kogusets tuumarelvi. Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga: Moskva tõi Kuubast raketid ära (28.09.62) USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro reziimi võimulejäämisega USA ja NSV Liidu vahel loodi nn. kuum liin, mille kaudu oli kiiresti võimalik ühendust saada mõlema riigi liidritel Kuuba jäi kuni 1980-ndate lõpuni suureks NSV Liidu liitlaseks. Kuuba sai venelastelt iga-aastast suurt majandus- ja relvaabi ning toetas NSV Liidu poliitikat kõigil võimalikel juhtudel (näiteks Kuuba vägede saatmine Angoolasse, kaitsmaks sealset Moskva-meelset valitsust või vasakpoolsete sissirühmituste toetamine Ladina-Ameerikas). USA tõi Türgist ära ka sealt NSVL peale sihtivad raketid, mille ta oli juba jõudnud paigaldada. Tagantjärgi on ajaloolased olukorda analüüsides selgusele jõudnud, et õige poliitika ning käitumise korral oleks kriisi võinud vabalt ära hoida, ning et F
maailmasõjaks. Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga: Moskva tõi Kuubast raketid ära, USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro reziimi võimulejäämisega ja USA ja NSV Liidu vahel loodi nn. kuum liin, mille kaudu oli kiiresti võimalik ühendust saada mõlema riigi liidritel Kuuba jäi kuni 1980-ndate lõpuni suureks NSV Liidu liitlaseks- sai venelastelt iga-aastast suurt majandus- ja relvaabi ning toetas NSV Liidu poliitikat kõigil võimalikel juhtudel. Berliini kriis ja Berliini müüri püstitamine: Kahe Saksamaa kujunemine olukorda ei stabiliseerinud. SDV ja tema selja taga seisev NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV-ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist.
kasvada üle uueks maailmasõjaks. · Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga: Moskva tõi Kuubast raketid ära USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro reziimi võimulejäämisega USA ja NSV Liidu vahel loodi nn. kuum liin, mille kaudu oli kiiresti võimalik ühendust saada mõlema riigi liidritel · Kuuba jäi kuni 1980-ndate lõpuni suureks NSV Liidu liitlaseks- sai venelastelt iga-aastast suurt majandus- ja relvaabi ning toetas NSV Liidu poliitikat kõigil võimalikel juhtudel (näiteks Kuuba vägede saatmine Angoolasse, kaitsmaks sealset Moskva-meelset valitsust või vasakpoolsete sissirühmituste toetamine Ladina-Ameerikas). Tsehhoslovakkia sündmused 1968 ja selle mõju maailmas. Sai alguse üliõpilasliikumisest ja haritlastest. 1968 asendati seal senine kompartei liider uuega Dubcek. Presidendiks sai Svoboda. Alustati reformide programmiga, mille eesmärgiks oli rajada inimnäoline sotsialism
VÄLISPOLIITIKA: Vietnami sõjast taandumine:Alguses kõige ägedamad pommirünnakud, 1970.a USA väed ka Kambodzasse,1973 Vietnami relvarahu ja sõja vietnamiseerimine (USA väed välja 1973.a),Suhete parandamine HRV ja NSVL nende vastandamise püüe:1972a. Nixon Hiina RV, 1972. Nixon Moskvas,*desarmeerimine 1972 strateegilise relvastuse kõneluste tulemusena, SRP-1 =SALT-1 ehk relvastuskontrolli lepin,*Lääne-Berliini küsimuse reguleerimine 4-poolse leppega, tunnustati SDV,*Jätkuv relvaabi Iisraelile sh ka 1973.a Jom Kippuri sõjas. GERALD FORD(1974-1977). SISEPOLIITIKA: Korraldas Nixonile andestamise,seetõttu Nixonit ei saadud vastutusele võtta,Poliitikas jätkas Nixoni kurssi.MAJANDUS: Majanduslanguse , inflatsiooni ja tööpuuduse vastu püüdis võidelda *avalikkuse veenmisega, ebaõnnestus Siis inflatsiooni ohjeldama, mis viis tööpuuduse 12%,*Sügavaim majanduslangus peale Suurt Depressiooni 1930-ndatel ,Maksude vähendamine, suurem töötute abirahA
· Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga: Moskva tõi Kuubast raketid ära USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro reziimi võimulejäämisega USA ja NSV Liidu vahel loodi nn. kuum liin, mille kaudu oli kiiresti võimalik ühendust saada mõlema riigi liidritel · Kuuba jäi kuni 1980-ndate lõpuni suureks NSV Liidu liitlaseks- sai venelastelt iga- aastast suurt majandus- ja relvaabi ning toetas NSV Liidu poliitikat kõigil võimalikel juhtudel (näiteks Kuuba vägede saatmine Angoolasse, kaitsmaks sealset Moskva- meelset valitsust või vasakpoolsete sissirühmituste toetamine Ladina-Ameerikas). 2.16. Praha kevad: (1968) (Vt. õpik lk.87; 109-110) · 1960-ndate keskpaiku alustas Tsehhoslovakkia kommunistliku partei liider A.Dubcek liberaliseerimisprotsessi (teataval määral analoogne Ungari sündmustega
ülemvõim) SBle Palestiina ja Transjordaania üle. 1917 Palestiina 56 tuhat juuti ja 60 tuhat Palestiina araablast. 1932: 175 tuhat juuti ja 800 tuhat palestiina araablast. jne suhe. Kahe maailmasõja vaheline diplomaatia Iisraeli riigi loomiseks (diskussioonid, Ümarlaud Londonis) Iisraeli riigi loomine ÜROs 2 konseptsiooni 1. kaks riiki 2. üks föderatiivne riik. 1948- hääletus ÜROS: NL ja USA seisukohad 21 riiki vs 13 riiki. Palestiina küsimus uuesti ÜROs (1948) NL relvaabi. Iisraeli riigi loomine 14.05.1948 Tunnustamine Sõjad: 48-49- riigi hävitamise soov. 1956- Suessi kanal Egiptus kuulutas enda omaks. 1967- ähvardused ja tänasepäevani on islamisusulistele kõige traagilisem sõda, Iisrael võttis ära Jerusalemma 1973-klassikaline sõda,Iisraeli kõige suurem vastane Süüria. 1982. Iisrael ja maailm: 1. Regioon (araabia riigid)- pidev sõdimine ja konflikt. 2. Iraan- suhted väga vaenulikud. 3. Euroopa- Euroopa riigid olid Araabia riikide poolt. Nafta! 4
Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga: Moskva tõi Kuubast raketid ära USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro režiimi võimulejäämisega USA ja NSV Liidu vahel loodi nn. kuum liin, mille kaudu oli kiiresti võimalik ühendust saada mõlema riigi liidritel Kuuba jäi kuni 1980-ndate lõpuni suureks NSV Liidu liitlaseks- sai venelastelt iga-aastast suurt majandus- ja relvaabi ning toetas NSV Liidu poliitikat kõigil võimalikel juhtudel (näiteks Kuuba vägede saatmine Angoolasse, kaitsmaks sealset Moskva-meelset valitsust või vasakpoolsete sissirühmituste toetamine Ladina-Ameerikas). 2.16. Praha kevad: (1968) (Vt. õpik lk.87; 109-110) 1960-ndate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia kommunistliku partei liider A.Dubček liberaliseerimisprotsessi (teataval määral analoogne Ungari sündmustega 1950-ndatel)- mida tuntakse ka “Praha
