Arvo Pärt on ka üks viljakamaid lastekomponiste. Ta on loonud muusikat nii lastenäidenditele kui ka filmidele. Sellest muusikast koostas ta ka klaveripalade kogumiku. Tema silmapaistvam teos on kantaat ,,Meie aed". Arvo Pärdi teine stiiliperiood erineb esimesest, kuna teisel perioodil on originaalses muusikalises sümbioosis praegusaegne ja eelnevate ajastute muusika, esimesel perioodil aga huvitasid teda vaid nüüdisaegse muusika suunad. Teoste sisu muutus religioossemaks, lisaks sügav huvi keskaegse kirikumuusika vastu. Teoste faktuur on polüfooniline. Teoste tähtsaimaks ehituselemendiks on kolmkõla. Ta ise nimetas uut stiili kellukeste ehk tintinnabuli stiiliks. See on rahu ja hingelist tasakaalu väljendav, endassesüüviv, vaikust kuulatav, kuid seejuures intensiivne ja pingestatud muusika. Selles muusikas on palju pianissimo't ja pause. Pärdi teise perioodi loomingus on olulised vokaal- ja vokaalsümfoonilised teosed
- ei usu, et keegi suudab nende uskumusi muuta - kõike (teadust, ühiskondlikke protsesse jms) tõlgendatakse usuliselt või ignoreeritakse 11. Usulise pöördumise mõiste ja liigid (tempo, motiivid, kontekst). - muudatus inimese hingeelus ja käitumises, mille tulemusena religiooni tähtsus inimese jaoks suureneb, mõtestamissüsteem ja identiteet väljenduvad enam religioossetes kategooriates ning inimese käitumine muutub religioossemaks - tempo: kiire (lühikese aja jooksul ja sügav muutumine) ja aeglane (pikaajaline intellektuaalne protsess) - motiivid (põhjused): intellektuaalne (kestev otsing, harib ennast teemakohaselt, pöördutakse üksinduses); müstiline (Paulus, sügavad em elamused, kiire); eksperimentaalne (sisemise kriisi tulemusena muudab inimene oma elustiili, seisukohti, harjumisi jms, emotsioone ei kaasne); emotsionaalne (suhte, kuuluvuse,
reaalsuse mõistmine, muudavad meie arusaama ja kriteeriume normaalsusest, purustavad oma läbimurdega meie arusaamad õiglusest, headusest ja mõistlikkusest). 9. Usuline pöördumine ja apostaasia, nende liigid. - muudatus inimese hingeelus ja käitumises, mille tulemusena religiooni tähtsus inimese jaoks suureneb, mõtestamissüsteem ja identiteet väljenduvad enam religioossetes kategooriates ning inimese käitumine muutub religioossemaks - tempo: kiire (lühikese aja jooksul ja sügav muutumine) ja aeglane (pikaajaline intellektuaalne protsess) - motiivid (põhjused): intellektuaalne (kestev otsing, harib ennast teemakohaselt, pöördutakse üksinduses); müstiline (Paulus, sügavad em elamused, kiire); eksperimentaalne (sisemise kriisi tulemusena muudab inimene oma elustiili, seisukohti, harjumisi jms, emotsioone ei kaasne); emotsionaalne (suhte, kuuluvuse,
10aastane laps pidi oskama vahet teha heal ja halval. Hieronymuse järgi tuleks jälgida, et laps ei tüdineks õppimisest ning teda tuleb ergutada, mitte temaga riielda. Mida rohkem läks aeg edasi, seda enam on viiteid koolile, kooliõpetajale ja süsteemsele haridusele. 2. KOOLID KESKAJAL Koolid tekkisid vajadusest valmistada ette vaimulikke. Esialgu usaldati vaimulike harimine hellenistlike humanitaarkoolide kätte, kuid kirikuisade töö tulemusena muutus haridus järjest religioossemaks ning antiikkool jäi minevikku. Keskaja koolide õpetus koosnes kõige elementaarsematest teadmistest, õpetaja andis edasi vaid seda, mida ise teadis. Karolingide kool on mõeldud enamasti tulevastele kleerikutele ja munkadele. Katedraalikooli eest vastutab skolastik. Ladinakeelsesse õppeprogrammi koosneb laulmine, psalmude tundmine ja seitse vaba kunsti: trivium (grammatika=ladina keel, dialektika=loogika ja retoorika=kõne- ja kirjutamise kunst) Quadrivium (aritmeetika,
