-pigimendid0 - titematerjalid - lisaained tdeldavuse parandamiseks Plastmasside omadused : - kergus - 0,6 - 1.5 g/cm3 - lbipaistvus (optika) - isolatsiooniomadused - keemiline psivus - veepsivus - hrdetegur - elektri ja soojusjuhtivus - kasutustemperatuur : -10+170 kraadi ( -80+270) kraadi POLVINLKLORIID: - levinuim polmeer - lahustitele vastupidav - vhene kuumakindlus ( 100kraad) - vga jik , kasutatakse koos plastifikaatoritega - Tugevasti plastifikseeritud PVC - kunstkanhk , reliin POLETLEEN : - Lbipaistev , elastne - vastupidav lahustitele - lisatakse stablilisaatoreid sest vananevad kiiresti. - tehnoloogiliselt eristatakse madalsurve- ja krgesurve PE POLSTPROOL : - vrvitu , kva rabe - lisatakse sageli pigmente - vhene vastupidavus lahustitele - segatakse sageli teistega ( kololmeerid) - vahtpolstrool - el seadmete korpused . POLPROPLEEN : - omadustelt sarnane pe - kasutustemp +180 kraadi - venivus kuni 400% - torud , kiled . kattematerjalid kied kangad
kõrgema pehmenemistemper atuuriga Vinüülkloriid Polüvinüülkloriid Läbipaistev, jäik, Torud, pressitud esemed, termoplastiline, ei isolatsioonimaterjalid, pundu õlis kunstnahk, reliin Metüülmetakrülaat Polümetüülmetakrülaat, Läbipaistev, Klaasiasendaja: pleksiklaas ilmastikukindel lennukiklaas, prilliklaasid jne. Vinüülatsetaat Polüvinüülatsetaat Läbipaistev, kõrge PVAliim kleepumisvõime, lahustub paljudes
njuvel, asbosuriit, vulkaniit · Asbesttekstiiltooted asbestkangas, armeeritud asbestkangas, isoleerlint, asbestnöör · Asbestpabertooted asbestpaber, abestkartong, asbest-tselluloosplaadid · Bituumentooted hüdroisool, isool, bitumeenkangad, boruliin, brisool · Hõõrde- ja tihendusmaterjalid asbestpidurlint, elastne hõõ · Viimistlusmaterjalid polüvinüülkloriid-linoleum, reliin, venüülasbestplaadid · Asbestplastid asbotekstoliit, asbogetinaks, asbofibriit ASBEST JA INIMENE Tavaliselt satuvad asbestikiud organismi hingamisteede kaudu. On teada, et mitmesugustes materjalides sisalduv asbest on ohutu seni, kuni materjalidest ei eraldu tolmu, millega tekiks oht asbestikiudude sattumiseks hingamisteedesse või süljega seedeelunditesse. Kõige ohtlikum on abest rabedal kujul, mil on ta käeda murtav (nt isolatsiooniks kasutatav asbest).
dekoratiivvineerid. · Paberplastid (mitmesugused akustilised- ja viimistlusplaadid) · Tekstiiltäiteainega plastid (tekstoliidist plaadid) · Mull- ja gaasplastid (täiteaine õhk või gaas) - poroloon, mullpolüsüreenplaadid. Kasutusala järgi eristatakse: · Põrandakattematerjalid (ühe või mitmekihilised) - polüvinüülkloriid-, kolloksü-, reliin e kummi-, pärgamiinkate. · Seinakattematerjalid (paberist ja kangast aluskihil immutatud sünteetilise polümeeriga) - linkrust, dermatiin, pestav tapeet. · Kiled, mida kasutatakse hüdroisolatsiooniks - polüisobutüleen-, kautsukkile, flourplastidest kiled. · Konstruktsioonimaterjalid kergete vaheseinte, piirete jms valmistamiseks - puit- ja klaasplastidest plaadid.
