RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 10. saj tekkis muusikasse mitmehäälsus. Organum esimene kahehäälne vaimulik laul, mille üheks hääleks on Gregoriuse koraal. 13. saj motett. Uus kirikumuusika zanr, mis oli kolmehäälne. Kõigis kolmes hääles kasutati erinevaid tekste. Renessanss 14-16 saj. Iseloomusta renessansiajastut muusikas: - Elu keskpunkt polnud enam kirik. Ilmalik muusika kogus üha enam populaarsust. Ühiskonnas peeti oluliseks seda, et inimene oleks muusikaliselt haritud. Domineerivad madalmaad. Filosoofias humanism. Millal eraldus vokaalmuusika instrumentaalmuusikast? - Renessansiajastul. Millised uued pillid tekkisid renessansiajastul? - viola da gamba, klavessiin, lauto. Missa hakati kirjutama, kui terviklikke muusikateoseid.
Tekkis isikuvabadus. Ka kirikud olid üsna leplikud ilmalikkuse avalduste suhtes. 4. Milliseks kujunesid paganlikust antiikajast innustunud renessansiinimeste suhted katoliku kirikuga? Neoplatonism taaselustas ja kinnitas, et mõistuse poolt avastatud seaduspärasused ja reeglid kinnitavad Jumala ja tema loodud maailma täiuslikkust. Neoplatonism aitas lepitada antiig jäljendamist ristiusuga ja soodustada paganlike motiivide kasutamist. 5. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessansiajastut? 1) 14. sajand- eelrenessanss 2) 15. sajand- vararenessanss 3) 16. sajand- kõrgrenessanss Raina Rahnel 06.06.2009 11e 6. Millises linnas asus renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Euroopa tähtsaim kunstikeskus renessansiajastul asus Firenzes. 7. Kes olid esimesed suurmeistrid renessansiajastu arrhitektuuris? Nimeta nende kavandatud ehitisi. Esmasteks arhitektuuri suurmeistriteks olid:
caccia, kus kolmas hääl on tavaliselt instrument. Varase trecento tähtsaim helilooja oli Jacopo da Bologna, samuti Giovanni da Cascia, kes kirjutasid peamiselt madrigale. Suurkujuks oli pime muusik Francesco Landino, kes ei kirjutanud ainsatki vaimulikku teost ning kes oli oma aja hinnatuim muusik, helilooja jne. Peamised teosed ballata'd. Madalmaade muusika 15.-16. sajandil Madalmaade all mõisteti Belgiat, Põhja-Prantsusmaad, Hollandit. · Renessansiajastut mõjutas inglise muusika · John Dunstable Madalmaade stiili otseseim eelkäija, suurim muusika mõjutaja, tal oli heakõlaline stiil Uued zanrid 15.-16. saj muusikas: Esiplaanile tõusis jälle kirikumuusika. · missa(tsüklid), ka paroodiamissa (aluseks polüfooniline teos, jäljendav) · motett, mis on nüüd ladinakeelne polüfooniline laul, elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut
Ühelt poolt allikaks hiliskeskaja rahvalikud moraliteed ja müsteeriumid, teisalt mõjutas tugevasti antiikdraama. Teatri populaarsus Tudorite dünastia võimu all. Ajastu kirjandust on nimetatud elisabetaanlikuks. Avati arvukalt teatreid, publik erinevatest ühiskonnakihtidest. Renessansiaegne teater on dünaamiline, ajas ja ruumis kiiresti liikuva süžeega. Inglise draamas valdavalt blankvärss. Marlowe: esimesena inglise teatris pöördus suurte üldinimlike, kogu renessansiajastut erutavate teemade poole, peegeldades nii renessansi ülevaid püüdlusi kui ka sisemisi vastuolusid. Eelkäija Shakespeare’ile. „Doktor Faustuse traagiline lugu“, tõi Fausti-müüdi teatrilavale. Shakespeare: Komöödiad olid elurõõmsad ja lüürilistest varjunditest rikkad, lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süžeedest. Tähtsal kohal on taustana loodus, mis elustab armastust. Komöödiad: „Palju kära eimillestki“, „Nagu teile meeldib“. Õigustab
