16) Suhted skandinaavlaste ja venelastega 1.aastatuhade 2.poolel: mõlemaga sõjaline, vene vürstide võimu all oldi, venelased tahtsid makse koguda, skandinaavlaste poolt vallutuse oht, 12.sajandi lõpus suhted pinges 17) Noorem rauaaeg- Elatusalad: põlluharimises kaheväljasüsteem, karjakasvatus, kalandus; eluolu: ehitati hulganisti linnuseid, rahvas elas enamasti avaasulates. Tegemist oli rahutu ajajärguga, kuna seda viitavad linnused ja mitmed relvaleiud (relvi ohverdati ja peideti vaenlaste eest) !!!18) !!!19) 20) Eestlaste Elatusalad muinasaja lõpul: polluharimine, väliskaubandus, kalandus, karjakasvatus, eluolu: usuti erinevaid kombeid (targad, ravitsejad, vägi jne), samuti riideid ehiti ehetega, sidemed ülemeremaadega elavnesid 21) Haldusjaotus ja ühiskondlikud suhted: külad- sumbkülad, hajuv asustus, külad kasvasid; kihelkond- maakonnad jagunesid kihelkondadeks ning maakond olid iseseisev poliitiline
võimust võtnud uudne võitlusviis oli tuntud ka Kreeka aristokraatidele. /.../ Mükeene kultuurile on omased kindlustatud lossid. Losside sisustus, kaunistused ja paljud jooned materiaalses kultuuris olid selgelt inspireeritud Minose kultuurist, mis koos kreeklaste kirja ja lossimajanduse Kreeta päritoluga lubab näha Mükeene tsivilisatsioonis Minose tsivilisatsiooni mugandust Kreeka ühiskonnas. Teiselt poolt osutavad kindlustused ja relvaleiud Kreeka aristokraatia märgatavalt suuremale sõjakusele Minose Kreeta vähemalt näiliselt rahumeelsele ja pigem rituaalidele orienteeritud ülikkonnaga võrreldes. /.../ Kreeka valitsejaid maeti monumentaalsetesse kivist kuppelhaudadesse, nn tholostesse. Mükeene kindluse naabrusest on neid leitud üheksa. /.../ Kreeka keskuseid eristas Kreetast ka suuremate linnade puudus siinsete losside ümber kujunenud hajali asustus ei andnud tõeliste linnade mõõtu välja, mistõttu toonast
mandrile, kultuuri edasikandjaiks said kreeklased, kuna Kreeta kaotas järk-järgult oma senise tähtsuse. Kreeka mandriosas kujunenud Mükeene kultuuri iseloomustasid samuti lossid, kuid need olid tugevasti kindlustatud (nn kükloopiliste müüridega) ja nende ümbert puudusid linnad. Tõenäoliselt olid lossid üks- teisest sõltumatute riikide keskused, mis arvatavasti seisid pidevalt omavahel sõjajalal. Seda lubavad arvata nii võimsad müürid losside ümber, relvaleiud kui ka sõjatemaatika kunstis. U 1200 eKr tabasid Kreekat tõsised vapustused, paljud Kreeka keskused purustati. Lõplikult hääbus senine tsivilisatsioon 1100 eKr alanud uue sissetungi järel. Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik. Purustatud losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahva- arv kahanes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Seda aega (u 1100-800 eKr) nimetatakse tavaliselt Kree- ka ajaloo tumedaks ajajärguks. Sel perioodil võtsid kreeklased kasutusele raua
idamaades aga meesori 2000 g hõbedat, naisori aga 2000 grivnat ehk 6000 g hõbedat · Viikingite kindlustused - Taani ringvall linnused Aggersborg (d 240 m), Fyrkati (d 136 m) kohutavalt korrapärased ideaalsed ringid; ka Trelleborg. Kõik suures osas läbikaevatud, leiumaterjal väga huvitav leide on VÄHE (kästitööga seotud raua-, hõbe-, pronksisepiste jäänused, värtna kedraga, raskusvihid, põllumajandusega seotud leiud puuduvad, relvaleiud äärmiselt haruldased). Mis on olnud funktsioon? Omalaadsed sõdalaste laagrid väljaõppeks? · Silmapaistvad kääpad Jellinge (kuninglikud) kääpad Taanis, Kuninglikud kääpad Vana- Uppsalas, Osebergi kääbas (1904) Norras (kuna kasutusel olnud ka savi, siis säilinud ka puit) · Viikingite kunst kajastub nii puitesemetel kui ka ehetel. Mitu stiili: 1) urnesi, ringerike, ruunikivi stiilid, 2) jellingi, 3) borre, 4) osebergi jm. Ruunikivid.
kultuur põimuvad nii linnades kui linnustes. Otepää linnuse müürid ehitatud muinasaegsete linnuste peale. 13. sajandi keskpaiku konvendi hooned. 5 6 linnust, mis näitavd, et 13. saj II poolel kasutasid neid ka eestlased ehk Varbola, Paatsa, Sixtuna sama ehitustraditsioon. Linnade puithooned näitavad, et on võetud üle eestlaste ehitustraditsioonid. 13 värvitud klaaspeekri killud Tartus, maailmas suurim leiukoht, ilmselt pärinevad Veneetsiast. Haruldaseimad keskaegsed relvaleiud: Otepäält püss ( maailma vanimate relvade seas), pika rauaga haakpüss Tartust, mis on Põhja Euroopas ainulaadne, kuulub 15.sajandi III veerandisse.
linnakeskuse alla), Orchomenoses ja tõenäoliselt Jolkoses (Põhja-Kreekas Tessaalia maakonnas). Losside sisustus, kaunistused ja paljud jooned materiaalses kultuuris olid selgelt inspireeritud Minose kultuurist, mis koos kreeklaste kirja ja lossimajanduse Kreeta päritoluga lubab näha Mükeene tsivilisatsioonis Minose tsivilisatsiooni mugandust Kreeka ühiskonnas ja käsitada mõlemat kokku ühtse Egeuse tsivilisatsioonina. Teiselt poolt osutavad kindlustused ja relvaleiud Kreeka aristokraatia märgavalt suuremale sõjakusele võrreldes Minose Kreeta vähemalt näiliselt rahumeelse ja pigem rituaalidele 5 orienteeritud ülikkonnaga. Ühiskonna tüüp pidi Kreekas ja Kreetal seega teatud määral erinema. Kreeklaste matusekombedki polnud kreetapärased: kui Kreetal monumentaalsed hauakambrid puudusid, siis Kreeka valitsejaid maeti maeti suurejoonelistesse kivist
annaabi.ee 
