b klass ELULUGU Elas 490-399 eKr Vana- Kreekas, Ateenas Isa Sophroniskos oli kiviraidur-kujur Ema Phainarete oli ämmaemand 18- aastaselt sai efeebiks 45-aastaselt abiellus Xanthippega Kolm poega: Lamprokles, Sophroniskos ja Menexenos Tagasihoidlik eluviis Pärast abiellumist jätkas filosoofielu Ei võtnud tasu esinemise eest Pidas vaesust ainuõigeks filosoofi jaoks FILOSOOFIA Läheb relativistlike õpetuste vastu Põhiline allikas Platon Filosofeerimise meetod täiesti uudne Lähenes kriitiliselt ja kahtlevalt tavakeele mõistetele Mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." Tunnetusprotsess on lõputu Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast keegi ei tee kurja meelega, vaid teadmatusest (võltsteadmistest) Teadmine-kuidas ja teadmine-et SEOSED KAASAJAGA
Mehaanika Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehaaniliste protsessidega. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse lähendus, mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav, nende puhul on tarvis rakendada relatiivsusteooriat. Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu massi- ja jõumõiste, füüsika üheks aluseks. Uurimisobjekti järgi võib mehaanika jaotada. 1. Tahkete kehade mehaanikaks 2. Vooliste mehhaanika 3. Vedelike mehaanikaks 4. Gaaside mehaanikaks Peenema jaotuse saame siis, kui arvestame teoreetilisi alusmõisteid: · Klassikaline mehaanika 1. Staatika (kirjeldab jõudude jaotust paigalseisvas
Kuressaare 2011 MEHAANIKA Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehaaniliste protsessidega. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse lähendus, mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav. Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu massi- ja jõumõiste, füüsika üheks aluseks. Uurimisobjekti järgi võib mehaanika jaotada: · Tahkete kehade mehaanikaks · Vedelike mehaanikaks · Gaaside mehaanikaks Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus. 3. Ajavahemik ehk aeg. 4
. See on moraalirelativistide ja moraaliabsolutistide vahelise konflikti üks allikas, sest absolutist väidaks, et saab kohut mõista terve ühiskonna üle selle eest, et ta aktsepteerib mõnd "ebammoraalset" praktikat, näiteks orjapidamist. Sellised otsustused ei ole relativismiga kooskõlas, kuigi praktikas relativistid siiski sageli sääraseid otsustusi teevad (näiteks relativist hakkab vaevalt orjapidamist relativistlike argumentidega kaitsma). Teine moraalirelstivismi vorm on emotivism, mis rõhutab, et inimesed otsustavad moraali üle omaenda emotsioonide ja tunnete alusel. Universism väidab, et ainult mingit tegu toime panevad või sellest otseselt mõjutatud indiviidid võivad teha otsustusi selle kohta, kas see tegu on lõppkokkuvõttes õige või väär. Need otsustused võivad põhineda mõistusel, kogemusel või emotsioonidel.
teised kosmilised objektid. Mudel ei tungi Universumi olemusse, vaid üksnes kirjeldab galaktikate vaadeldavat liikumist. 9. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng Hubble'i konstandist? 10. Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng keskmisest tihedusest? Kui jääda kindlaks põhimõttele, et aine jäävuse seadus kehtib, tähendab see samaaegselt lõpmatut tihedust. 11. Mis on kosmoloogiline horisont? Eemaldumiskiiruse lähenemisel valguse kiirusele kasvab punanihe (muidugi relativistlike valemite kohaselt) lõpmata suureks, mis loob vaatlejale illusiooni tohutu suurest, kuid tühjast ruumist. 12. Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? Wien'i valemi järgi vastab sellele temperatuur 2,7 K (-270°C). Kui vaadata minevikku, siis pidi temperatuur olema seda kõrgem, mida väiksem oli mastaabikordaja. 13. Kirjelda aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus. · Aine eraldumine antiainest · Esialgse keemilise koostise teke
kirjutanud tema filosofeerimine oli üksnes suuline. Seetõttu on see meile tuttav üksnes niivõrd, kui kaasaegsed seda on üles tähendanud. Nii sõltub Sokratese-pilt, mida üks või teine filosoofia ajalugu pakub, sellest, milliseid allikaid on peetud teistest tõeväärtuslikemaiks. Enamasti peetakse sellisteks allikateks siiski Platoni teoseid. SOKRATESE FILOSOOFIA Sokrates läheb oma filosoofilistes otsingutes relativistlike õpetuste vastu. Eristamaks ennast sofistidest ei võta ta õpetamise eest tasu. Sokratese ei esitanud doktriine, vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Sokratese põhimõte leiab laialdast kasutusevõttu järgnevas filosoofias ja teaduses: mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes. Sokrates ei esitanud positiivset doktriini. Tema filosoofia võib kokku võtta paradoksaalsesse väitesse: ma tean, et ma midagi ei tea.