48* Saades aru olukorra tõsidusest leppisid osapooled teatava kompromissiga: 100* Moskva tõi Kuubast raketid ära 101* USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro reziimi võimulejäämisega 102* USA ja NSV Liidu vahel loodi nn. kuum liin, mille kaudu oli kiiresti võimalik ühendust saada mõlema riigi liidritel 49* Kuuba jäi kuni 1980-ndate lõpuni suureks NSV Liidu liitlaseks- sai venelastelt iga-aastast suurt majandus- ja relvaabi ning toetas NSV Liidu poliitikat kõigil võimalikel juhtudel (näiteks Kuuba vägede saatmine Angoolasse, kaitsmaks sealset Moskva-meelset valitsust või vasakpoolsete sissirühmituste toetamine Ladina-Ameerikas). Vietnami sõda: (1964-1973) (Vt.õpik lk.86-87): 50* Vietnami sõjaga seonduvad sündmused (eellugu, käik ja tulemused) on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. 51* Vietnam ja sellega piirnevad lähemad alad kuulusid alates 19
Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu? Briti peaminister W. Churchilli otsustavus, lennukite tootmine täiskäigul, linnade pimendamine, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi. Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA. Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks? Pelgupaik põgenikele, BBC, luure. USA ja Suurbritannia Hitleri-vastane koostöö 1940 42 USA relvaabi: lend-lease´i seadus 1941: USA valitsusel on õigus osutada sõjalist abi riikidele, kelle kaitse USA jaoks oluline. Koostöö üldpõhimõtted august 1941 Atlandi harta. USA ja Suurbritannia ühisdeklaratsioon eesmärkide kohta sõjas: ei taotle käimasolevas sõjas uusi territooriume, pärast sõda taastatakse riikide endised piirid. 1942 Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni allkirjastamine. 26 riiki kohustusid
sügavaid sissetunge vaenlase tagalasse. Kokku astus vabatahtlikult sõtta 16 000 inimest. Väeosad olid näiliselt täiesti tavalised, aga erinesid mobiliseeritutest koosnevatest ,,numbripolkudest" eelkõige oma võitlusmoraali ja lahinguvalmiduse poolest. Lahinguvaim kandus järk-järgult ka kõige laiematesse rahvamassidesse üle. Samal ajal paranes rahvaväe varustamine. Üha enam hakati täitma AV korraldusi, mis puudutas varustuse andmist riigile. Relvaabi SB-st ja Soomest. Lõpuks aitas rahvaväe tugevnemisele kaasa ka selle juhtimise ümberkorraldamine. AV oli paika pannud sõjaväe juhtimise skeemi enne sõja tegelikku puhkemist. See oleks olnud rahuolukorras. 14.12 moodustati operatiivstaap, mille ülemaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Sellest peale allusid kõik rindevõitlused otseselt talle. Sidepidamisega oli suuri raskusi. Sidet peeti käskjalgade ja muude inimjõul liikuvate vahenditega. 23.12
Lääneliitlaste pommirünnakud teatud määral sõjalist potentsiaali vähendasid, aga pommirünnakud suutsid peatada Sm sõjatööstuse kasvu, mitte kahandada. Samal ajal oli Punaarmee veelgi tugevam, veelgi suurem. Idarindele oli koondatud 6,7 milj meest. NL sõjatööstus oli käima läinud täiel rindel. Kõik 1941-42 Eur osast evakueeritud sõjatehased olid taas üles ehitatud. Iga Sm tanki kohta NL-s kaks tanki, iga saksa sõjalennuki kohta 3 NL oma. NL sai jätkuvalt relvaabi lääneliitlastelt. 1944 a- ks oli Punaarmee võim ja võimekus kasvanud sedavõrd, et polnud tarvis piirduda vaid ühe olulise, suure pealetungiga, Punaarmee toimis kui omalaadne konveier- ühes rindelõigus käis suurpealetung, teises valmistuti järgmiseks ja kolmandas planeeriti. 1943 vältel jätkusid suurpealetungid (10 stalinlikku lööki). 1944 alguses leidsid peaaegu paralleelselt aset 2 pealetungioperatsiooni idarinde põhjaosas ja lõunaosas
annaabi.ee 
