Ta oli mitmekülgselt andekas – joonistas väga hästi, luuletas (ehkki need luuletused jäid lauasahtlisse) ning oli ka hea sulega. Tema publikatsioonid vääriksid mõne tudengi lõputöö teemaks võtmist. Kõik valdkonnad, mida ta puudutas, olid puudutatud põhjalikult. Arvo kandis põhjalikku hoolt ka oma tervise ja välimuse eest. Igal suvel, kui Pärnus toimusid dirigentide kursused, algasid Ratassepal näljakuurid. Dirigeerimistundidele saabus Ratasseppvärske ja reipana, olles tingimata käinud jooksmas ja pärast seda duši all. Arvo Ratassepp õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis arhitektuuri erialal. Arvo lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi (TRK) koorijuhina aastal (Jüri Variste klass). Alates 1958. aastast töötas Arvo TRK-s koorijuhtimise õppejõuna ja alates 1972. aastast professorina. Ka õpetajana, õppeprotsessi suunajana oli Arvo Ratassepp teerajaja. Ta kehtestas ennast õppejõuna väga kiiresti. Läks vaid kakskolm aastat, kui
kaasamine organisiatsiooni otsuste tegemisse. Vabatahtlikega tegeles edaspidi vaid määratud vabatahtlike koordinaator. Ehk siis juht määras koordinaatorile ülessanded, ning kirjelduse üldisest sessioonil valitsevast meeleolust, mida vabatahtlikud peavad looma. Samuti kasvasid ka aja jooksul vabatahtlike ülessannete hulk. Esialgu oli see vabatahtlikele lihtsalt kurnav, kuid hea koordineerimine ja motiveerimine ning ka hotellimajutus ja rikkalikud söögikorrad suutsid siiski vabatahtlikke reipana hoida. Kuid aja möödudes vahetus vabatahtlike koordinaator, kes vabatahtlike motiveerimise asemel hakkas neile vaid telegeerima ülessandeid. Vabatahtlikud ei saanud ka toe osas enam pöörduda organisiatsiooni juhi poole, kuna juhil ei olnud lihtsalt enam aega neid juhendada, ja see töö oli jäänud vaid vabatahtlike koordinaatorile. Selle olukorra süvenedes lahkus organisiatsioonist enamus vabatahtlikke ja
tähelepanu ka olukorrale, mil inimene saab unes teadlikuks sellest, et ta parajasti magab, ning on palju juhtumeid, kus magaja oskab seda ja ära kasutada. Teadlikul unel on mitmeid praktilisi külgi, nagu hirmudele vastu seismine ja avaliku esinemisega harjumine. Samuti võib leevendada ka õudusunenägude nägemist. Võimaluse korral peaksid kõik leidma endale aega magamiseks. Nädalavahetusel puudu jäänud une tasamagamine ei ole sama, mis igal hommikul reipana ja puhanuna ärgata. 10 Kasutatud materjalid http://www.asdreams.org/index.htm http://www.inimene.ee/pages.php3/210404,2051 http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/51uni.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Uni http://www.dreamviews.com/ "Uni ja unenäod", "Loomade mõtlemine", Prof. K. Rammul, Eesti Kirjastuse Seltsi Kirjastus, Tartu, 1934
Torvald teise tuppa, et süüdata valguse jaoks paar küünalt. Sel lühikesel ajal teatab Linde Norale, et rääkis Krogstadga ning Nora peab oma mehele tõtt ütlema. Nora vastas, et eeldas toda. Helmer naaseb ja ulatab Lindele tolle kudumistöö koos enda arvates hea nippiga kududa vasaku käega ja tõmmata paremaga. Linde soovib pererahvale head ööd ja lahkub. Helmer komenteerib, et Lindega tegelemine oli tüütu ja hea, et ta nüüd minema hakkas. Helmer aga ise tunneb end reipana kuid Nora aaretult väsinuna ning tahab magama minna. Helmer kiidab ennast, et tal oli õigus ja juhei- siis pätib Noralt kas too pani tähele kui lõbus täna Rankil oli. Nora ei pannud eriliselt, kuid nähes kuidas Torvald teda vaatas tundis enanst ebamugavalt ja palus tollel lõppetada. Helmer üritades saavutada oma eesmärgi päris kas ta ei tphi siis oma kõige kallimat VARANDUST vaadata ja Nora pahandas, et ärgu Torvlad temga niimodi täna rääkigu. Siis räägib
PARIIS 1924 Sportlased majutati esmakordselt "olümpiakülla". Maastikujooks kujunes Pariisis nii dramaatiliseks, et tegi lõpu krossijooksule olümpiamängudel. 10 650 meetri pikkusele distantsile asus 38 jooksjat. Termomeeter näitas 36 kraadi, päikese käes koguni 55. Trass oli erakordselt raske, kulgedes mööda kiviseid radu, mida katsid põlvepikkused ohakad ja võsa. Esimesena jõudis staadionile ja ületas finisijoone Paavo Nurmi. Ta jõudis pärale reipana ja pealtvaatajatel polnud mingit põhjust arvata, et kõik ei ole korras. Aga niipea, kui teised jooksjad hakkasid kohale jõudma, ilmnes kohutav olukord. Aquilari- nimeline hispaanlane kukkus ja lõi pea vastu kivi nii, et verd hakkas jooksma. Sewell jooksis vale teed. Kui teda õigele rajale juhatati, põrkas ta kokku teise jooksjaga. Mõlemad kukkusid ja suuri vaevu lonkasid finisisse. Soomlastele soodsas olukorras, kus Nurmi ja
keelde ümber panna olgu mul luba Cicero, ülimalt sõnaosava mehe eeskujul. Kui need meeldivad, võta heaks, kui ei meeldi, siis võta teadmiseks, et järgisin nende puhul Cicero eeskuju. (11) Mu isa, taevariigi haldjas, juhi mind, kuis sulle meeldib, allun kõhklemata ja reipalt. Tõrksana ju kurtes minna tuleb ning häda taluda, mis kanda tulnuks tublilt. Soostujat saatus juhib, tõrksat tõmbab. (12) Nõnda elagem, nõnda rääkigem; saatus leidku meid eest valmina ja reipana. Suur hing on see, kes end tema hoolde annab. Ja vastupidi: väiklane ja mandunud on too, kes vastu tõrkudes hindab maailma korraldust halvaks ning tahab parandada pigem jumalaid kui ennast. Jää terveks. 15 http://www.ut.ee/klassik/eelsokraatik/ 16