· Neid saab kuumalt vormida või vastava vormi sisse polümeeriseerida · Hea omadus on nende painduvus, elastsus ja sitkus · Muutuvad madalal temperatuuril kõvaks ja rabedaks · Mõned puhtad polümeerid on ka toatemperatuuril liiga rabedad · Seepärast lisataksegi neile enne polümerisatsiooni plastifikaatorit, nt määrdeõli, mis muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks · Reliin ja tehisnahk on valmistatud suure plastifikaatorisisaldusega polüvinüülkloriidist. · Halb omadus on vähene vastupidavus kõrgemale temperatuurile, õhu, valguse ja aja jooksul mutuvad pudedaks
surm. 2.2 Tsüaniidiühendid Tsüaniidiõhendid tekivad peamiselt tekstiili (ka puuvillase kanga) ja plastmassi põlemisel ning mürgituse võib saada sarnaselt vingumürgitusele (Tervishoiu Akadeemia, 21.04.2016). Toimemehhanismilt sarnaselt, kuid vingugaasist veelgi kiiremini pääsevad organismi tsüaniidiühendid. Põlemissaadusel samamoodi puudub lõhn ja värvus, kuid tappev toime on vingugaasist tõhusam. Ohuallikateks on tulekahjud, kus põlevad vill, plastikud, kangad, reliin, poroloon, kemikaalid aga ka kinnises, halvasti ventileeritavas ruumis olevad küttekolded, kus neid materjale 6 põletatakse. (Jürgenson, 2010) Suitsus olevad kemikaalid põhjustavad bronhospasmi, hingamisteede epiteelkude põletusi, rohket lima eritumist ning turseid. Kui kiiresti need sümptomid avalduvad, sõltub kemikaalide
Plastmasside omadused - Kergus 0,6 1,5g/cm3 - Läbipaistvus (optika) - Isolatsiooniomadused - Dielektrikud - Keemiline püsivus - Veepüsivus - Hõõrdetegur - Elektri- ja soojusjuhtivus - Kasutamistemperatuur: -10+170kraadi. (-80+270kraadi) Polüvinüülkloriid: - Levinum plümeer - Lahustile vastupidav - Vähene kuumakindlus.(<100 kraadi) - Väga jäik, kasutamiseks koos plastifikaatoritega - Tugevasti plastifitseeritud PVC-kunstnahk, reliin Polüetüleen: - Poolläbipaistev, elastne - Vastupidav lahustitele - Lisatakse stabilisaatoreid, sest vananevad kiiresti - Tehnoloogiliselt eristatakse madalsurve- ja kõrgsurve PE Polüstürool:(PS) - Värvitu, kõva, rabe - Lisatakse sageli pigmente - Vähene vastupidavus lahustitele - Segatakse sageli teistega(kopolümeerid) - Vahtpolüstürool Keemia 2012 Keemia 2012
50N/mm2&painde-90N/mm2 *polüvinüülatsetaat(PVA)kasut.liimi.mastikt .emulsioonides,polümeerbet*polüestervaik(PE)- kasut.värvi.lakkide&tehisvärnit.valmistamisel*epoksüüdvaik(EPO)-tehak.liime,mis kivis.vähe kahan.(külmalt v.kuumalt kivis.)*polüuretaan(PUR)-tehak liime,lakke&vahtplaste.52.Plastm. rullmater.kasut.põran.,seinte,katuste katt.ka auru-&hürdiisolat.Linoleume tehak.sünteeti.vaikude baasil.Vb1 v.mitme kihil.Põrandale need liimi.&liitekohad ühen.kuumõhukeevi.*reliin koosn. loodus.v.pulbri.täiteain.On taval.2-kihiline.Alumine k. võib sisal.kummijäät.Teistest linol.elastsem, paksus 2..3mm.Reli.ei talu kuuma vett,õlisid e.rasva.53.Hermeetikud: kasut.*konstruk.`element. vahel.liikumise kompenseeri.*kaits.niisk.,& müra eest*optilise välim.parand.Liigit:kuivamisprot. järgi keemi.kõven.&füs.kuivav.Kuivamismeh .(akrüülid,bitu=keemi.reak.ei toimu,kõvene.põhjus. vee aurus.,laguprodukte ei esine).Keemi.kõvenemismeh.(silikoonid,neutr.hap.leel.=kõven
