alusel. Olid vabad kõigist koormistest 5. kaksikklooster 6. linnafoogt-(kuninga poolt määratud) linna haldur ja/või kohtunik 7. vitaalivennad- 14.-15. sajandil Lääne- ja Põhjamerel tegutsenud mereröövlid 8. premonstraatlik reegel 9. toomkapiitel-vaimulike nõukogu toomkiriku juures 10. visitatsioon- koolikatsumine 11. restitutsioon- taastamine, uuesti korda seadmine 12. klarett- ingveriga jm. vürtsitatud reinvein keskaegse apteegijoogina 13. köösnerid- karusnahatöötleja, kasuksepp 14. mündrikud- paadimehed 15. kaleviäärijad 16. stiftifoogt-tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas, tegeles sõjaliste küsimustega, talle allusid lossifoogtid 17. linnasaras -linnakogukonna ühine maavaldus 18. praost- katoliku kirikus teat. kõrgem vaimulik 19. skribent-kirjutaja, sulemees (sageli halvustavalt) 20
Toit ei tohi olla teravamaitseline Sool, pipar, vanilliin Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul Söögikorrad Hommikusöök- mittelahustuv kohv, apelsinimahl, juust, jogurt, kuivad helbed, sink, salaami, dzemm, prantssai Keskhommik- snäkid Lõunasöök- päeva tähtsaim söögikord! 12.00-13.00 supp; liha- või kalaroog aedviljade, kartuli või nuudlitega joogiks mahl, mineraalvesi, õlu või vein(Reinvein) Õhtuoode- kohv ja kook Õhtusöök e. abendbrot- 19.00-20.30 sarnaneb lõunasöögiga, kuid juurde pakutakse leiba Tüüpiline Saksa toit on üks rasvane ja tugev talupojalõuna 4,5 miljn. tonni sealiha aastas Valmistusviisid Lihast ja köögiviljadest valmistatakse pajaroogasid Kala hautatakse või keedetakse Aedvilju keedetakse, marineeritakse ja kasutatakse toorelt Piirkondlikud erinevused Põhja-Saksamaale on iseloomulikud mereannid: heeringas,
Toidukorrad Hommikusöögiks Lõunasöök 12-st 13-ni tass kohvi klaas mille juurde kuulub mahla, leiba, klaas õlut või veini ka prantssaia, juurde personali sööklates juustu, sinki, vorsti, võid, marineeritud supp, köögivilja, kala, liha- või kalaroog koos jogurtit, kuivi helbeid, aedviljade ja kartulite keedist või nuudlitega Õhtusöök ja joogid Abendbrot, otsetõlkes Reinvein - valge ja veidi õhtuleib 19-st 21-ni magusavõitu Aperitiiv Jookidest tarbitakse musta, koore või piimaga Liha-, kala-, kohvi, vähem teed aedviljaroog ja leib Palju juuakse mineraalvett Dessert nii mulliga kui ilma ning mahla Jookideks peamiselt kohalik õlu või vein Lauakombed ,,Guten Appetit!" nuga paremas, kahvel
Desserdid võivad olla külluslikud, rammusad ja väga magusad. 4. TÜÜPILISED JOOGID JA TOOSTID Saksamaa rahvusjoogiks on õlu. Teistest jookidest on lemmikuks must või piimaga kohv. Samuti juuakse ka mineraalvett, mahla ja teed, kuid seda piiratud kogustes. Segatud joogide pakkumine enne õhtusööki ei ole tavaline, kuid enne sööki võib saada aperitiivi. Kui õhtusöök on alanud, serveeritakse enamikul juhtudel veini või õlut. Saksamaal on eelistatuim vein reinvein, kuna see on tavaliselt valge ja veidi magusavõitu. Kuid on ka veel teisi erinevaid veinisorte, mis sobivad väga hästi erinevate roogadega. Magusamat veini võidakse pakkuda dessertide juurde. Ning pärast õhtustamist pole tavatu pakkuda söögijärgseid likööre või muid alkohoolseid jooke. Kõige levinuim toost on Zum Wohl! (veiniga) ja Prost! (õllega). Mõlemal juhul soovitakse head tervist. 5
2002, lk 47). Keskaja Tallinas valitses vaieldamatult õlu, mis maitses ühtviisi hästi nii talupoegadele, linnaelanikele kui ka feodaalisandatele. Keskaja kroonikud, näiteks Jean Froissart, nimetasid õlut tema populaarsuse pärast vedelaks leivaks. Kõige kõrgemalt hinnati peeni lõunamaiseid veine. Seda joodi üksnes pidulikel puhkudel ning õllega võrreldes tunduvalt väiksemates kogustes. Kõige levinudmad veinisordid olid Tallinnas reinvein, romenii ja malvasiir. Keskaja alguse poole oli viin rohkem luksuskaup rikastele. Hiljem hakkas viina tarbimine järsult tõusma, kuid õllele see konkurentsi ei pakkunud. PIDUSÖÖMING JA KOKAKUNST Keskajal tähendas piduöök kaugelt enamat kui lihtsalt ühist söögi ja joogi nautimist, see oli ühiskondliku elu tähtis osa. Pidusöök ja luksus olid omavahel tugevasti lahutamatult seotud. Toimusid turniirid, vastuvõtud ja muud seesugused pidustused.
oma peajootudel. (1) 3.2 Vein Keskaja Tallinnas valitses vaieldamatul õlu, mis oli ühtviisi hea nii skorbuudi vastu kui ka meelelahutuseks, ometi jääb faktiks, et peeni lõunamaiseid veine hinnati õllest kõrgemalt. Veini joodi üksnes pidulikel puhkudel ning õllega võrreldes tunduvalt väiksemates kogustes. Tallinnas tahtis raad, et veini müük toimuks tema range kontrolli all ja eeskätt reakeldris. (1) Kõige levinumad olid Tallinnas kolm veinisorti: reinvein, romeiin ja malvasiir. Malvasiir oli Kreekast pärinevate viinamarjade järgi nimetatud veinisort, mis oli tavalistest veinidest kallim, see polnud lihtne lauavein, vaid peen ja hõrk delikatess. (1) Reinvein oli Saksamaal väga kuulus ja armastatud, tallinlastel näib see olnud eelistatuim vein pidulaual. Reinveini all tuleb keskajal mõista Reini kesk- ja alamjooksult ning Mosel piirkonnas kasvatatud viinamarjadest aetud veini. (1)
MARCELLUS: Ei, juba lõi. HORATIO: Kas tõesti? Ma ei kuulnd. Siis ligi on see tund, mil vaimul tavaks saand on kõndida. Trompetite hüüud ja kaks kahuripauku. Mis tähendab see, prints? HAMLET: Öö läbi prassib täna kuningas, peab pillerkaari, joob ja uhab tantsu; kui reinvein kurgust alla voolab tal, siis röögatavad trumm ja pasun saateks ta tervissmule. HORATIO: On komme see? HAMLET: Jah, nii see on, kuid arvan - ehkki olen sündind siin ja kommetega kohanend, et au sest kombest loobumine rohkem tooks.
annaabi.ee 
