tervisenäitajate tulevikuprognoos. EELDATAV ELUIGA Näitab aastaid, kui kaua elab mingis vanuses isik praeguse suremuse ehk surmade soo-vanusejaotuse püsimise korral. Näiteks meeste keskmine eeldatav eluiga Eestis oli 2010. a 70,6 aastat ehk sel aastal sündinud poiss elaks nii kaua, kui kõnealusele aastale omane suremus tema elu vältel ei muutuks. Eestis viimasel aastakümnel jõudsalt pikenenud ja saavutas 2010. a kõigi aegade rekordtaseme nii naiste kui meeste osas. Aastatel 2004–2010 kasvas naiste keskmine eeldatav eluiga 3 aasta võrra ja meestel 4,2 aasta võrra Kasvas, sest Eestis vähenes sel ajal oluliselt noorte suremus vigastuste ja teiste välispõhjuste tõttu ning keskealiste suremus südame-veresoonkonnahaigustesse. TERVENA ELADA JÄÄNUD AASTAD Euroopa Liidu ametlikus statistikas kasutatakse igapäevaelu piirangutel põhinevat definitsiooni ehk elamine tervena
võimalusse. Sama palju oli heitunuid ka IV kvartalis. Märkimisväärne on, et mitte- eestlaste töötus on ligi kaks korda kõrgem kui eestlastel, kuid tööotsingutest loobuvad kergekäelisemalt hoopiski eestlased. (Ibid) 2009. aastal oli pikaajalistest töötutest pooled mitte-eestlased, heitunute hulgas aga oli mitte-eestlasi ainult viiendik. 4. NOORTE TÖÖPUUDUS EESTIS Noorte tööpuudus, mis saavutas 2010. aastal kõigi aegade rekordtaseme, ei kahane oluliselt ka 2011. aastal, ütleb kolmapäeval avalikustatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni raport. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) koostatud raport hoiatab, et noorte tööpuuduse probleemiga tuleb kiiremas korras tegelema hakata, sest sel võivad maailmamajandusele väga pikaajalised tagajärjed olla. Raport märgib, et noorte töötuse tagajärjel on suurenenud kuritegevus, kasvanud narkootikumide
kaubanduspartneriks, kuid tema osa oli kogukaubanduses umbes kolm korda väiksem kui 1991. aastal. Vaatamata Venemaa- poolsetele mitmesugust laadi majandussanktsioonidele (topelt import-tollid jt.) on ekspordimahud aasta-aastalt suurenenud. Üldine kaubavahetuse maht Venemaaga tõusis 4,4 miljardilt kroonilt 1993.aastal 16,4 miljardi kroonini 1997. aastal. Venemaa osatähtsuse tõusu Eesti kaubakäibes on prognoositud kuni 20 25 %-ni. Põllumajanduse olukorrast Pärast rekordtaseme saavutamist aastatel 1986 1989 vähenes Eesti põllumajandustoodang järsult. Ametliku statistika järgi oli Eesti põllumajanduslik koguprodukt 1995. aastal 47 % madalam kui 1986.aastal. Ka loomade arv vähenes pidevalt. Perioodil 1990 1995 vähenes veiste (lehmad välja arvatud), sigade, lindude ja lammaste arv umbes 60 %. Lehmade arv vähenes nimetatud perioodil umbes 30 %. Põllumajandusreformid käivitati Eestis 1989. aastal.
