Lähtutakse: - Tagasimaksete ja sissetuleku suhtarvust - Laenusumma ja tagatise väärtuse suhtest. Laenu tagasimaksmisel kasutatakse: - Annulteekgraafikut A= laen x intressimäär 1-( 1 )n 1+ intressimäär - Lineaarset graafikut, kus põhiosa tagasimaksed on võrdsed ja intressi makstakse tegelikult jäägilt. - Fikseeritud graafikut- nagu lepingus kokku lepitud 6) Liising- rendisuhe, kasutusrent, kapitalirent 7) Faktooring- pank omandab nõudeõiguse Liigid: - Regressiõigus- kui maksed ei laeku, õigus tagasi osta - Regressi õiguseta 8) Pangagarantii, pank ei väljasta kliendile raha vaid tagab kolmandale osapoolele kliendikohustuse täitmise juhuks kui klient seda teha ei suuda. Tagatised: Tagatise eesmärk makse garanteerimine. Kindlam tagatis pangale on käendus, sest vastutus on solidaarne. Sissenõude võib pöörata käendaja vastu.
Seega eeldus nr 2 on täidetud. Jalgratas on H valduses. AÕS § 80 rakendamise Eeldus nr 3 H peab valdama jalgratast õigusliku aluseta (ebaseaduslik valdus) H- il puudub õiguslik alus jalgratta valdamiseks, kuna M-il ei olnud õigust jalgratast käsutada, mistõttu M ei saanud H-le üle anda jalgratta omandit, samuti ei omandanud H jalgratast heauskse omandamise teel (v.t. ülal) ning H-l puudus muu õiguslik alus jalgratta valduseks (üüri- või rendisuhe). Seega valdab H jalgratast ilma õigusliku aluseta ehk H valdus on ebaseaduslik ning AÕS § 80 rakendamise eeldus nr 3 on täidetud. Lahendus: P-l on õigus jalgratas välja nõuda H valdusest AÕS § 80 alusel. 5. Terastalade kaasus Varas V varastab Ehituse ABC õuelt koormatäie terastalasid. Ehituse ABC-s toimus samal ajal kampaania, kus kõik kliendikaardi omanikud saavad terastooted tavahinnast poole soodsamalt. Järgmisel päeval müüb V need talad heausksele H, kes
Seega eeldus nr 2 on täidetud. Jalgratas on H valduses. AÕS § 80 rakendamise Eeldus nr 3 – H peab valdama jalgratast õigusliku aluseta (ebaseaduslik valdus) H- il puudub õiguslik alus jalgratta valdamiseks, kuna M-il ei olnud õigust jalgratast käsutada, mistõttu M ei saanud H-le üle anda jalgratta omandit, samuti ei omandanud H jalgratast heauskse omandamise teel (v.t. ülal) ning H-l puudus muu õiguslik alus jalgratta valduseks (üüri- või rendisuhe). Seega valdab H jalgratast ilma õigusliku aluseta ehk H valdus on ebaseaduslik ning AÕS § 80 rakendamise eeldus nr 3 on täidetud. Lahendus: P-l on õigus jalgratas välja nõuda H valdusest AÕS § 80 alusel. 5. Terastalade kaasus Varas V varastab Ehituse ABC õuelt koormatäie terastalasid. Ehituse ABC-s toimus samal ajal kampaania, kus kõik kliendikaardi omanikud saavad terastooted tavahinnast poole soodsamalt. Järgmisel päeval müüb V need talad heausksele H, kes
ristiusule. Keskaja käigus klassikaline orjus kaob. Vabade inimeste osakaal samas langes. Vaba mehe kohus oli kanda relva, paljudele polnud see taskukohane. Väikemaavaldaja ei saand endale lubada sõjas käiku, seega paljud pidid loobuma relvakanda seisusest, andes end kellegi kaitse alla, muutudes seega kellegi sõltlaseks. Seda protsessi nim. Prekaariaks. - Maavaldus = võim. Põhinikuhärrus rendisuhe, kus rentijad olid omanikust sõltuvuses ja mitte ainult majanduslikult vaid ka õiguslikult - Mõis oli ka majandusüksus, mida majandati kahel viisil: 1. Mõisa oma majapidamine, kus tööd tegid orjad või talupojad (teotöö). 2. Talupoegade oma majapidamised, kus talupoeg tasus renti osaga saagist või teotööga. - Meier e. Mõisavalitseja - Põhinikuhärrust ei saa lambist lõpetada, see tuleneb traditsioonidest. Talupoja õigused sõltuvad sõltuvuse tasemest
ebakindlat tulemust kindlale. Nii on see praktiliselt kõigi loteriide puhul inimesed on nõus raha välja andma teadmises, et tõenäoliselt läheb osa sellest kaduma. Siin on riskitundlikkuse indikaator r negatiivne. Rendi- ja palgasuhe *p0* = u+p12(rd-1/4k)*Kui 4krd = 1, siis p0* = u ja p1* = ½*Eeldades u = 0, saame*Kui 4krd > 1, siis p 0* > 0 ja p1* < ½ palgasuhe*Kui 4krd < 1, siis p0* < 0 ja 1 < p1* < ½rendisuhe *Võime vähemalt tinglikult eristada rendi- ja palgasuhet kui esindussuhte korraldamise vorme. Nendevaheliseks piiriks võib pidada olukorda, kus 4krd = 1, seda vähemalt juhul kui alternatiivse netokasu võimalus agendil puudub. Nimelt on just siis p0=0 ja p1=1/2. Kui müra ja riski probleemid osutuvad suuremaks, siis tekib agendi jaoks püsipalk, kui aga väiksemad, siis rendimakse. Osalusmäär jääb aga esimesel juhul alla ja teisel üle 50%
sõltuvus. Mõis oli ühtlasi ka majandusüksus, mida majandati põhiliselt kahel viisil, esiteks mõisal on oma majapidamine, kus tegid tööd orjad või talupojad, kes olid kohustatud teotööks. Selle kõrval talupoegade omad majapidamised, kus talupoeg tegi tööd oma põllul ja maksis renti mõisnikule saagis või rahaliselt või tööga. Suurvaldustes valitses mõisa ametnik nimega meier. Väikemaavaldustes valitses mõisnik. Põhimikuhärruse suhe ei ole vaba rendisuhe, seda ei saa õiguspäraselt lõpetada. Ta tuleneb traditsioonist. Talupojal on maale ja talule teatud õigused. Ta võib teda pärandada teatud tingimustel, müüa või pantida isanda loal. Kui talupoeg täidab oma kohustusi, siis mõisnikul pole õiguspärast võimalust tema käest seda talu ära võtta. Teoorias sellist võimalust pole, küll aga saab jõuga ära võtta. Mõisnikul ka kohtu ja politseivõim. Põhimikuhärrusega kaasneb ka talupoja isilik sõltuvus. See sõltuvus on
Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. 27 Valdus jaguneb: · otsene ja kaudne · seaduslik ja ebaseaduslik · heauskne ja pahauskne · omavoliline ja omavolita · omavaldus ja võõrvaldus Otsene ja kaudne valdus Otsene valdaja valdab asja järgmistel alustel (lisaks sellele, kui ta samal ajal ka omanik on): · rendisuhe · üürisuhe · hoiusuhe · pandisuhe · muu selletaoline suhe, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Heauskne ja pahauskne valdus Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või
annaabi.ee 