Toetusid Platoni filosoofiale. 9. Kes propageeris eriti uusplatonismi? Marsilio Ficino 10. Milles seisnes konkreetselt uusplatonismi mõju nt arhitektuurile? Arhitektuur tõusis vabadeks kunstideks, kunstnikud pidid oskama kasutada matemaatilisi reegleid ja tundma antiikkunsti, -filosoofiat, -kirjandust ja -mütoloogiat. Seega nad tõusid poeetide ja teadlaste seltskonda. 11. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessansiajastut? 14.saj eelrenessanss, 15 saj vararenessanss, 16 saj kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur 15.saj 1. Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 2. Kes oli I suurmeister renessansiajastu arhitektuuris? Filippo Brunelleschi 3. Nim tema kavandatud ehitis Firenzes. Firenze toomkirik 4. Keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Brunelleschit 5. Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Firenze
Inimene saab Jumalaga otse suhelda, ilma preestri vahenduseta. Kuna jutlused olid ladina keelsed, ei saanud talupojad sellest aru ning tekkis rahvusliku kiriku loomise idee. Piiblite tõlkimine rahvuskeelde. See on rahvausu tõsine areng. Ei vabanenud mitte üksnes inimese vaim, vaid ka tem amaine saamahimu, mis tõi kaasa tõsise moraalikriisi. Vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged. Piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16 saj II poolel skepsisega. Renessansiajastut iseloomustavad avastused ja leiutised, rahvustunde ärkamine, rahvusriikide teke ja suured usulis- poliitilised liikumised. Ühiskondlike küsimuste uurimisele pühendunud mõtlejaid: N.Machiavelli, T.Moor, J.Bodin, 7 J.Althus, H.Grotius. Renessansiajastut, mil sai alguse tänapäevane teadus, peetakse ka uusaja filosoofilise mõtlemise alguseks. 20
seiklusrohke, osaliselt müstiline tänaseni. Pärit käsitöölise perest, õppis Cambridge'i ülikoolis usuteadust, kuid omandas ühiskonnas ateistikuulsuse. Arvatavasti kuulus vabamõtlejate ringi ja kuninganna salateenistusse. 1593, kui katku tõttu puhkesid rahutused, sattus rahutuste õhutajate kahtlustatute hulka Marlowegi, nii et anti käsk ta arreteerida. Ta tapeti teadmata põhjustel veidi pärast vahistamiskäsku. Esimese inglasena pöördus inglise teatris üldinimlike, kogu renessansiajastut erutavate teemade poole, peegeldades nii renessansi ülevaid püüdlusi kui ka sisemisi vastuolusid. Ta oli Shakespeare'i eelkäija. W. Shakespeare sündis jõuka kaupmehe ja põlluharija perre. Õppis kohalikus grammatikakoolis, abiellus varakult endast 8a vanema naisega ja asus elama Londonisse. Ta tegutses näitleja ja dramaturgina Londoni mitmes trupis, saades kuulsa ,,Globe'i" ja Blackfriarsi teatri kaasomanikuks. Ta oli oma eluajal kuulus. Kuningate soosik. Kirjutas kokku 36 näidendit
areneb ja lisandub nii purskkaevude kui ka pergolate kasutus, kuid keskaegsed tunnusjooned säilivad. Siit aga pole enam palju maad renessansini. 9. RENESSANSS ITAALIAS 15.-16. SAJANDIL RENESSANSS (pr k renaissance, it k rinàscimento, ld. k renascere) üldiselt tähendab taassündi; selle all mõistetakse murrangulist liikumist vaimse kultuuri kõigil aladel, mis tõi kaasa humanismi taassünni. Renessansiajastut iseloomustab antiigi taasavastamine kunstis, arhitektuuris ja aiakujunduses. Täpselt määratleda, millal algas ja millal lõppes renessanss, on võimatu, umbmääraseks kõrgaja kestuseks Euroopa südames võib lugeda 150 aastat: 1450...1600. a. Kunstis jaotatakse renessansiaega: 1) vararenessanss e trecento ca 1300-1400. a; 2) kõrgrenessanss e quattrocento ca 1400-1500. a ning 3) hilisrenessanss e cinquacento ca 1500-1600 (1550), mis viis välja barokini 17. saj
annaabi.ee 
