eelkõige heale sõjaväele tuginedes,teostati maapalgalist süsteemi-teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse üks sõjamees ja too ka kindlustada,st.rahvuslik armee.Louvois-Prantsuse armees kehtestati range kontroll ja distsipliin,hakati regulaarselt palka maksma,parandati väljaõpet,ehitati kasarmuid,pöörati tähelepanu sõjainvaliididele.Vauban-Prantsuse silmapaistvaim sõjaväeinsener,suurtükkide ja tulirelvade kaliibrid ühtlustati,riiklik relvatehas,võeti kasutusele tääk ja rauast laadimisvarras,asutati eriline sõjaväeinseneride korpus.Friedrich II-Armee kasvas 2,5 korda,juurutas armees range distsipliini,ohvitseride piiramatu võim sõdurite üle,sõjavägi mobiilseks,loodi väli ja ratsasuurtükivägi. Venemaa 17.saj: 1)Segaduste aeg-Ivan IV suri 1584.a,troonile sai tema poeg Fjodor, kes oma vaimse seisundi tõttu polnud võimeline riiki juhtima.Loodi regentnõukogu,kuhu
Pistoia nimega. Enamikus keeltes, kus seda sõnatüve kasutatakse, on selle sõna teine häälik 'i'. Eesti keel on ainus, kus teine häälik on 'ü'. Selle häälikuvahetuse põhjustas sarnasus sõnaga "püss". Esimesed püstol Napoleoni sõdade ajal hoogustus kõikides Euroopa riikides relvade tootmine. Ratsaväepüstoleid vajasid või arvasid vajavat kõik sõdivad pooled: kaks igale ratsaväelasele. Venemaal valmistas püstoleid peamiselt Tuula relvatehas. Huvitaval kombel on Napoleoni sissetungi ajast, 1812 aastast pärit Vene püstolid harvaesinevad, palju rohkem on püstoleid 1813 ja 1814 aastast, nagu oleks tootmine õige hoo sisse saanud alles aasta hiljem. Ka Tallinna Linnamuuseumis on 1813 ja 1814 aastal valmistatud Vene ratsaväepüstoleid. Püstoleid kanti reeglina paarikaupa sadulataskutes, rauasuue allapoole. Tegemist polnud mingi imerelvaga, isegi 10 meetri kauguselt tulistades oli neist raske märki tabada
oma senise karjala elanikkonna. Tühjaks jäänud aladele toodi luterlastest asunikke Ida- Soomest. Väike osa oma kodudest lahkunud õigeusklikest karjalastest asus ka Tihvini kloostri maadele (praeguse Leningradi oblasti kaguosas). Rootsi ja Venemaa vahelises võitluses läänemeresoome asualade pärast kaldus kaalukauss 18. sajandi algul Venemaa kasuks. Peeter I juhtimisel asuti viimaste sajandite jooksul kaotatut tagasi võtma. 1703 asutati Äänisjärve läänekaldale suur relvatehas. Tehase juurde tekkinud asulast sai 1777. aastal linn - Petrozavodsk. Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahuga (1721) sai Venemaa endale kogu Karjala kannase (sh Viiburi) ning Laadoga põhjaranniku alad. 1809. aastal oli Rootsi sunnitud Venemaale loovutama kogu Soome. Loodi Soome suurvürstiriik, mille koosseisu arvati ka Karjala kannas (v.a lõunaosa) ning Laadoga põhjaranniku alad. Soome suurvürstiriigil oli Venemaa koosseisus avar autonoomia. See oli üks impeeriumi
Tühjaks jäänud aladele toodi luterlastest asunikke Ida-Soomest. Väike osa oma kodudest lahkunud õigeusklikest karjalastest asus ka Tihvini kloostri maadele (praeguse Leningradi oblasti kaguosas). Rootsi ja Venemaa vahelises võitluses läänemeresoome asualade pärast kaldus kaalukauss 18. sajandi algul Venemaa kasuks. Peeter I juhtimisel asuti viimaste sajandite jooksul kaotatut tagasi võtma. 1703 asutati Äänisjärve läänekaldale suur relvatehas. Tehase juurde tekkinud asulast sai 1777. aastal linn - Petrozavodsk. Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahuga (1721) sai Venemaa endale kogu Karjala kannase (sh Viiburi) ning Laadoga põhjaranniku alad. 1809. aastal oli Rootsi sunnitud Venemaale loovutama kogu Soome. Loodi Soome suurvürstiriik, mille koosseisu arvati ka Karjala kannas (v.a lõunaosa) ning Laadoga põhjaranniku alad. Soome suurvürstiriigil oli Venemaa koosseisus avar autonoomia. See oli üks impeeriumi
1936 - Kominterni vastane pakt 1935 Saarimaa taasühendamine 1936 Reini relvavaba tsoon 1936 viidi sinna Saksa relvajõud. Hispaania kodusõda 1936-1939 Vabariiklased Rahvuslased Mässulisi rahvuslasi toetasid: Saksamaa ja Itaalia. Vabariiklasi toetas NSV LIIT. Franco memorial Anšluss Märtsis 1938 liideti Austria SM-ga. Sudeedimaa Škoda-relvatehas Müncheni kokkulepe 1938 september Chamberlain Tšehhoslovakkia saatus 1939 märtsis kadus Tšehhoslovakkia riik. 23.august 1939 Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ehk Nõukogude-Saksa mittekallaletungileping. MRP salajane lisaprotokoll. 1.09.1939 SM ründas Poolat. Seda loetakse IIms alguseks. Poolast langes kiiresti sakslaste kätte. Kummaline sõda 3.septembril kuulutavad SBR ja Prantsusmaa SM-le sõja, kuid sõjategevust ei alustata. Läänes algas “kummaline sõda”.
elanikkonna. Tühjaks jäänud aladele toodi luterlastest asunikke Ida-Soomest. Väike osa oma kodudest lahkunud õigeusklikest karjalastest asus ka Tihvini kloostri maadele (praeguse Leningradi oblasti kaguosas). Rootsi ja Venemaa vahelises võitluses läänemeresoome asualade pärast kaldus kaalukauss 18. sajandi algul Venemaa kasuks. Peeter I juhtimisel asuti viimaste sajandite jooksul kaotatut tagasi võtma. 1703 asutati Äänisjärve läänekaldale suur relvatehas. Tehase juurde tekkinud asulast sai 1777. aastal linn - Petrozavodsk. Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahuga (1721) sai Venemaa endale kogu Karjala kannase (sh Viiburi) ning Laadoga põhjaranniku alad. 1809. aastal oli Rootsi sunnitud Venemaale loovutama kogu Soome. Loodi Soome suurvürstiriik, mille koosseisu arvati ka Karjala kannas (v.a lõunaosa) ning Laadoga põhjaranniku alad. Soome suurvürstiriigil oli Venemaa koosseisus avar autonoomia