Jooksevkonto defitsiidi tekkimise peamine põhjus oli välisomanduses olevate ettevõtete kasumlikkuse kasv ning sellega seoses jooksevkontol tulu netoväljavooluna kajastuva reinvesteeritud tulu kahekordistumine aastatagusega võrreldes. Arvestuslikku laadi reinvesteeritud tuludeta oli jooksevkonto ülejäägis, mis moodustas 5,2% sama kvartali SKPst. Jätkuvalt tugev välisnõudlus soodustas kaubaekspordi kiiret kasvu, mis saavutas viimase paarikümne aasta rekordtaseme. Kaupade ja teenuste konto ülejääk kahanes 2010. aasta I kvartaliga võrreldes kümnendiku võrra ning oli 92 mln eur ot ehk 2,5% sama kvartali SKPst. Jooksevülekannete ja kapitalikonto ülejääk kasvas 2,5 korda ning ulatus ligi 200 mln euroni. Finantskontol jätkus kapitali tagasihoidlik netoväljavool. Eesti kulla- ja välisvaluutareservid kasvasid kvartaliga 25 mln eur o võrra. 16
2,2 korda.8. Villa kogutoodang sõltub eelkõige lammaste arvust. Kuna lammaste arv pidevalt vähenes, siis pidevalt on vähenenud ka villa kogutoodang. 9. Piima produktiivsus. Üle 4000 kg lehma kohta aastas oli piima produktiivsus kuni 1991.aastani. Edaspidi piima produktiivsus langes saavutades miinimumi 1993.aasdtal ( 3322 kg lehma kohta aastas) ja seejärel hakkas uuesti tõusma, saavutades kõigi aegade rekordtaseme 1998.a. -; 4456 kg lehma kohta aastas.10. Munatoodang ühe kana kohta on üks stabiilsemaid näitajaid.1998.a. kõige suurem munatoodang ühe kana kohta aastas -; 298 muna kana kohta aastas. Kokkuvõtvalt võib märkida, et loomakasvatuse kogutoodangu näitajad välja arvatud linnuliha ja munade kogutoodang on käesolevaks ajaks langenud madalamale tasemele kui vastavad näitajad olid enne sõda. Parem on olukord produktiivsusnäitajate osas.
muna tasemel, moodustades rekordaastast 50% ning ületades sõjaeelset taset 2,2 korda.8. Villa kogutoodang sõltub eelkõige lammaste arvust. Kuna lammaste arv pidevalt vähenes, siis pidevalt on vähenenud ka villa kogutoodang. 9. Piima produktiivsus. Üle 4000 kg lehma kohta aastas oli piima produktiivsus kuni 1991.aastani. Edaspidi piima produktiivsus langes saavutades miinimumi 1993.aasdtal ( 3322 kg lehma kohta aastas) ja seejärel hakkas uuesti tõusma, saavutades kõigi aegade rekordtaseme 1998.a. -; 4456 kg lehma kohta aastas.10. Munatoodang ühe kana kohta on üks stabiilsemaid näitajaid.1998.a. kõige suurem munatoodang ühe kana kohta aastas -; 298 muna kana kohta aastas. 11. Kokkuvõtvalt võib märkida, et loomakasvatuse kogutoodangu näitajad välja arvatud linnuliha ja munade kogutoodang on käesolevaks ajaks langenud madalamale tasemele kui vastavad näitajad olid enne sõda. Parem on olukord produktiivsusnäitajate osas
ülemaailmsest suurest majandussurutisest, mis algas 2007. aasta detsembris. 2010. aasta lõpuks hakkas Eesti majandus taas kasvama, kuid surutisest taastumine on osutunud prognoositust aeglasemaks (https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_2008.%E2%80%932010._aasta_majandussurutis). Seoses majanduskriisiga kasvas tööpuudus. Emori uuringu andmetel saavutas 2010. aasta I kvartalis töötute arv rekordtaseme, seetõttu oli mõistetav, et inimeste huvi ning soov välismaal töötamise vastu oli erakordselt suur. (http://www.stat.ee/37825/?highlight=T %C3%B6%C3%B6tus) Kindlasti on oma osa suurel väljarändel ka sellel, et 2000ndate II poolel said tööealiseks beebibuumi ehk siis 80ndate lõpul ja 90ndate algul sündinud inimesed. Emori uuringu järgi on väljarändajate seas rohkem naisi kui mehi. Nii moodustasid naised 2012
piima produktiivsus ennesõjaaegse taseme 1,4 korda. 1985. a. ületas piima produktiivsus olulise rajajoone 4000 kg lehma kohta aastas ja suurenes 1989. aastaks 4217 kg lehma kohta aastas ning edaspidi enam ei suurenenud. Üle 4000 kg lehma kohta aastas oli piima produktiivsus kuni 1991. aastani. Edasi piima produktiivsus langes saavutades miinimumi 1993. aastal (3322 kg lehma kohta aastas) ja seejärel hakkas uuesti tõusma, saavutades kõigi aegade rekordtaseme 1998. aastal 4456 kg lehma kohta aastas. 10. Munatoodang ühe kana kohta aastas (munatootmise produktiivsus) on üks stabiilsemaid näitajaid kõigi eelpool käsitletud näitajate hulgas. Antud näitaja saavutas küllaltki arvestatava taseme juba 1970. aastal 241 muna ühe kana kohta aastas. Praktiliselt samal tasemel oli munatoodang ühe kana kohta aastas kuni 1991. aastani, seejärel nimetatud näitaja natuke langes ja alates 1994.
annaabi.ee 
