendavad oluliselt katuse tööiga. Katuste sademevee süsteemid Katuste sademevee süsteemid ● Puitkorterelamute katused pidid olema varustatud rennidega juba varasemate ehitusmääruste kohaselt. ● Rennid võisid asuda kas katuse alumise ääre all ehk tegu oli ripprenniga (Joonis 2.14 paremal) või selle ääre peal ehk tegu oli räästapealse renniga (Joonis 2.14 vasakul) või). ● Räästapealse renniga lahendus on peamine lahendus valtsplekkkatustel. ● Ripprenniga lahendus on peamiselt kasutatud eterniitkatustel, kivikatustel ja profiilplekist katustel. ●
Üle 15 m kõrguste hoonete puhul ei ole välise veeäravoolu kasutamine soovitav. 13 Välimine vee äravool Katuselt langev vesi ei tohi voolata: seinale, katusekonstruktsiooni, rõdudele, keldriakende ees olevatesse süvenditesse, sissepää sissepääsude sude ette, treppidele. Vihmavee rennidega räästa puhul peab räästas üleulatus seina pinnast olema >0.4m. 14 7 Sadevee äravool: süliti Sisemise kaldega katuselt on sadevett võimalik ära juhtida ka süliti abil. Nõuab eriabinõusid äravoolu külmumise vältimiseks ja ei ole köetava hoone lamedalt katuslaelt reeglina lubatud.
õige tasapinnani, puhastatakse ja krunditakse;- vuugi tihendamisel juhindutakse samadest põhim6tetest , kui pikivuugi ehitamisel; - õiget tasapinda ja tasasust kontrollitakse peale rulli esimesi bike rihtlatiga. 57.Mis on põkk, selle ehitamine. Asfaldikihtide paigaldamisel tekkivaid ühenduskohti kõrvalasuvate horisontaalsete ja vertikaalsete konstruktsioonidega nimetatakse põkkudeks. Põkukohad tekkivad asfaltbetoonkatte ühendamisel: rennidega, aarekividega, betoonkatetega, müüridega, hoonete vundamentidega, rajatiste ja nende osadega, valuasfaldiga. Põku valamine:vastavate mõõtmetega lati asetamisega kattesse ehitamise ajal, kusjuures peab olema võimalik lati eemaldamine peale tihendamist;tihendatud ja jahtunud kattesse soone 1õikamisega;igasuguse mustuse eemaldamine terasbarja ja suruõhuga;soojapuhuriga kuivatamine;eelvõõba kandmine tootja juhendi kohaselt põku
Korraldamata (vesi juhitakse katuse pinnalt vaba langemisega vahetult üle räästa maapinnale või sillutisele.) Kõrgema kui 15m hoonete puhul ei ole väline veeäravool soovitatav, sest torud lähevad liiga pikaks. Katuselt langev vesi ei tohi voolata Seinale Katusekonstruktsiooni Rõdule Keldriakende ees olevatesse süvenditesse Sissepääsude ette Treppidele Vihmavee rennidega räästa puhul peab räästa üleulatus seina pinnast olema >0,4 m Vihmavee torude ja püst- või ripprennide abil juhitakse sadevesi otse sadevee kaevu, või majast eemale oleva kaldega maapinnale või sillutisele. Rennide ja torude ristlõige ja kalle peab tagama vihmavee arvutusliku koguse ärajuhtimise, ilma et see voolaks üle renni ääre: toru ristlõige 1,5 cm2 katusepinna ühe ruutmeetri kohta Vihmaveetorude vahe <15m ja ühe toru kohta tulev katuse pind <100m2
seisundis Katuseid, mis hinnanguliselt vajavad vahetamist lähima 13 % 35 % 0% 25 % 3 aasta jooksul Katuseid, mis hinnanguliselt vajavad vahetamist lähima 33 % 48 % 0% 17 % 10 aasta jooksul 2.3.3 Sademevee äravoolusüsteemide lahendused ja tehniline seisukord Puitkorterelamute katused pidid olema varustatud rennidega juba varasemate ehitusmääruste (RT 59 – 1932, art. 495) kohaselt. Rennid võisid asuda kas katuse alumise ääre all ehk tegu oli ripprenniga (Joonis 2.14 paremal) või selle ääre peal ehk tegu oli räästapealse renniga (Joonis 2.14 vasakul) või). Räästapealse renniga lahendus on peamine lahendus valtsplekkkatustel. Ripprenniga lahendus on peamiselt kasutatud eterniitkatustel, kivikatustel ja profiilplekist katustel. Rennidest tuli vesi ära juhtida
annaabi.ee 
