Haapsalu Kutsehariduskeskus K09-A TURUNDUSPLAAN Sten Pääsuke Uuemõisa 2013 Turundusplaan Remniku Puhkekeskus 1.Ettevõtte kirjeldus Toode Tooteid on palju. Nii kaladest(haug,koha,latikas,ahven) ja lihadest(veis, lammas, siga) linnulihadest(kana, part) .Sihtrühmad, kellel on need tooted mõeldud on külalised kes on tulnud puhkama Peipsi Järve äärde, nautima toite ja osa võtma erinavatest üritustest. Turustus Tooteid müüakse praadidena, eelroogadena, suppidena ,sooja eine ja salatidena. Konkurentsi see ei mõjuta kuna lähim sarnane ettevõte on 20km kaugusel. Hind
tulla välja rutiinsest elust ja pakkuda vaheldust pinksale vaimsele tööle. Õpetada ja anda kogemuse noortele loodusega kohaneda ning arvestada kõikide ohtudega, millega võib looduses kokkupuutuda. Algtöö Matkamise luba saamine Abiliste, juhtide ja kasvatajate leidmine Lepingu täitmine transpordi tagamiseks (vajadusel) Lepingu täitimine laagri vanemaga Lapsevanemate teavitamine Noorte teavitamine Matkamine toimub jalgsi. Piirkonnaks on Remniku laagre ja selle ümbrus. Matkamise algus on Reminiku laagris ja lõpeb ka samas kohas (ringrada). Matkaraja distants on 12km pikk. Tomub 11.04 2014 Osalevad matkamängus 80 noort,1115 vanusegrupp ja 10 kasvatajat / juhendajat. Matkamine kestab orienteruvalt 6h. Enne matkale ja pärast minekut toimub varustuse kontroll. Laagris on söökla, kus saab ka sooja toitu. Isiklik varustus: Seljakott vahetus sokid ( mitu paari) vahetus riided terav taskunuga tikud
Peipsi järv Koordinaadid 58° 41 N, 27° 30 Ekoordinaadid: 58° 41 N, 27° 30 E (kaart) Valgala riigid Eesti, Venemaa, Läti Järve suubuvad Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi Järvest voolab välja Narva jõgi Järve pindala 2611 km² Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi- Pihkva järve suurim osa. Üldandmed
Suurjärve (eriti selle põhjaosa) põhi on valdavalt liivane; Lämmi- ja Pihkva järve põhja katab peamiselt järvemuda, ida ja lõunaranna lähedal turbamuda. Veetase kõigub 28,72 meetrist (7.november.1964) 31,76 meetrini (12.mai.1924), järve ekstreempindalaks on arvutatud vastavalt 3474 ja 4328km². Suuri üleujutusi on Emajõe suudmealal (Varnja ja Meerapalu vahel, 200km²), Remda poolsaarel, Pihkva järve edela- ja Lämmijärve läänerannikul ning Suurjärve põhjarannikul Remniku ja Vasknarva vahel. On ka aju- ja pagunähtust. Kõrge veeseis kestab aprillist juunini ja novembrist detsembrini , madal jaanuarist märtsini ja augustist oktoobrini. Peipsi saab vett jõgedest ja ojadest keskmiselt 9,3km³ ja sademeist umbes 2km³ aastas. Veekaost moodustab äravool 85,3% ja aurumine 14,7%. Vesi vahetub ligi kahe aasta jooksul. Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid (kõrgus harilikult alla 1,5 meetri, üliharva kuni 2,8 meetrit)
