vastaval juhul remonti! Silindri koonilisust ja ovaalsust mõõdetakse indikaatorkellaga. Ja kui see ületab 0,1 0,2 mm või silinder on kulunud rohkem kui 0,2 mm siis silinder puuritakse järgmisse remontmõõtu. Pärast puurimist toimub koonimine kus silindri seintele töödeldakse õlisooned. Remontmõõtmed on tavaliselt iga 0,5 mm järgi suuremad ( I 0,5mm, II 1,5mm, III 1,5mm ... ). Võib olla ka iga 0,2 mm järgi (0,2 0,4 0,6 jne). Mootori koostamisel, kui on tegemist remontimata mootori plokiga on tehase poolt selekteeritud silindrid iga 0,01mm järgi. Mootoriploki silindritele on lõõdud tähised. Vastavalt ploki tähistusega valitakse ka kolvid sama tähisega, mis tagabki lõppkokkuvõttes ettenähtud lõtku kolvi ja silindri vahel. Kui silindriplokk töödeldakse remontmõõtu siis need tehase tähised ei kehti. Vaid remontmõõtmes kolvid sobitab pingitööline kes silindrid puurib ja hoonib.
lõppus. Külmapühasid oli ikka. *Kas olete rahul tolleaegse haridusega? Enam-vähem, rohkem oleks võinud olla inglise keelt ja vähem vene keelt. *Kas teil oli võimalik välismaal haridust omandada? Ainult NSV siseselt. *Kui suured olid klassid/koolid? Koolid olid väga suured, oli neli paralleeri ja igas klassis oli üle 30 õpilase. *Kuidas kooli saadi? Kas kool oli kaugel? Jalgsi, kool oli umbes poole kilomeetri kaugusel. *Millised olid kooli ühiselamud? Väga koledad, remontimata. Pesemiseks olid kraanikausi külma veega. *Milline oli koolitoit? Enamasti vastik, palju oli keedetud sibulaid ja söökla haises sibulate järgi. *Milliseid lõbuüritusi toimus koolis? Teemapäevad, erinevate rahvuste päev ja peod. *Kas esines koolivägivalda? Ikka, kiusamist ja norimist. *Kas koolis oli arst? Jah, dr.Johanson. *Kui palju teati Easti iseseisvusajast, kas sellest räägiti kodus? Teati küll aga ei räägitud eriti, kardeti, aga venelasi kirutti koguaeg.
kontserdile või lastega sööma. Mõned aga pahandavad seepärast, et sa alati nende võimaluste lainel oma mõtetega pole. Aga alati ei jõua ju! Peale 10 tunnist tööpäeva tahaks nagu vähem mõelda ja lihtsalt mõnusalt olla! Võrreldes kogu eelneva eluga on elatustase kõvasti tõusnud. Tol ajal tundus tass teed kohvikus üüratu priiskamisena ja liha toit oli ainus koht kust kokku hoida. Nüüd ei osta enam kõige odavamaid makarone. Elame remontimata korteris ja seegi pole oma vaid üüritud. Lihtsalt pole enam seda kindlat teadmist, et mul üldse raha pole. Nüüd tundub veel kohati rohkemgi puudu. Ihkan mõnd uut mööblieset ja kardinaid ja laminaatpõrandat.... Küsimust ajendas püstitama mõte jõukamatest tuttavatest. Muidu tore pereema aga kui kurdab, et kõik on nii kallis ja raha ei jätku. Kellel siis jagub kõige jaoks? Mulle sobivad veel esialgu vanad sõbrad paremini, kelle võimalused on väiksemad.
viis aastat. Siis hakati ka keskkooli uuesti gümnaasiumiks kutsuma. Aasta hiljem muutus usuõpetus rahvahääletuse tulemusel koolidele kohustuslikuks. 1931 kehtestati kohustuslik kuueklassiline algharidus. 1937 võeti vastu keskkooli seaduse muutmise seadus ning keskkool muudeti viieklassiliseks eelgümnaasiumiks ja kolmeklassiliseks reaalkooliks. Gümnaasiumis oli õppemaks 60 krooni aastas. Koolimajad ja keskkond Peale iseseisvumist oli Tsaari-Venemaast jäänud 224 väikest remontimata koolimaja, mida kasutati muudeks otstarbeteks ja millest paljud olid sõja ajal suletud. Enamus koolimajdest olid ühekorruselised, suure klassiruumiga, kus peeti ka pidusid ja palvetunde. Maja teises otsas oli juhataja korter ja köök ning sahver, mida kasutasid klassiruumis ööbivad õpilased. Olukorda hakati lahendama paigutades koole ümber mõisadesse. Mõisades oli küll palju ruume, kuid seal pidi ümberehitusi tegema.
