Arvestas inmressursile, varustus jäi kahe silma vahele. Rindel polnud laskemoona ega püsse. o Suured kaotused. o Taganemine, mis on sõjaväele alati väga demoraliseeriv. o Majandus ei kandnud sõja liskoormat välja. o Toidukriis o Kütusekriis, eriti suurlinnades. o Tööjõu puudus, enamik tööjõudu oli rindel. Ainult tehasetöölised jäeti postile. Petrogradi Budilovi relvatehased olid eriti mõjukad. o Töölisliikumise kasv. o Rahvuslike liikumiste kasv. o Usaldamatus tsaari perekonna vastu. Eriti tugevalt oldi saksa päritolu keisrinna vastu ja teda süüdistati reetmises (arvati, et ta tahab sõlmida separaatrahu sakslastega). Üks ebapopulaarsuse põhjuseid oli ka Rasputin, kes ravis tsaari poega. Süüdistused olid alusetud, sakslased tegelesid lihtsalt pealtkuulamisega
söetootmispiirkonnad Prantsusmaalt saadud kontributsioon ehk sõjakahjutasu Kolooniad Aafrikas Saksa tehastel oli Euroopa moodsaim sisseseade Wilhelm II saksa keiser Keiser Wilhelm II oli väga auahne valitseja. Tema suurimaks sooviks oli Saksamaa mõju suurendamine maailmas. Toetust selleks leidis ta nii aadlike kui ka talurahva ja kodanluse hulgas. Alfred Krupp kuulus Saksa tööstur Relvatehased Esseni piirkonnas Varustas tärkavat Saksa armeed Oma töölistele (u 20 000) rajas erilised linnakud koos parkide, koolide ja puhkealadega Seadis sisse toetused tööõnnetustes hukkunud tööliste leskedele ja orbudele USA XX sajandi algul USA-d iseloomustasid majanduse kiire tõus ja sellest tulenev optimism ühiskonnas. Euroopa investeeringud tööstusesse Pangad laenasid raha ka farmeritele Põllumajanduse kiire kasv. Sellel aitasid kaasa
*Protestiliikumised *1973 viis USA oma väed Vietnamist välja *Tagajärjed USA-le:-55 000 hukkunut -300 000 haavatut -200 miljardit dollarit kulutusi -Moraalne kahju VÕIDURELVASTUMINE 1950-1980 NSV Liidu ja USA vahel *Tuumapomm (USA 1945 ja NSV Liit 1949)*Raketitööstus:*Algas NSV Liidu Sputnikuga (1957)*Lõpes USA kosmonaudi Neil Armstrongi kuule astumisega (1969)*Võisteldi tuumarelvade, viiruste ja gaaside/mürkide valmistamises. II MS lõppedes ei jäänud relvatehased seisma. Tööd hakkas neile andma kujunev külm sõda.kartes sõjalises mõttes vastasele alla jääda, täiustasid mõlemad pooled pidevalt oma sõjatehnikat. 1949 sai ka NSVL aatompommi. 1953-54 katsetasid NSVL ja USA esimesi vesinikupomme PINGELÕDVENDUS 1970-NDAD USA maine vähenemine maailmas tänu Vietnami sõjale *Relvakulud kasvasid liiga suureks *Liiga palju tuumarelvi *Saksamaade leppimine *Koostöö kosmoses *Suhete paranemine USA ja Hiina vahel *Tuumarelvade leviku
Märtsikuu 7. Päeval 1936 aastal Saksa väed vallutasid Reinimaa. See oli siiamaani Hitleri hasartmängu haripunkt. On öeldud, et Saksa armee ei oleks prantsuse vägedele vastu saanud, kui nad oleksid rünnanud, aga õnneks pidas Hitler Saksamaal samal päeval kõne, milles ta rahustas Euroopat üksteise mõistmise nimel see aga nagu näha ei olnud tõsi, ta võimaldas sellega endale ainult valmistusteks taktiliselt aega võita. Sellel ajal, kui rahvasteliit kirus Saksa juute, töötasid relvatehased nii mis jaksasid ja laevatehastes töötati pikad päevad ning Hitler uuris kaardilt kuidas teha võimalikult kummalisi ründe teid. Hitleri tõus ja häving Varsti peale Reinimaa vallutamist liideti Saksaga 1938 aastal Austria ja Tsehhoslovakkia. Kui Tsehhoslovakkia oli lõplikult vallutatud 15. III 1939, andis Hitler 11. IV käsu rünnata Poolat. Sõda algas üsna pea ja sellega liitusid varsti ka teised Euroopa riigid
