Oskar Kallas suri 26.01.1946. 07.11.53. tütre Virve surm Krohnide haud Helsingis Aino Kallase surm Tema viimane elukoht oli Mere tänav Helsingis, kust oli kaunis vaade Eestimaa poole Aino Kallas suri Helsingis 9. septembril 1956. aastal. Maetud Helsingisse Mälestustahvel Aino ja Oskar Kallase elukohas Tallinnas. Teosed Ta on kirjutanud luulekogusid, novelle, jutustuse, romaane, proosaballaade, näidendeid ja reisiraamatuid. 1942 "Surmaluik" 1913 "Lahkuvate laevade linn" 1907 "Ants Raudjalg" 1926 "Reigi õpetaja" 1931 "Püha jõe kättemaks" 1932 "Patseba Saaremaal" 1944 "Leiuretkedel Londonis" Teosed Ta on kirjutanud luulekogusid, novelle, jutustuse, romaane, proosaballaade, näidendeid ja reisiraamatuid. 1942 "Surmaluik" 1913 "Lahkuvate laevade linn" 1907 "Ants Raudjalg" 1926 "Reigi õpetaja" 1931 "Püha jõe kättemaks" 1932 "Patseba Saaremaal" 1944 "Leiuretkedel Londonis" Teoste tõlked
Dokumente ja materjale" kaasautor. 1995 . aastal ilmunud some keelne raamat "Tulen maasta, jonka nimi on Viro".1996 - "Presidendikõned". 1999 - "Botschaften und Zukunftsvisionen: Reden des estnischen Präsidenten" saksa keelde tõlgitud Lennart Meri kõned. Kokkuvõte Lennart Meri oli tark mees, kes andis suure panuse suhete arendamisele ülejäänud maailmaga. Diplomaatilistes ringkondades on ta kõrgelt tunnustatud mees. Andis oma elujooksul välja suhteliselt palju reisiraamatuid ning ta reisis palju. Sisukord: Tiitelleht Elulugu Looming Kokkuvõte Kasutatud kirjandus: http://www.riik.ee/lennartmeri/ http://wapedia.mobi/et/Lennart_Meri#13. http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri http://vp1992-2001.vpk.ee/est/vp/Elulugu.asp
1931). Järgneval kümnendil kujunes eesti kõige omapärasemaks prosaistiks ja hinnatud novellimeistriks. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse" koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. Lasteraamatud · "Pambu-Peedu" (1906) · "Lõhkiläinud Kolumats" (1979) Mälestustesari · "Minu elukroonika" (3 köidet; 1929) · "Murrang" (1930) · "Tõnissoni juures" (1931) Reisiraamat- "Rännud, rannad, Riviera, sõsarsaared ja Savoy" (1937) Näidend- "Raidaru kirikumõis" (1935) Novellikogud
Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raud on üks meie laste lemmikkirjanikke, kelle sule all on valminud umbes 50 lasteraamatut, nuku-ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Eno Raud on avaldanud mudilastele lugusid loomadest ja tehnikamaailmast, lugusid Sipsikust ja Naksitrallidest ning mitu sõna- ja mõttemängulist luulekogu. Kooliealistele mõeldud juttudes seiklevad ettevõtlikud lapsed ja leidub mõnusat nalja. Eno Raud on kirjutanud ka reisiraamatuid. Üheks laste lemmikraamatuks on "Sipsik". Eestis on ta vist vähemalt niisama populaarne kui Walt Disney kuulus Miki-hiir. "Sipsik" on kaltsunukk, kes valmis tänu Mardile ja vanaemale. Mart tahtis oma õele Anule teha sünnipäevaks kinki. Ta tegi riidest nuku, kellel olid lõngast juuksed ja sini- valge triibulisest riidest kleit. Esmalt tehti Sipsiku keha, pea, jalad, käed ja kõige viimaks õmmeldi kõik osad kokku. Kui sipsik oli valmis, kingiti ta Anule sünnipäevaks.