2,5mm. Aluskihita linoleumid koosnevad 1-3 kihist. Alumine kiht on suurema sideainesisaldusega, pealmine kiht sisaldab rohkem sideainet ja pigmenti. Ühekihilise linoleumi paksus on 1,0-1,5mm, mitmekihilisel 2,0-2,5mm. Kõige sagedamini tehakse aluskihita linoleume polüvinüülkloriidi baasil (PVC) Sooja aluskihiga linoleum on sama mis riidealusega, aga riide asemel kasutatakse vildi või vatiini kihti. Selle linoleumi paksus on 4-6 mm. Poorne aluskiht muudab põranda sooja ja helikindlamaks. Reliin koosneb looduslikust või tehiskautsukist, pulbrilisest täiteainest, pigmendist, vulkaniseerivast ainest (väävel), pehmendist ja aktivaatorist. Reliin on tavaliselt kahekihiline, alumine kiht võib sisaldada kummijäätmeid. Teistest linoleumidest on ta tunduvalt elastsem ja tema paksus on 2-3 mm. Tavaliselt on reliin ilma aluskihita rullmaterjal, kuid toodetakse ka sooja aluskihiga ja plaatreliini. Ei talu õlisid, rasva ega kuuma vett. Seinakattematerejalid
Pealispinnale trükitakse tavaliselt mingi muster - parketi, marmori, plaatpõrandate jne imitatsioon. Põranda libeduse vältimiseks tehakse ka reljeefse pinnaga linoleume. Aluskihita linoleume tuntakse ka nimetusega PVC-katted. Sooja aluskihiga linoleum. Riide asemel on sooja aluskihiga linoleumil vildi või vatiini kiht. Aluskiht muudab põranda sooja- ja helikindlamaks. Põrand on ka pehme ja summutab hästi sammumüra. Reliin ehk kummlinoleum. Reliini paksus on 2...3 mm. Ta on teistest linoleumidest elastsem. Reliin on tavaliselt kahekihiline. Alumine kiht võib sisaldada kummijäätmeid. Teistest linoleumidest on kummilinoleum tunduvalt elastsem. Tavaline reliin on ilma aluskihita rullmaterjal. Toodetakse ka: plaatreliini, sooja aluskihiga reliini. Reliini kasutatakse põrandate kattematerjalina. Peab arvestama, et reliinpõrand ei talu õlisid, rasva ega kuuma vett. Seinakattematerjalid
viimasel ajal keraamilistest plaatidest põrandateks. Kasutatakse ka betoonist aluskihile valatud põrandaid tsement-, asfalt-, asfaltbetoon-, terratso e. mosaiik (marmorpuru või värviline kivipuru ja tsementsegust kiht, mis on lihvitud pealt siledaks), polümeertsement-, polüvinüülatsetaat- või ksüoliidist kihiga (aluskiht samuti ksüoliidist). Paljudel juhtudel kleebitakse liimi, mastiksi või pasta abil põranda aluskihile rullmaterjal: linoleum, reliin jms. Mitmesugused vaipkatted ei vaja põranda külge kleepimist, vaid neid võib kinnitada seina ääres põrandaliistuga või ka lahti jätta. Tavalisest löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. Puitvahelaele ehitatud põranda õhumürapidavust saab suurendada raske täidise kasutamisega (liiv, räbu, savi, liiv-savi betoon), niipalju kui puittalade kandevõime seda lubab
annaabi.ee 