Usas oli see põhjuseks et oli palju odavat tööjõudu, loodus ressurse oli palju, Saksamaal aitas ühendamine, Saksamaal keiser riigi tekkimine, Prantsusmaad võitetud sõjas ja saadud 5 miljonit franki ja veel saadud maid, Usast saab tööstusriik nr 1 ja teine oli saksa ja kolmas oli Inglismaa. I maailmasõja algust ja Inglismaa polnud Euroopa majanduslikus seisus esimene vaid oli Saksamaa. Suur ettevõttete tekkimine, Saksamaal suur relvatööstus ( kruppi relvatehased), AEG elektroonika tööstus, Rockerfeller, Standart Oil Compang olid kõtuse tootmis tööstused. Kapitali väljavedu, ei veatud enam kanper välja, vaid tehti laenu naaberriikidele või anti raha et naaberriigis firma teha ja olla seal firmal kaasosaline. Prantslased tegid Venelastele laenu, siis purunes Venemaa suhteliselt kiiresti aga kui tuli võimule kommunistid siss ei makstud võlga tagasi. Vastuolud teritooriumi jagamisel imperialism. Inglismaa kolooniad: Kanada, Austraalia, India
3 SAKSAMAA(lk 28) MAJANDUS Majanduses on kiire areng ja riik on majanduse mootor. 1901-1903 on väike majanduskriis kogu Euroopas. Pärast kriisi hakatakse panema rõhku sõjatööstusele. Majandusaarengu põhjused: · Saksamaa ühendamine lõi ühtse siseturu. · Võidetud sõda Prantsusmaaga: raha ja Alsass-Lotringi piirkond. · Monopolid kõigepealt rasketööstuses (suurimad on Kruppi tehased metallurgia ja relvatehased). · Elektrotehnika (AEG, Siemens Schuckert) · Keemiatööstus (nt. Baier) Saksa tööstus kasutas palju sisseveetavat toorainet ja seetõttu olid nad väga huvitatud kolooniatest ja maailmaturust mõlemapidiselt. Saksamaal tekib eluline vajadus oma haaret laiendada. VÄLISPOLIITIKA · Laevastiku loomine: Wilhelm II võimuletulekuga toimub üleminek maailmapoliitikale. 1890 saadab Bismarcki erru ja hakkab ise realiseerima poliitikat
· ehkki kommunism ise ja Ida-Lääne suhted olid muutunud paindlikumaks, jäi olemuslik konflikt püsima. Habras pingelõdvendusprotsess võis iga hetk saada tagasilöögi osaliseks · Nõukogude invasioon Afganistani 1979 kuulutas ette uue külma sõja puhangut Võidurelvastumine ja desarmeerimine (relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine) · Teise maailmasõja lõppedes ei jäänud relvatehased seisma. Kui nende toodang kahaneski, siis ainult ajutiselt. Tööd hakkas neile andma kujunev külm sõda · kartes sõjalises mõttes vastasele alla jääda, täiustasid mõlemad pooled pidevalt oma sõjatehnikat · 1949 sai ka NSVL aatompommi · 1953-54 katsetasid NSVL ja USA esimesi vesinikupomme. · Strateegilised relvad relvasüsteemid, mis koosnesid kahest osast: tuumapommist ja selle
Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, osa Ida-Preisimaast Poolale ja NSV Liidule. Sakslased deporteeriti oma etnilisele kodumaale N Liidu poolt 1940. a hõivatud alad jäid talle (Eesti, Läti, Leedu, osa Karjalast, Ida-Poola, Bessaraabia) Soome kaotas Karjala NSV Liidule Saksamaa valitsemine S jagati 4ks okupatsioonitsooniks. Liitlaste Kontrollnõukogu. DDD Demilitariseerimine: relvastus jagati ära Suure kolmiku vahel. Relvatehased demonteeriti, keelustati sõjaväeteenistus, Wehrmacht demobiliseeriti. Denatsifitseerimine: SS, SD, Gestapo kuulutati kuritegelikeks organisatsioonideks. Sõjakurjategijate väljaselgitamine. 1946 kohtuprotsess Nürnbergis III Reichi juhtivate tegelaste üle (Raeder, Dönitz, Keitel, Ribbentrop, Rosenberg, Kaltenbrunner jt). 12le surmanuhtlus. Riikide iseseisvuse taastamine
Nende sissetung Lääne-Aafrika rannikult algas 1879. aastal Senegali aladelt ning see oli üpris kiire. Prantsusmaa peamisteks vastasteks olid Tukuleri impeerium, mis koloniaalsõja tulemusena läks pranstlaste kätte 1893. a, ja Mandinkade (Dyula) impeerium, mis alistati 1898. Mõlemas riigis elasid islamiusulised rahvad ja Mandinkade impeeriumi valitseja Samori Touré (1830-1900) oli riigi pikajaline valitseja. Riigiga tekkis Prantsusmaal suuri probleeme, sest neil olid ka oma relvatehased ja salaluure, milles mõlemas olid küll mõneti osalised ka euroopalsed. Prantsusmaa puhul oli reegliks, et kõiki lepingud, mille nad aafriklastega sõlmisid, nad peagi ka rikkusid. 1890. aastatel toimusid tõsised sõjad Dahomees ja Elevandiluurannikul, mil olid majanduse poolest kõige tulusamad alad, aga ka Madagaskaril, mil läksid kõik sel ajal prantslaste kontrolli alla. Dahomee valitseja sai sealjuures relvi peamiselt Saksamaalt. Suubritannia
annaabi.ee 
