Eesti Kunsti Akadeemia Avatud Akadeemia Kostüümiajalugu 15 sajand ehk vararenessansi rõivastus Juhendaja: Ene Lamp Koostas: Kairi Katmann Moestilistika I Tallinn 2009 1 Renessaansi ajalugu Rohkete sõdadega keskajale järgnes luksuslik, kultuuriliselt õitsev renessaans ehk taassünd. Teadlaste arvates lõppes keskaeg 14 sajandi lõpus. Renessaansi sündi ja kohta peetakse 14 sajandi lõppu 15 sajand algust Firenzest Itaalias ja levis hiljem üle kogu Euroopa. Renessaansi hiilge aeg saabus 15 sajandi lõpus ja kehtis 16 sajandi lõpuni. Suurimaks mõjutajaks renessaansi ajal oli Itaalia. Selle maa kunsti, arhitektuuri ja moeideaalid võeti mujal heameelega vastu
Antiikaja Tehnika Antiikaeg on Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Antiikaja ajalised piirid on umbes 800 eKr kuni 500 pKr ning see hõlmab eelkõige Vahemeremaid. Teadus on käinud sama teed kui kaubandus ja tööstus Egiptusest ja Mesopotaamiast Kreekasse, Hispaaniast renessaansi ajastu Itaaliasse, sealt Madalmaadele ja Prantsusmaale. Tehnika on inimese poolt omaks võetud moodus millegi tegemiseks. Puidusöega kuuumutamine ja tagumine võimaldas raua pinnal saada terasekihti. Teraskiht lubas hakata valmistama teravaservalisi töö ja sõjariistu. Kreeklased haniksid rauast sõjariitstu Väike-Aasiast. Põllunduses tõusis tänu rauast tööriistadele tootlikkus, alates aastast 700 eKr hakati raudkirvestega metsi maha raiuma Europpas
Arhitektoonika ehituskunsti teadus, arhitektuuri teose ülesehitus Arhitektuuriteooria tegeleb ehituskunsti ajaloo uurimisega Kromlehh kompleks igasuguseid dolmeneid ja menhireid 7. Tantsukunst 8. Sõnakunst Zanrid ja teemad 1. AKTIMAAL alasti inimkeha kujutamine, kunsti alustalaks Läänes http://www.abiks.pri.ee kristlikus kunstis muutub alasti keha paljaks alates renessaansi perioodist kunstniku koolitusel asendamatu osa algul olid põhiliselt meeskunstnikud ja naiskehasse suhtuti kui nauditavasse objekti vuajerism piiluja kaasaegne meesakt ei ole kangelaslik, musklis ning ei ore eriti aktiivne meesakti kujutamine seksuaalobjektina oli tavaliselt 20 saj homoseksuaalsete kunstnike pärusmaa kaasajal on naisakti püütud kujutada teisiti kui klassikalist meesvaatlejale orjenteeritud aktimaali
TEOSE ANALÜÜS 1. Autor, teos. Giovanni Boccaccio 2. Tegevusaeg. Varane renessaansi aeg. Seitsmes päev. 3. Tegevuskoht/ kohad Naiste org. Gianni Lotteringhi kodu. Peronella kodu. 4. Ülevaade sündmustikust. Esimene novell. Kui kõik kuninga käsul olid üles ärganud suundusid kõik ööbiku laulu saatel Naiste orgu. Oru juures söödi ja lauldi, kui aga puhkeaeg lõppes ja aeg oli jutustama hakata, käskis kuningas söögilaudade lähedale vaibad murule laotada. Kuningas käsiks esimesena jutustama hakata Emilil.
2.) Anglikaanid-inglased ISLAM türgi, albaania, Kosovo. Sakslased on 50:50 pooled katoliiklased ja pooled luterlased, luterlased on ida ja põhjaosa (DDR) Katoliiklikud on lääne ja lõunaosa, pluss veel baierlased. Läti on 50:50 põhja-läti on luterlik ja lõuna-läti on katoliiklik. Austria austria-sakslased, katoliiklik maa. Sveits - katoliiklik. Holland- pooled katoliiklased, pooled on kalvinistid. RENESSAANSI MÕJU JA OLEMUS Dante, kirjanik, Renessansi kultuuri sümboliks RENESSAANS EHK TAASSÜND. Peetakse antiikkultuuri taassünniks. Vana kreeka, rooma taassünd kitsamas mõistes. Laiemas mõttes tähendab ilmaliku kultuuri taassünniks. Renessansiga kaasnes ka humanism. Inimkeskne ideoloogia on humanism. Inimene muutus kõrgemaks väärtuseks kui jumal . Kuulsaim humanism Rotterdami Erasemus Humanis inimlik. UUSAEG modern age, moodne aeg
testimine. Humanistlik psühhoteraapia on Kõigis kolmes teraapia Eksistentsiaalne teraaapia: Peamiseks Humanistlikus Humanaistliku teraa mõttelt pärit Vana-Kreekast, vormis on nõustamise suhe otsida üles terapeutilised markerid. Alati teraapias on kasuks miinuseks on, et mineviku renessaansi ajastust ja Aasiast. erinev. tuleb endalt küsida, mida ma reaalselt kõigega arvestamise ei arvestata. Transpersonaa Antud teraapia vorm põhineb Eksistentsiaalses teraapias teen siin ja kas see aitab mind ja klienti võimalused, sh teraapia kaa lihtustatult ütlusel: tunne iseennast. on tähtsal kohal vabaduse, hetkel siin
abitu, kuna ei näe vastast. 3) Pistoda Pistoda on lähivõitluse, mõõgalaadne relv, mida kasutati siis, kui distants vastaspoolte vahel oli peaaegu olematu. Lõõgid olid pussitava iseloomuga. Oma ehituselt pistoda ei erine mõõgast peaaegu, et üldse. Aimuke asi mis võib olla erinev on käekaitse kuju. Kuna pistoda kasutati vastase tera püüdmiseks renessaansi ajal, arenes Garda ebaproportsionaalselt suureks. Keskaegne pistoda aga seevastu erines mõõgast käekaitse atrofeerumise poolest. Võitlusest ,,Vehklemise" mõiste tekis tulirelvade tulekuga, kui nii kilp, kui ka rasked täisplaatturvistikud muutusid ebaefektiivseteks ning kas kadusid, või modifitseerusid. Näiteks täisplaatturvis asendus poolturvisega, mis erinevalt esimesest kattis ainult inimese kere, pea, reied, õlad ja käed. Kilp kaos sootuks mineviku.