(Premio Nacional de Narrativa) aasta hiljem, pidasid paljud kriitikud peategelast ebareaalseks ja selle seisukohta peaaegu absurdseteks nende jaoks, kes pole Laforeti enda usuga tuttavad. Järgmisena ilmus ,,La insolación" (Päikesepiste, 1958) esimese osana lõpetamata triloogiast. Postuumselt anti 2004. aastal välja veel ,,Al volver la esquina", mida paljud peavad tema kõrgpunkti saavutanud psühholoogiliseks romaaniks. Samuti leidub tema repertuaaris reisiraamatuid. 1961 kirjutas ta ,,Gran Canaria" juhise saarele, kus ta üles kasvas. 1967. aastal ilmus ,,Paralelo 35". Isegi Laforeti kirjavahetus sõbraga, USA-s elava hispaanlasest kirjaniku Ramón J. Senderiga, avaldati 2003. aastal pealkirjaga ,,Puedo contar contigo". Ning ei puudu ka novellid ja lühiromaanid, mis ilmusid vastavalt kogumikes ,,La muerta" (1952) ja ,,La llamada" (1954). Hiljem lisandus veel neli novelli: ,,El infierno", ,,Recien casados", ,,El alivio" ja ,,El secreto de la gata".
Töötas ajavahemikul 1904 1928 Postimehe ja Päevalehe toimetuses. Asutas pilkelehed Sädemed ja Kratt ning sai nende kaudu tuntuks karikaturistina. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse" koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hindrey · Värsivormilised lasteraamatud: o Piltvärsslood "Pambu-Peedu", "Seene-Mikk", "Piripill-Liisu" (kõik 1906); o "Nina-Jass ja Näpp-Mall", "Lõhkiläinud Kolumats" (1918) · K. A
Onu surmaga lõppes Jane'i hea põli Gatesheadis (raamatu alguses oli onu juba surnud). Peres elab peale tema veel kolm last: John, Eliza ja Georgiana. John peksab teda pidevalt ilma põhjuseta, kuid keegi ei kaitse teda. Kõik kohtlevad teda kui valetajat ja kurjategijat. Ainus, kes tema vastu vähegi lahkust üles näitab, on üks majateenija Bessy. Tema laulab talle ja räägib lugusi. Jane armastab nimelt üle kõige lugeda, eriti meeldib talle vaadata reisiraamatuid ja sealseid pilte. Ta ei ole ilus laps, vastupidi. Ta ei vasta ühelegi tolle aja iluideaalidest. Tal on ilmetud näojooned, sirged hallikad juuksed, tema silmad ei sära, pole tal punaseid põski ega huuli jne... Ka see suurendab sallimatust tema vastu ning seda talle ka koguaeg öeldakse. Lisaks füüsilisele vägivallale kasutatakse tema kallal ka vaimset vägivalda. Ühel päeval kui John talle jälle kallale tuleb, julgeb Jane lõpuks vastu hakata ja end kaitsta.
"Hea sadam" 1942 Debora Vaarandi luuletaja. Sündis Võrus, aga tema lapsepõlv möödus Saaremaal (Valjala). Õppis SÜG-is. Oli abielus Aadu Hindi ja ka Juhan Smuuliga. Tema luuletuse ,, Talgud Lööne soos" lõpuosast võttis Raimond Valgre laulule ,,Saaremaa valss" sõnad. Ta on maetud Pärnamäe kalmistule. Luuletus ,,Eesti mullad" sai 1965(6). aastal Juhan Liivi luulepreemia. 1916. a. valik kogu ,,Kauge hääl". Ülo Tuulik pärit Abrukalt. Kirjutas proosat ja reisiraamatuid. Romaan ,,Sõja jalus"-sõrulaste küüditamine. Proosa ,,Atlandi kirjad". Reisiraamat ,,Aafrika kuum meri" Jüri Tuulik pärit Abrukalt. Kirjutas eeskätt kodusaare Abruka olusid ja inimesi kujutavat proosat. Romaan ,,Vares". ,,Abruka lood". Juhan Peegel keeleteadlane ja kirjanik Orissaarest. Eesti kirjanduse isa. Õppis SÜG-is. Ta uuris eesti ajakirjanduse ja kirjanduse ajalugu, samuti eesti folkloori. Valikkogu ,,Tuli koduaknas". Romaan ,, Ma langesin esimesel sõjasuvel".
annaabi.ee 
