Veljo Tormis (1930), Eino Tamberg (1930-2010), Ester Mägi (1932), Jaan Rääts (1932), Arvo Pärt (1935), Raimo Kangro (1949-2001) + tunnis käsitletud Lepo Sumera (1950-2000) ja Erkki-Sven Tüür (1959). Pärdi ja Tormise loominguga seostub sõna restauratsioon ehk uuenemine läbi vana. Pärdil gregooriuse laul, renessanss polüfoonia jm, Tormisel rahvamuusika kasutamine. Jüri Reinvere (1971) Jüri Reinvere õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. 18aastaselt jätkusid tema kompositsiooniõpingud 1990-1992 Varssavi Chopini- nimelises Muusikaakadeemias. Sealt suundus ta edasi Soome, kus töötas alguses organistina. Magistrikraadi sai Reinvere Sibeliuse Akadeemias (1994-2004). Ta on elanud ka Rootsis (hea sõber on Käbi Laretei), hetkel elab vabakutselise heliloojana Berliinis. Erineva kultuuriga, majandusliku olukorra ning usuliste
Nimeta tema tuntumaid laule! (min 3) Laulev revolutsioon oli aastatel 1987/1988–1991 ning peamine helilooja neil aastatel oli Alo Mattiisen. „Ei ole üksi ükski maa” ja viis isamaalist laulu ehk "Kaunimad laulud", "Mingem üles mägedele", "Sind surmani", "Isamaa ilu hoieldes", "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 16. Nimeta 3 1990. aastatel alustanud eesti heliloojat! 1990. aastatel alustanud heliloojad: Jüri Reinvere, Timo Steiner, Tõnu Kõrvits, Toivi Tulev. 17. Nimeta eesti tuntud süvamuusika interpreete! (orkestrid, dirigendid, koorid, ansamblid, solistid) min 5 Tallinna Kammerorkester, Vox Clamantis, NYYD Ensemble, Risto Joost, Pille Lill, Uku Joller. 18. Milliste eesti heliloojate muusikat tahaksid kuulata kontserdil? Miks? Tahaksin kuulata kontserdil näiteks Olav Ehala, Alo Mattiiseni ja Tõnis Mäe muusikat. Olav
2001, 8 ooperi autor), nendega liitusid veidi hiljem René Eespere (*1953), Erkki-Sven Tüür (*1959, peamiselt instrumentaalmuusika) ja Urmas Sisask (*1960, koori- ja klaveriteosed). 1990ndad tõid eesti muusikasse taas uue põlvkonna: Mari Vihmand (*1967), Toivo Tulev (*1958), Helena Tulve (*1972), Galina Grigorjeva (*1962), Mart Siimer (*1967), Rauno Remme (*1969), Tõnu Kõrvits (*1969), Tõnis Kaumann (*1971), Jüri Reinvere (*1971). Mõnigi helilooja on olnud väga edukas. Näiteks valis 1995 Londoni Academy of St. Martin in the Fields Tõnis Kaumanni Euroopa nooreks heliloojaks. Edukad on olnud eesti heliloojad ka ROSTRUMi heliloomingukonkursil. Soovitatud heliteoste hulka on seal jõudnud Erkki-Sven Tüüri Reekviem (1994), Lepo Sumera 5. sümfoonia (1996), Helena Tulve «à travers» (1998), Jüri Reinvere "Loodekaar" (2000). 1990. aastate lõpul jõudsid
kohal Lepo Sumera (1950-2000, loonud 6 sümfooniat) ja Raimo Kangro (1949-2001, 8 ooperi autor), nendega liitusid veidi hiljem René Eespere (*1953), Erkki-Sven Tüür (*1959, peamiselt instrumentaalmuusika) ja Urmas Sisask (*1960, koori- ja klaveriteosed). 1990ndad tõid eesti muusikasse taas uue põlvkonna: Mari Vihmand (*1967), Toivo Tulev (*1958), Helena Tulve (*1972), Galina Grigorjeva (*1962), Mart Siimer (*1967), Rauno Remme (*1969), Tõnu Kõrvits (*1969), Tõnis Kaumann (*1971), Jüri Reinvere (*1971). Mõnigi helilooja on olnud väga edukas. Näiteks valis 1995 Londoni Academy of St. Martin in the Fields Tõnis Kaumanni Euroopa nooreks heliloojaks. Edukad on olnud eesti heliloojad ka ROSTRUMi heliloomingukonkursil. Soovitatud heliteoste hulka on seal jõudnud Erkki-Sven Tüüri Reekviem (1994), Lepo Sumera 5. sümfoonia (1996), Helena Tulve «à travers» (1998), Jüri Reinvere "Loodekaar" (2000).1990. aastate lõpul jõudsid kontserdisaalidesse noorte