puuplaadile või lõuendile maalitud pildid, mida sai paigutada ühest kohast teise. Vaibakunsti tuntuim daam ükssarvega, euroopa vaibakunsti tipp. Gootikat eesti on tallinna vanalinn, toomkirik, niguliste, pühavaimu, oleviste kirik. Renessanss14-16saj Itaalias loobuti kõige varem gootikast, toimus palju muudatusi sel maal, kauplemine idamaadega muutis jõukaks,säilinud oli rohkelt villasid antiikajast, siis antiikne uhkus kodanlusele eeskujuks saigi. Gooti kunsti suhtuti halvustavalt, renessaansi ajal antiikkunsti jäljendamine. Jõukad hakkasid rõhku panema oma elumajade mugavusele ja ilule. Kerkisid palazzod, paleed, nelinurkse põhiplaaniga, keskosas kaarkäikudega ümbritsetus siseõu. Korrustevahed karniisiga, katus mdal ja lame. Suuremalt jaolt kolmekorruselised, kõik kolm korrust on töödeldud erinevalt. Hoone kaunistamiseks võeti kasutusele antiikarhitektuuri detailid, seinast eemal poolsambad ja pilastrid, antiikaegne kreeka templi otsavaade, ümarkaar
Lugejakeskne- eeldab, et teos valmib lugeja kaasabil. Kirjandusteosel pole valmis tähendust, seda võib tõlgendada mitmel viisil-> Iga lugea loob ise endale teose. Sageli ühendab kirjandusteose analüüs elemente kõigist kolmest lähenemisviisist. AUTOR Autor on teose looja. --> Eri aegadel on autori loojaroll olnud erinev. ! Keskajal oli kõige looja Jumal, kes kasutas inimesi instrumentidena --> isikuautorlust ei olnud. ! Renessaansi perioodil hakkas arusaamine loomest muutuma. Inimesele hakati omastama looja rolli. --> Autor muutus oluliseks trükikunsti levikuga. ! Romantismi perioodil areneb välja ettekujutus autorist kui geeniusest ja loomisest kui ülevast vaimutööst. ! 20. sajandil tõusevad kirjandusteose mõistmisel autori kõrval esile teised tegurid. Teose tähendust ei seostata enam ainult autoriga, tähelepanu pööratakse ka sellele, et: !
lugulaulul või müüdil. Lüürilised laulud harilikult lühemad, neid rohkem, pigem midagi manifesteerivad kui jutustavad. 14. Ballaadikultuur ning sellega seotud mentaliteedimuutused. Uuem rahvalaul, selle tunnused Müüt eepika ballaad. Lüroeepiline. Oksitaania L-Prantsusmaal - trubaduuride kõrgkultuur, millega hakati ülistama ka inimest (mitte ainult eetikat ja religiooni), oli Euroopa kultuurikeskuseks 11-12. saj. Renessaansi ajal (13-14 saj) Itaalias, Provence... Järgnes loogiline lüürika areng sealkandis, ballaadikultuuri areng. Kultuuriuuendused (nt ballaadid) tulid äärealadele (nt Eestisse) u 300-400 aastat hiljem, nii et umbes 17. saj hakkasid ilmuma eesti lauludesse ballaadlikkus. Balladikultuuri revolutsioon: inimene hakkab ise endale õiguseid nõudma (vähemalt lauludes, kunstis). Žanr, mis räägib indiviidi „sõjast” peedistava ühiskonna vastu
hinnangulisusega. Põhinevad tihti mingil vanemal lugulaulul või müüdil. Lüürilised laulud harilikult lühemad, neid rohkem, pigem midagi manifesteerivad kui jutustavad. 14. Ballaadikultuur ning sellega seotud mentaliteedimuutused. Uuem rahvalaul, selle tunnused Müüt eepika ballaad. Lüroeepiline. Oksitaania L-Prantsusmaal - trubaduuride kõrgkultuur, millega hakati ülistama ka inimest (mitte ainult eetikat ja religiooni), oli Euroopa kultuurikeskuseks 11-12. saj. Renessaansi ajal (13-14 saj) Itaalias, Provence... Järgnes loogiline lüürika areng sealkandis, ballaadikultuuri areng. Kultuuriuuendused (nt ballaadid) tulid äärealadele (nt Eestisse) u 300-400 aastat hiljem, nii et umbes 17. saj hakkasid ilmuma eesti lauludesse ballaadlikkus. Balladikultuuri revolutsioon: inimene hakkab ise endale õiguseid nõudma (vähemalt lauludes, kunstis). Zanr, mis räägib indiviidi ,,sõjast" peedistava ühiskonna vastu.
annaabi.ee 