mõjumist). Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehaaniliste protsessidega. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse lähendus, mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav (nende puhul on tarvis rakendada relatiivsusteooriat). Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu massi- ja jõumõiste, füüsika üheks aluseks. Mehaanikat jaotatakse: *Tahkete kehade mehaanikaks *Vedelike mehaanikaks *Gaaside mehaanikaks
kus selle magnetvälja mõju domineerib seal olevate laetud osakeste üle. Vaatamata nimetusele pole magnetosfäär kunagi kerakujuline, sest päikesetuul ehk Päikeselt lähtuv laetud osakeste voog „puhub" magnetosfääri piklikuks. Jupiteri magnetosfäär on tohutu - nagu näitavad automaatjaamade uuringud, ulatub selle väljavenitatud osa, nn magnetsaba, Saturni orbiidini ja kaugemalegi. Magnetosfääris relativistlike kiirustega liikuvate elektronide tihedus on nii suur, et esimesena ja liiga ettevaatamatult Jupiterist möödunud Pioneer 10 ja 11 said niisuguse põntsu, et nende mõningad komponendid läksid rikki! Laetud osakeste liikumisel magnetväljas tekkiva raadiokiirguse põhjal Jupiteri magnetväli 1950. aastate keskel avastatigi. Magnetväli suunab laetud osakesed Jupiteri pooluste piirkonnas sealsesse atmosfääri, mille
elektronide ja aukude stimuleeritud rekombineerumisel. Dioodlaser Dioodlaserid ehk injektsioonlaserid on pooljuhtalaldid, millest tugeva pärivoolu läbiminekul hakkab kiirgama alaldav siirdekiht. Dioodlaserid on väikseimad, ökonoomseimad ning kasutatavaimad nüüdislaserid. Pooljuhtkiirguriga lasereis võib ergastiks olla ka elektronikimp (näiteks laserteleviisori ekraanis). Elektronlaser Elektronlasereis kiirgab võngutit läbiv ülikiirete, relativistlike elektronide kimp. Optilise resonaatori kaasabil hakkab süsteem genereerima. Elektronlaserid on kiirendiga ühendatud suured seadmed, nende eelised on kiirguse suur intensiivsus ja lainepikkuse sujuv reguleeritavus vahemikus raadiolainetest valguslaineteni. 6 Röntgenlasereis (raserid) on kiirguriks paljukordselt ioniseeritud aatomite plasma, mida tekitatakse ülivõimsate optiliste laserite või koguni tuumaplahvatusega ja selle tagajärjel
Üht levinumat materjali pooljuhtlaseri tarvis valmistatakse tahkest galliumarseniidist ja see sarnaneb taskuraadio transistrides kasutatavate pooljuhtidega. Teatud viisil elektriliselt ergastades saab selle aine erinevate tükkide lahutuspinnad panna laserina kiirgama, ent üksnes infrapunases lainealas. Enne käivitamist tuleb seadet jahutada vedelas õhus. Elektronlasereis (vabaelektronlasereis) kiirgab ondulaatorit ehk võngutit läbiv ülikiirete, relativistlike elektronide kimp. Ondulaatoris lisandub elektronide kulgliikumisele nende võnkumne risti kulgemise suunaga. Mõningail tingimustel rühmitub elektronikimp ondulaatoris elektronisalkade jadaks, mis kiirgab koherentselt. Optilise resonaatori kaasabil hakkab süsteem genereerima. Elektronlaserid on kiirendiga ühendatud suured seadmed, nende eelised on kiirguse suur intensiivsus ja lainepikkuse sujuv reguleeritavus vahemikus raadiolainetest valguslaineteni.