mis aitab negatiivseid tundeid leevendada või vältida. Religioosses perspektiivis toimivad siinkohal näiteks veendumused, et inimese elu on Jumala käes 17. Pöördumise mõiste. Pöördumise all mõistetakse muudatust inimese hingeelus ja käitumises, mille tulemusena religiooni tähtsus inimese jaoks suureneb, mõtestamissüsteem ja identiteet väljenduvad enam religioossetes kategooriates ning inimese käitumine muutub religioossemaks (Woody, 2003). 18. Pöördumise tüpoloogiad tempo, motiivide ja sotsiaalse konteksti põhjal. Tempo- kiire ja aeglane pöördumine. Kiire pöördumine toimub lühikese aja jooksul ja inimesed elavad seda läbi kui sügavat muutumiskogemust. Kiire pöördumise puhul mäletavad inimesed oma pöördumise aega ja kogetut detailse täpsusega Aeglane pöördumine on pikaajaline protsess. Pöördumisprotsess võib kesta mõnedest päevadest kuni aastateni. Kiire
pöördumiskogemuste erinevused erinevates usuliste liikumistes ja missugused on erinevad pöördumise vormid. Praeguseks on välja kujunenud arvukalt pöördumise erinevaid käsitlusi. Pöördumise all mõistetakse muudatust inimese hingeelus ja käitumises, mille tulemusena religiooni tähtsus inimese jaoks suureneb, mõtestamissüsteem ja identiteet väljenduvad enam religioossetes kategooriates ning inimese käitumine muutub religioossemaks. -Religiooni tähtsuse suurenemine tähendab seda, et usulised motiivid muutuvad inimese jaoks olulisemaks. Motiivi all mõeldakse psühholoogias põhjust, mis paneb käituma. See tähendab, et midagi religiooni dimensioonidest (seisukohad, tunded, kuuluvus, rituaal) saavad inimese tegutsemise põhjuseks. Pöördumise tulemusena võib religioon saab inimese juhtmotiiviks. -Pöördunud inimene hakkab eksistentsiaalseid küsimusi mõtestama usulistes kategooriates
Lüürika esineb enamasti luules. Lüürika on ürgne eneseväljenduse vorm. Vanimad teadaolevad lüürilise luule mälestised pärinevad kolmandast aastatuhendest eKr. Euroopalik luule sai teadaolevalt alguse vanades heebrea religioossetes lauludes. Tähelepanuväärsemaks peetakse kreeka soolo- e monoodilist laulu, mida kanti ente lauldes või poollauldes. Alusepanijad: Alkaios ja Sappho (6. saj eKr) sõpruse ja armastuse ülistamine, surma vältimatus. Keskajal muutus lüürika üha religioossemaks, kuid õukonna- ja rändlaulikud viljelesid ka humaansemaid zanre, nagu alba, pastoraal. Lüürika õitsenguperioodiks peetakse renessanssi (Petrarca, Ronsard; soneti tekkimine) ja romantismi (Byron, Goethe). Dramaatika (kr dramatikos e dramaatiline) on draamakirjandus e näitekirjandus. Kuna on põhiliselt mõeldud laval esitamiseks, va lugemisdraama, on sellest tulenevalt liigi põhiomadused dialoogivorm, sündmuste olevikus toimumine, pingeline arendus, vastuolud ja
annaabi.ee 