- Olenevalt õpetajast, oli ka intiimseid. - Hea, suurepärane, oivaline, siiras. - Minul endal rohkem ametialane, aga paljudel on rohkem sõbralik. Toetav on ka, aga mõistev... kisub rohkem negatiivi poole. Kas klassiruumid olid/ on õpilasesõbralikud? Kirjeldage palun lühidalt! - Klassiruumid on piisavalt õpilasesõbralikud- heledad, avarad, uute akende tõttu kindlasti palju soojemad. - Oleneb klassist, mõni on väga hubaseks tehtud, kuid paljud on külmad ning remontimata. Pingid on samuti vanad. - Klassiruumid on õpilasesõbralikud. Peale remonti ka palju soojemad. - Ei ole, klassiruumid on külmad, klaassides puudub isegi vajalik tehnika, et tundi läbi viia. - On ikka; uks, kust saab väljuda, kui õpetaja närvi ajab. Muidu norm: aknad, lambid, lauad, toolid, tahvel. - Klassiruumid ei ole midagi siin nii sõbralikud. Külm on, nagu oleks kool jäämägedes. 17
tervislikke elamistingimusi, osaleda üritustel ja sotsiaalsetes võrgustikes jne; püsikaupadest ilmajäetus -- 19 püsikaupa telefonist ja pesumasinast fritüüri ja riidekuivatini; eluruumi mugavustest ilmajäetus -- vanni või dusi, WC, keskkütte ja tsentraalse sooja vee puudumine; ebasoovitav naabrus -- keskkonna saastatus (müra, heitgaasid), kõrge kuritegevuse tase, eluaseme halb seisund (remontimata, rõsked või sooja mittepidavad eluruumid, lekkiv katus jne); halb tervis -- negatiivne hinnang enda tervisele, puude või kroonilise haiguse olemasolu, liikumispiirangud. MÄÄR: Perede/leibkondade osakaal, kes ei saa endale lubada vähemalt kolme üheksast: Maksta üüri, eluasemelaenu või kommunaalmakseid Toime tulla ootamatute kulutustega Hoida (kütta) oma eluaset piisavalt soojana
antud lepinguid üksteisest. Töövõtulepingu erinevus käsunduslepingust seisneb selles, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja teenust osutades saavutama kokkulepitud tulemuse, käsunduslepingu alusel on käsundisaaja aga kohustatud üksnes tegutsema eesmärgi saavutamise nimel, võlgnemata seejuures tulemust kui sellist. Näiteks, kui töövõtulepingu alusel peab üks isik remontima teisele isikule kuuluva auto ja auto jääb nõuetekohaselt remontimata, siis töövõtja on omapoolseid kohustusi rikkunud, mis annab tellijale õiguse kohaldada kohustusi rikkunud isiku suhtes õiguskaitsevahendeid. Samas kui käsunduslepingu alusel tuleb juristil anda kliendile nõu, kuid vaatamata nõu saamisele ei kaitse klient ikkagi oma õigusi, siis õiguste mittekaitsmine ei ole käsitletav juristi poolsete kohustuste rikkumisena. Seega käsundusleping tuleks sõlmida alati siis, kui oluline on kohustuste täitmise protsess, mitte aga
Hindame veel jooniste järgi laudisteede ehitusliku iseärasusi, kuid hinnangud nende turvalisuse kohta paremaks ei läinud. P1: ,,Siit ei loe välja jah, et oleks." hindab intervjueeritav kõrguste vahesid kriitiliselt. P2: ,,See on ka, et normi pole, kuid nii tehakse. Kas siin või järgmine mingisugune teelõik oleks." kinnitab teine vestluspartner. Ka ei oldud rahul olemasolevate laudisteede ehituskvaliteediga. Erinevatel tasapindadel olevad liigendkohad, lahtised lauajupid, kõik remontimata ehituslikud ebatasasused ei tekita turvatunnet liiklemisel. KM: Pigem peaks seal ära lappima teed seal ranna promenaadil ja need laudisteedel need lauad, et ei tuleks ootamatult järsku mingi laud ette, et need on ohu koht ratastoolis liikujale. Probleemiks on ka see, et laudisteed ei ulatu vee piirini ja neid kasutades ei pääse ikkagi veele piisavalt lähedale, et saaks supelda. P2: Suvel näiteks Kakumäe rannas noh piirkonna järgi seal ma elan. Noh ma olen
annaabi.ee 