Platonit ennast omanimeliselt üheski dialoogis kõnelejate seas ei ole. Muidugi on siin tegemist Platoni Sokratese- interpretatsiooniga, hilisemates teostes aga ilmselt lihtsalt sellega, et Platon on asetanud iseenda vaated Sokratese suhu. Ometigi võib eeldada, et varasemates teostes kajastuvad dialoogide- Sokratese kõnelustes ajaloolise Sokratese vaated. 10 Sokratese filosoofia Sokrates läheb oma filosoofilistes otsingutes relativistlike õpetuste vastu. Eristamaks ennast sofistidest ei võta ta õpetamise eest tasu. Kuna ta ise ühtegi raamatut ei kirjutanud, tuleb tema vaated rekonstrueerida. Põhiline allikas Platon (kuid temal on Sokrates tark minategelane kõigis dialoogides, ka nendes, kus ta esitab oma isiklikke seisukohti). Ka e.k. leiduv teos "Sokratese apoloogia" ehk suhteliselt autentne, kuna Sokratese kohtuprotsessil oli palju tunnistajaid. Sokratese filosofeerimise meetod oli täiesti uudne
ergasti harilikult teine laser (näiteks eksimeer-, argoon-, metalliaurulaser). Värvilaserite põhieelis on valguslaine pikkuse sujuv muudetavus laias vahemikus (umbes 0,3-1,3 m). See toimub astmeliselt värvaine vahetamise teel ning astme piires sujuvalt resonaatori spektraalselektoriga (näiteks difraktsioonivõrega).10 4.5 Elektronlaser Elektronlasereis (vabaelektronlasereis) kiirgab ondulaatorit ehk võngutit läbiv ülikiirete, relativistlike elektronide kimp. Ondulaatoris lisandub elektronide kulgliikumisele nende võnkumne risti kulgemise suunaga. Mõningail tingimustel rühmitub elektronikimp ondulaatoris elektronisalkade jadaks, mis kiirgab koherentselt. Optilise resonaatori kaasabil hakkab süsteem genereerima. Elektronlaserid on kiirendiga ühendatud suured seadmed, nende eelised on kiirguse suur intensiivsus ja lainepikkuse sujuv reguleeritavus vahemikus 8 TOLANSKY, S., Revolutsioon optikas, 1975, lk 182
Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Aatmite ja molekulide mõõtmiseks võetakse 1 Otsime relativistlike teisendusi kujul: 2
ekraanis). Üht levinumat materjali pooljuhtlaseri tarvis valmistatakse tahkest galliumarseniidist ja see sarnaneb taskuraadio transistrides kasutatavate pooljuhtidega. Teatud viisil elektriliselt ergastades saab selle aine erinevate tükkide lahutuspinnad panna laserina kiirgama, ent üksnes infrapunases lainealas. Enne käivitamist tuleb seadet jahutada vedelas õhus. Elektronlasereis (vabaelektronlasereis) kiirgab ondulaatorit ehk võngutit läbiv ülikiirete, relativistlike elektronide kimp. Ondulaatoris lisandub elektronide kulgliikumisele nende võnkumne risti kulgemise suunaga. Mõningail tingimustel rühmitub elektronikimp ondulaatoris elektronisalkade jadaks, mis kiirgab koherentselt. Optilise resonaatori kaasabil hakkab süsteem genereerima. Elektronlaserid on kiirendiga ühendatud suured seadmed, nende eelised on kiirguse suur intensiivsus ja lainepikkuse sujuv reguleeritavus vahemikus raadiolainetest valguslaineteni.
formuleerimine ja kehtestamine, hindamine, klassifitseerimine (järgib/ei järgi), surve, idee juurdumine ühiskonnas - õigussüsteem, haridus, surverühmad, väärtussüsteem – 1948 – inimõigused, 1970dad – loomade õigused. Kas inimõigused ja loomade õigused on relativistlikud? Kas nende juurdumine on märk arengust – Universalism vs relativism • Koos relativistlike pööretega ka universalistliku arengukäsitluse levik. Mitmed universalistlikud vaated institutsionaliseeritud. Kes järgmised – meeste õiguste harta, esindamata rahvad ? • Universalism vs relativism? Või tööjaotus nende vahel? • Liikumine kahes suunas: relativism (toimuva mõistmisel) ja universalism (sihiseadena) • Kust tuleb universalistlik arengukäsitlus? Liberaalne demokraatia? Alternatiivid? – 7. Organisatsiooni areng
annaabi.ee 