Plaan / Fakt Plaan / Fakt Lapsi / Summa 1. Luunja Noortelaager 544 / 544 9/9 553 / 666 288.- 2. Urumarja Noortelaager 404 / 404 35 / 35 439 / 524 880.- 3. Lastekaitse Liidu Laste- 443 / 443 90 / 90 533 / 556 704.- laagrite OÜ Remniku Laste- ja Noortelaager 4. Valgemetsa Noortelaager 498 / 498 498 / 645 408.- 5. Kurtna Noortelaager 185 / 184 183 / 183 367 / 625 368.- 6. Romaskino Tiigrid 191 / 191 191 / 330 048.- Noortelaager 7. Kloogaranna Noortelaager 150 / 138 6/6 144 / 145 152.- 8
Alajõe = Olešnitsõ, Kasepää = Kazepil, Vasknarva = Sõrenets, Varnja = Voronja, Raja = Rajuši, Saare = Želatšek. Vanausuliste külad tekkisid siis, kui Venemaal oli kirikulõhe (enne Põhjasõda, 16.saj). Allikate järgi asusid venelased Peipsi äärde ümber. Vene algupäraga on Beresje, Lüübnitsa, Remniku. Tõlkenimed on Pedäjäalostõ, Nina, Karjamaa. Erilähtesed on Kallaste, Saarõpää, Permisküla. Eesti algupäraga Venemaal on Томасова Гора (Toomasmäe), Раюши. Vastastikustest sõnalaenudest on tekkinud Pikk kriiva (maastik Ida-Virumaal), кузик (Venemaal segunenud nimi Jõetagune kuusik). Iisaku omapärane mikrotoponüümika. 4. Kohanimede struktuur. Topoformandid.
3 4.13 0.56 8.09 0 GNS Lohusuu 11.4 10.94 6.79 60 0 FPO Alajõe 4.05 3.89 0.43 22 FPO Karjamaa 4.4 0 0 30 0 PS Toila 11.72 11.25 7 44.2 0 FPO Smolnitsa 4.6 4.41 0 35 0 OFG Lohusuu 5.5 5.23 0 62.52 0 SDN Lohusuu 5.5 5.28 0 58.84 0 FPO Lohusuu 4.5 4.32 0 22.06 0 SDN Vasknarva 10.96 10.52 6.19 57.35 0 SB Remniku 4.7 4.51 0.76 22.5 0 FPO Alajõe 4.6 4.41 0 16.91 0 SB Lohusuu 5.75 5.52 0 44 0 PS Narva-Jõesuu 8.16 7.83 3.49 6.4 0 GNS Alajõe 4.65 4.46 0.74 18.38 0 GNS Vasknarva 6.12 5.88 0 66 0 SB Narva 4.65 4.46 1 22.06 0 GNS Vasknarva 5.5 5.28 0 60 0 OFG Lohusuu 6.12 5.88 1.38 45 FPO Katase 5.5 5
tervisemuda keskmine paksus üle 4 m, uuritud varu 7,42 miljonit m3 (prognoosvaru 44,5 miljonit m3). Suuri mudaleiukohti on mujalgi, liiva leidub rohkestiKodavere ja Piirissaare ümbruses. Veetase kõigub 28,72 meetrist (7. XI 1964) 31,76 meetrini (12. V 1924), järve ekstreempindala on vastavalt 3474 ja 4328 km2. Suuri üleujutusi on Emajõe suudmealal (Varnja ja Meerapalu vahel, 200 km2), Remda poolsaarel, Pihkva järve edela- ja Lämmijärve läänerannikul ning Suurjärve põhjarannikul Remniku ja Vasknarva vahel. On ka aju- ja pagunähtust. Kõrge veeseis kestab aprillist juunini ja novembrist detsembrini, madal jaanuarist märtsini ja augustist oktoobrini. Peipsi saab vett jõgedest ja ojadest keskmiselt 9,3 km3 ning sademeist umbes 2 km3 aastas. Veekaost moodustab äravool 85,3 ja aurumine 14,7%. Vesi vahetub ligikaudu 2 aasta jooksul. Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid (kõrgus harilikult alla 1,5 m, üliharva kuni 2,8 m). Hoovusi põhjustab peamiselt tuul, märgata
annaabi.ee 
