Kasutatakse: nõudvaid • Dekoratiivpuuna tööriistade osi, nagu: • Rattakodaraid • Rehapulki • Vesirataste hambaid Puuks kasvavate pajude nimetuseks on ka remmelgas Remmelgas Remmelgaid on eestis 4 liiki Hõberemmel Raberemmelgas Raudremmelgas Raagremme gas lgas Raagremmelgas • Leviala hõlmab Euroopa, Kesk-Aasia ja Loode-Aafrika ning osalevila Kaug-Ida. • Kõrgus enamasti 10-20m, mõnikord jääb ka põõsaks • Lehed on laiovaalsed • Putuktolmleja – mesilased ja kimalased • Teiste puude varjus hukkub • Iga 40-50a • Varju talub teiste lehtpuudega võrreldes
Õied- sarikas, kahesugulised, väikesed, pruunikad Viljad- pähklike, ümbritseb kilejas lennutiib PAPPEL Populus Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Kasutatakse palju, kuna annavad kiiresti haljastusefekti, suvel seemnete valmimise ajal risustavad ümbrust Puu võra- Lehed- Lihtlehed, suured, vahelduvad Õied- urvataolised Viljad- kupar Puit pehme ja kerge PAJU Salix Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Kasutatakse palju, eriti puukujulisi liike e remmelgaid. Ja leinavorme Puu võra- Lehed- vahelduvad, paiknevad spiraalselt, lihtlehed Õied- urnana, varustatud meenäärmetega Viljad- ühepesaline Toiduks paljudele ulukitele, kuna pajud on painduvad siis kasutatakse neid punumistöödel LEEDR Sambucus Mullastik- viljakat Niiskus- Valgus- varjutaluv Haljastusväärtus- võib kasutada linnas 1 Puu võra- Lehed- Paaritusulgjad, vastakud, liitlehed
Hanepaju kasvab läänesaartel, Pikalehis paju kagu- ja Ida Eestis. Hundipaju kasvab harva üle 1m. Rabe remmelgas võib kasvada kuni 20m kõrguseks(kõige pikem Hõberemmelgas looduslikult Lõuna-Eestis) Eesti kõgie kõrgem on Raasiku remmelgas ( 29m). Pajusid on kõige lihtsam teistest puudest, põõsastest eristada pungasoomsute järgi. Kaks pungasoomust näivat kokku kasvanud ja seetõttu paistab, nagu kataks punga vaid ühtne üks soomus. Üle saja aasta vanuseid remmelgaid leidub harva. Leplikud mulla suhtes, vajavad palju valgust. Kõige vareasemad pajutibud ilmuvad kevadel põõsastele, mis on veele kõige lähemal. Tibud on pungasoomuste all kogu talve valmina ootel, esimeste soojadega nad kooruvad.Urvad paisuvad kohevateks kollasteks pallideks mai alguses. Ajaloos on pajuokstest punutud korve. Kaugemates maades tehtud ka paate ja maja seinu. Pajukoort on kasutatud naha parkimiseks. Meditsiinis on kooreleotis tunnsutatud
3. faasis puit lõhestunud, pruun või peaaegu must. Serv laguneb pulbriks (sõrmede vahel). Mädanik lai ja ümar, seeneliha kõva tume areneb tüve alumises osas. Tungib ka roostepruun. Torukesed kihilised ja väga maltspuitu. Põhjustab pargipuudel õõnsuste kõvad. Poorid korrapärased, ümarad peened, teket, tormimurru oht. Areneb ka surnud vahel halli kirmega kaetud, kahjustab puidus. Kahjustab tamme ja remmelgaid. On paljusid lehtpuude liike. Ei ole leitud eestis peamine tamme südamemädaniku tammel haaval. Tekitab tüvel tekitaja. Viljakehad juunis-juulis. südamemädanikkul (lülipuit eriti). Ka Lehtpuude puitu lagundavad seened eluspuudel. Sage ka surnud, lamapuudel ja Kännupess viljakehad mitmeaastased, kändudel. Nakatumine klassikaline kabjakujulised, vahel konsooljad. Kübar okstetüügaste ja tüvevigastuste kaudu
peremeeskalade puudumine veekogus. Kaitsealuste karpide elukohas tuleks vältida väetiste, ja muude kemikaalide vettejõudmist, liigset kalapüüki ja jõepõhja tarbetut süvendamist. 71. Mis ohustab kimalasi? Miks on kimalased looduskaitse all? Mis tähtsust neil on ? Kimalasi ohustab inimtegevus, erinevad kemikaalid, mida kasutatakse põllumajanduses. Samuti on neil kevadeti vähe süüa, sest pajuvõsasid ja remmelgaid langetakse palju. Kimalased on tähtsad, sest nad tolmeldavad taimi edasi ja tänu neile hakkavad uued taimede seemned idanema. 72. Seleta loodussaarekeste mõistet? Mis tähtsust neil on, kuidas tagada nende olemasolu ja hooldus põllumaastikus? Loodussaarekesed on nn mururibad mis on jäetud erinevate põllumassiivide vahele. Sageli on need raskest haritavad kohad, varemete ümbrus, kraaviperved või puisniidud. Loodussaarekestel saab putukate kooslus rahus kasvada, hävitades
peremeeskalade puudumine veekogus. Kaitsealuste karpide elukohas tuleks vältida väetiste, ja muude kemikaalide vettejõudmist, liigset kalapüüki ja jõepõhja tarbetut süvendamist. 70. Mis ohustab kimalasi? Miks on kimalased looduskaitse all? Mis tähtsust neil on ? Kimalasi ohustab inimtegevus, erinevad kemikaalid, mida kasutatakse põllumajanduses. Samuti on neil kevadeti vähe süüa, sest pajuvõsasid ja remmelgaid langetakse palju. Kimalased on tähtsad, sest nad tolmeldavad taimi edasi ja tänu neile hakkavad uued taimede seemned idanema. 71. Seleta loodussaarekeste mõistet? Mis tähtsust neil on, kuidas tagada nende olemasolu ja hooldus põllumaastikus? Loodussaarekesed on nn mururibad mis on jäetud erinevate põllumassiivide vahele. Sageli on need raskest haritavad kohad, varemete ümbrus, kraaviperved või puisniidud. Loodussaarekestel saab putukate kooslus rahus kasvada, hävitades
Karpe ohustab jõgede süvendamine, lendmuda, veekogu reostumine ja peremeeskalade puudumine veekogus. Kaitsealuste karpide elukohas tuleks vältida väetiste, ja muude kemikaalide vettejõudmist, liigset kalapüüki ja jõepõhja tarbetut süvendamist. 71. Mis ohustab kimalasi? Miks on kimalased looduskaitse all? Mis tähtsust neil on ? Kimalasi ohustab inimtegevus, erinevad kemikaalid, mida kasutatakse põllumajanduses. Samuti on neil kevadeti vähe süüa, sest pajuvõsasid ja remmelgaid langetakse palju. Kimalased on tähtsad, sest nad tolmeldavad taimi edasi ja tänu neile hakkavad uued taimede seemned idanema. 72. Seleta loodussaarekeste mõistet? Mis tähtsust neil on, kuidas tagada nende olemasolu ja hooldus põllumaastikus? Loodussaarekesed on nn mururibad mis on jäetud erinevate põllumassiivide vahele. Sageli on need raskest haritavad kohad, varemete ümbrus, kraaviperved või puisniidud
annaabi.ee 