1980. aastad tõid kontserdilavadele Erkki-Sven Tüüri ja Urmas Sisaski muusika. 1981. aastal alustas tööd Eesti Filharmoonia Kammerkoor, mille kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks oli 20 aastat Tõnu Kaljuste, tehes koori tuntuks ja hinnatuks kogu maailmas. 1990. aastatel sai Eesti Vabariik taas iseseisvaks. Eesti muusikasse tulid Helena Tulve, Toivo Tulev, Tõnu Kõrvits, Mart Siimer, Tõnis Kaumann, Märt-Matis Lill, Timo Steiner, Mirjam Tally, Jüri Reinvere, Mari Vihmand, Galina Grigorjeva, Kairi Kosk ja paljud teised. 1993. aastal sündis Tallinna Kammerorkester. 19591979 tegutsenud Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett oli üks legendaarsemaid ansambleid. 1993. aastast on eesti muusika üks võtmekollektiive NYYD Ensemble (kunstiline juht Olari Elts) Siin ja praegu Tänase Eesti muusikaelu juhtpositsioonidel on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
5.Rauno Remme (1969-2002) Looming: Elektonmuusika-multimeedia ,,Gen Ision" Videoinstallatsioon ,,Piilutorn" Elekronooper ,,Zond" ,,Railway to London" 6.Tõnis Kaumann (sünd. 1971) Looming: ,,Nihilissimus acutus" (1995) Kammermuusika ,,Skeletisümfoonia" (1996), ,,Chritmas classics vol 1"(2001), ,,Mutant"(lugu gripiviirusest) (2000), Süit ,,Sherlock" (2004), ,,Tenebrae responsooriumid" (2001) Lasteooper ,,Marakratid" (2001), ,,Mina Napoleon" 7.Jüri Reinvere (sünd. 1971) Looming: ,,Loodekaar" kammeransablile (1988) Sümfooniline teos ,,Liivale kirjutatud" (2001) Elektronmuusika ,,Ristna" (1996) Radiofooniline ooper ,,Vastaskallas" (2004) 8.Helena Tulve (sünd. 1972) Looming: Kammerteosed ,,Saar" (1993), ,,Sõnajalad" (1994), ,,Öö" (1997), ,,Sinine" ja ,,A travers" (1998) Esimene orkestriteos ,,Sula" (1999) 9.Timo Steiner (sünd. 1976) Looming: ``Kaini järltulijad" (2000) teos Poogenklaveri Ansamblile. Kantaat ,,Fuugamust" (1999)
pole tänaseni ettekandele tulnud. Pärast II MS-i kirjutas Gustav Ernesaks mitu ooperit, oluline oli ka Eugen Kapp. 60ndatel hakkas kirjutama oopereid Eino Tamberg, kellest kujunes eesti üks tähtsamaid ooperikirjutajaid. 23. Tähtsamaid eesti oopereid 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi algul. E.Tubin „Barbara von Tisenhusen“ (1968) E.Tubin „Reigi õpetaja“ (1971) E.Tamberg „Cyrano de Bergerac“ (1974) Erkki-Sven Tüür „Wallenberg“ (2001) Jüri Reinvere „Puhastus“ (2011) 24. Eesti kammeroopereid 1990–2000. aastatel. Kristjan Kõrver „Raud-Ants“ (2013) Tõnu Kõrvits „Tuleaed“, „Mu luiged, mu mõtted“ 25. Balletielust Tartu Vanemuises ja Tallinna Estonias. Tallinnas- 1920-130ndatel Gerd Neggo stuudios said ettevalmistuse mitmeid eesti väljapaistvamad tantsijad, ballettmeistrid ja tantsupedagoogid (Ida Urbel). Eugenie Litvinova erastuudios Tallinnas õppisid mh Rahel Olbrei, Anna Ekston. Estonias lühikest aega